Autor: Tõnu Prei

Tõnu Prei artiklid

  • Väsimatu kirjaneitsi Enda Naaber meenutas eile Saarte Hääle arvamusküljel poolikutest saarlastest kirjutades, kuidas ta 1970-ndail aastail andis “rohelise tule” kirjanik Endla Tegova luuletuse “Poolik saarlane” ilmumisele. Järgneva arutlusega saarlaste väärtushinnangute […]

    Vastukaja: Vähem enda upitamist oleks parem

    Väsimatu kirjaneitsi Enda Naaber meenutas eile Saarte Hääle arvamusküljel poolikutest saarlastest kirjutades, kuidas ta 1970-ndail aastail andis “rohelise tule” kirjanik Endla Tegova luuletuse “Poolik saarlane” ilmumisele. Järgneva arutlusega saarlaste väärtushinnangute […]

    Loe edasi...

  • Kaks nädalat tagasi avas üle Eesti taas uksed 23 Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) teabepunkti, et septembri keskpaigani jagada looduses aktiivselt puhata soovijaile infot loodusobjektide, matkaradade ja puhkekohtade kohta. Möödunud aastal külastati neid teabepunkte 62 600 korral.

    RMK soovitab Saaremaal metsapuhkuseks 10 matkarada

    Kaks nädalat tagasi avas üle Eesti taas uksed 23 Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) teabepunkti, et septembri keskpaigani jagada looduses aktiivselt puhata soovijaile infot loodusobjektide, matkaradade ja puhkekohtade kohta. Möödunud aastal külastati neid teabepunkte 62 600 korral.

    Loe edasi...

  • Saare maakonna elanikud on ammu harjunud pea iga päev võtma postkastist või ostma poest värske ajalehe kodusaarte uudistega, hiidlased seevastu saavad seda luksust endale lubada vaid kahel korral nädalas ning harjumaalasteni jõuab kohalikku elu kajastav ajaleht ainult kord nädalas. Pealegi saavad saarlased valida kahe võrdväärse kohaliku sõnumitooja vahel, samas kui teistes maakondades see võimalus sama hästi kui puudub.

    Kaks kohalikku päevalehte ilmub Eestis ainult Saaremaal (20)

    Saare maakonna elanikud on ammu harjunud pea iga päev võtma postkastist või ostma poest värske ajalehe kodusaarte uudistega, hiidlased seevastu saavad seda luksust endale lubada vaid kahel korral nädalas ning harjumaalasteni jõuab kohalikku elu kajastav ajaleht ainult kord nädalas. Pealegi saavad saarlased valida kahe võrdväärse kohaliku sõnumitooja vahel, samas kui teistes maakondades see võimalus sama hästi kui puudub.

    Loe edasi...

  • Vaatamata mõne majandusteadlase hoiatavatele sõnavõttudele ajakirjanduses ei paistnud tööpuudus Eestis 2008. aasta suvel veel olevat ei saarlaste ega üldse kellegi esimene mure. Saare maakonna tööjõust – 14 700 inimest vanuses 16 aastat kuni pensioniiga – oli rakendamata vaid 2,6 protsenti ehk töötu oli neist iga kolmekümne kaheksas. Täna aga on tööta, seega ka normaalseks eluks vajaliku sissetulekuta juba iga kaheksas tööeas saarlane ning meie õhukeseks viilitud riigi tüüril seisjad oskavad lubada vaid seda, et küllap tööpuuduse kasv peagi “stabiliseerub” ja “hakkab raugema”.

    Töötus maakonnas neljakordistus kahe aastaga

    Vaatamata mõne majandusteadlase hoiatavatele sõnavõttudele ajakirjanduses ei paistnud tööpuudus Eestis 2008. aasta suvel veel olevat ei saarlaste ega üldse kellegi esimene mure. Saare maakonna tööjõust – 14 700 inimest vanuses 16 aastat kuni pensioniiga – oli rakendamata vaid 2,6 protsenti ehk töötu oli neist iga kolmekümne kaheksas. Täna aga on tööta, seega ka normaalseks eluks vajaliku sissetulekuta juba iga kaheksas tööeas saarlane ning meie õhukeseks viilitud riigi tüüril seisjad oskavad lubada vaid seda, et küllap tööpuuduse kasv peagi “stabiliseerub” ja “hakkab raugema”.

    Loe edasi...

  • Kuigi Saare maakond kuulub koos Hiiumaaga Eesti turvalisemate paikade hulka, langetati Kuressaare kohtumajas mullu süüdimõistev otsus 183 mehele ja 7 naisele ning praegu on Eesti vanglates vahi all või kinnipeetavad 36 Saaremaalt pärit inimest.

    Eesti vanglates viibib 36 saarlast (1)

    Kuigi Saare maakond kuulub koos Hiiumaaga Eesti turvalisemate paikade hulka, langetati Kuressaare kohtumajas mullu süüdimõistev otsus 183 mehele ja 7 naisele ning praegu on Eesti vanglates vahi all või kinnipeetavad 36 Saaremaalt pärit inimest.

    Loe edasi...

  • Kakskümmend aastat tagasi polnud meil veel Eesti vabariiki. Aga kui 1989. aasta 23. augustil tuli ligi kaks miljonit inimest maanteedele nõudma pool sajandit tagasi sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti tühistamist ja andis mööda Tallinnast Vilniuseni ulatuvat katkematut inimketti edasi sõna “vabadus”, oli astutud suur samm nii vabaduse kui ka vabariigi taastamise poole.

    Balti kett kuulutas vabaduse vääramatut saabumist (1)

    Kakskümmend aastat tagasi polnud meil veel Eesti vabariiki. Aga kui 1989. aasta 23. augustil tuli ligi kaks miljonit inimest maanteedele nõudma pool sajandit tagasi sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti tühistamist ja andis mööda Tallinnast Vilniuseni ulatuvat katkematut inimketti edasi sõna “vabadus”, oli astutud suur samm nii vabaduse kui ka vabariigi taastamise poole.

    Loe edasi...

  • Jaapan on tõusva päikese maa, Soome – tuhande järve maa. Aga Eestimaalgi on kaugelt rohkem kui tuhat järve ning Saaremaad saaks turistidele tutvustada ka kui saja järve saart.

    Saaremaa järvederohkeim vald on Kihelkonna (5)

    Jaapan on tõusva päikese maa, Soome – tuhande järve maa. Aga Eestimaalgi on kaugelt rohkem kui tuhat järve ning Saaremaad saaks turistidele tutvustada ka kui saja järve saart.

    Loe edasi...

  • Juba aastatuhandeid on Eestimaa loodust ilmestavad võimsad rändrahnud ja põlispuud sisendanud inimestesse pisut müstilist aukartust ja lugupidamist. Põlvest põlve on edasi antud nendega seotud pärimusi ja legende ning paljud neist on juba rohkem kui seitse aastakümmet tagasi võetud riikliku kaitse alla.

    Saaremaal kasvab mitu Eesti rekordpuud (6)

    Juba aastatuhandeid on Eestimaa loodust ilmestavad võimsad rändrahnud ja põlispuud sisendanud inimestesse pisut müstilist aukartust ja lugupidamist. Põlvest põlve on edasi antud nendega seotud pärimusi ja legende ning paljud neist on juba rohkem kui seitse aastakümmet tagasi võetud riikliku kaitse alla.

    Loe edasi...

  • Kakskümmend aastat tagasi, 25. mail 1989 võtsid Moskvas Kremli kongresside palee istungitesaalis koha sisse 2155 saadikut, nende hulgas ka saarlaste esindaja, Saare Kaluri kolhoosi esimees Peeter Jalakas. Algas NSV Liidu rahvasaadikute I kongress.

    Esimesed vabad valimised tekitasid Saaremaal kirgedemöllu

    Kakskümmend aastat tagasi, 25. mail 1989 võtsid Moskvas Kremli kongresside palee istungitesaalis koha sisse 2155 saadikut, nende hulgas ka saarlaste esindaja, Saare Kaluri kolhoosi esimees Peeter Jalakas. Algas NSV Liidu rahvasaadikute I kongress.

    Loe edasi...

  • Täna kell 12 kuulutab saarlasest keskkonnaminister Jaanus Tamkivi saarlase Mati Kaalu juhitavas Tallinna loomaaias avatuks 5. juunini kestva 29. looduskaitsekuu, mille peateemaks valiti seekord “Elurikkus on elujõud”. 24. mail aga toimub keskkonnaameti eestvõttel üle-eestiline matk kaitsealadele, et tutvustada Eesti rikast loodust võimalikult laiale huviliste ringile. Saaremaal matkatakse sel päeval Kadri ja Arvo Kullapere juhendamisel Odalätsi maastikukaitsealale.

    Saare maakonnas on kaitse all ligi viiendik maismaast

    Täna kell 12 kuulutab saarlasest keskkonnaminister Jaanus Tamkivi saarlase Mati Kaalu juhitavas Tallinna loomaaias avatuks 5. juunini kestva 29. looduskaitsekuu, mille peateemaks valiti seekord “Elurikkus on elujõud”. 24. mail aga toimub keskkonnaameti eestvõttel üle-eestiline matk kaitsealadele, et tutvustada Eesti rikast loodust võimalikult laiale huviliste ringile. Saaremaal matkatakse sel päeval Kadri ja Arvo Kullapere juhendamisel Odalätsi maastikukaitsealale.

    Loe edasi...

  • Õnnemäng, mille ühest liigist – loteriidest – tegime pikemalt juttu nädal tagasi, on juba kord selline, et loodetud võit võib ka tulemata jääda. Aga võidust ilma jäädes võib iga õnnemängija lohutada end teadmisega, et päris tuulde ta oma kroone siiski ei loopinud: kaudset teed pidi jõuab vähemalt osa neist mõne ühiskonnale olulise ettevõtmise toetuseks.

    Õnnemängijad on toetanud nii Saaremaa velotuuri kui noorte nõustamist (1)

    Õnnemäng, mille ühest liigist – loteriidest – tegime pikemalt juttu nädal tagasi, on juba kord selline, et loodetud võit võib ka tulemata jääda. Aga võidust ilma jäädes võib iga õnnemängija lohutada end teadmisega, et päris tuulde ta oma kroone siiski ei loopinud: kaudset teed pidi jõuab vähemalt osa neist mõne ühiskonnale olulise ettevõtmise toetuseks.

    Loe edasi...

  • Maailma silmis üliedukana näida  püüdvas Eestis valitseb edukate kultus. Neile, kes raha teha ei oska, antakse igatpidi mõista, et nad on rumalad ja laisad ning ärgu parem tükkigu oma muredega esile, ilusat klantspilti rikkuma. Mingu ja häbenegu oma vaesust vaikselt nurga taga, sest vaesuse probleemi pole üsna pea Euroopa viie rikkama riigi sekka jõudvas Eestis kindlasti olemas.

    Edukas, aga samas vaene ja ebavõrdne Eesti riik (12)

    Maailma silmis üliedukana näida püüdvas Eestis valitseb edukate kultus. Neile, kes raha teha ei oska, antakse igatpidi mõista, et nad on rumalad ja laisad ning ärgu parem tükkigu oma muredega esile, ilusat klantspilti rikkuma. Mingu ja häbenegu oma vaesust vaikselt nurga taga, sest vaesuse probleemi pole üsna pea Euroopa viie rikkama riigi sekka jõudvas Eestis kindlasti olemas.

    Loe edasi...

  • Märtsi lõpus oli Saare maakonnas töötuna registreeritud 1293 inimest ning paraku ei näita tööpuuduse kasv veel peatumise märke. Töö kaotamine aga tähendab inimesele üsna kindlat puudusse sattumist ning võib suure küsimärgi alla seada tema toimetuleku oma edaspidise eluga. Seepärast paneb Eesti põhiseadus riigile kohustuse anda puudust kannatavale inimesele abi.

    Toimetulekutoetus – puuduse leevendamise napp abinõu (1)

    Märtsi lõpus oli Saare maakonnas töötuna registreeritud 1293 inimest ning paraku ei näita tööpuuduse kasv veel peatumise märke. Töö kaotamine aga tähendab inimesele üsna kindlat puudusse sattumist ning võib suure küsimärgi alla seada tema toimetuleku oma edaspidise eluga. Seepärast paneb Eesti põhiseadus riigile kohustuse anda puudust kannatavale inimesele abi.

    Loe edasi...

  • Eelmisel esmaspäeval alustatud palgajutuga jõudsime tõdemuseni, et inimeste sissetulekute väga suure erinevuse poolest silma paistva Eesti keskmine palk ei küüni veerandinigi Euroopa Liidu keskmisest ning riigi keskmisest väiksemat palka saab meil ligi kolmveerand palgasaajatest. Nagu lubatud, võtame täna lähema vaatluse alla Eesti palgasaajate ülemisse veerandisse kuulujad.

    Tipptasemel palgatöö teeb Eestis miljonäriks (1)

    Eelmisel esmaspäeval alustatud palgajutuga jõudsime tõdemuseni, et inimeste sissetulekute väga suure erinevuse poolest silma paistva Eesti keskmine palk ei küüni veerandinigi Euroopa Liidu keskmisest ning riigi keskmisest väiksemat palka saab meil ligi kolmveerand palgasaajatest. Nagu lubatud, võtame täna lähema vaatluse alla Eesti palgasaajate ülemisse veerandisse kuulujad.

    Loe edasi...

  • Palkade kärpimine on Eestis viimase aja moesõna. See arvatakse olevat lausa imerohi majanduslanguse vastu, miks muidu püütakse oma tööjõudu ja -oskusi müüvaid inimesi koondamisega hirmutades veenda “vabatahtlikult” loobuma osast väljateenitud töötasust. Kas tõesti küünib meie palgapuu võra juba nii kõrgele, et kärpimist vajab? Alustame kõige madalamast, miinimumpalgast, siis räägime keskmisest ja nädala pärast võtame ette ka suuremad palgad.

    Palkade poolest on Eesti Euroopa viimaste hulgas (17)

    Palkade kärpimine on Eestis viimase aja moesõna. See arvatakse olevat lausa imerohi majanduslanguse vastu, miks muidu püütakse oma tööjõudu ja -oskusi müüvaid inimesi koondamisega hirmutades veenda “vabatahtlikult” loobuma osast väljateenitud töötasust. Kas tõesti küünib meie palgapuu võra juba nii kõrgele, et kärpimist vajab? Alustame kõige madalamast, miinimumpalgast, siis räägime keskmisest ja nädala pärast võtame ette ka suuremad palgad.

    Loe edasi...

  • Saarlased on kooliteed kohustuslikus korras käinud veidi üle 300 aasta. Esiotsa polnud see tee pikk – koolitare oli oma kodukülas ja koolikohustuski kestis vaid paar-kolm talve. Aga ajad muutusid ja palju reforme üle elanud koolivõrk koos nendega. Täna tuleb lastel tarkust taga nõuda palju kauem ja enamasti ka kodust hulga kaugemal. 
1919. aastal laiendati Eestis koolikohustus seniselt kolmelt aastalt neljale, kuueklassiline koolikohustus hakkas kehtima 1930. aastal, 1940. aastal sai kohustuslikuks 7-klassiline, 1961. aastal 8-klassiline ning 1986. aastal 9-klassiline haridus.

    Peaaegu iga neljas Saaremaa koolilaps õpib Kuressaare gümnaasiumis (29)

    Saarlased on kooliteed kohustuslikus korras käinud veidi üle 300 aasta. Esiotsa polnud see tee pikk – koolitare oli oma kodukülas ja koolikohustuski kestis vaid paar-kolm talve. Aga ajad muutusid ja palju reforme üle elanud koolivõrk koos nendega. Täna tuleb lastel tarkust taga nõuda palju kauem ja enamasti ka kodust hulga kaugemal. 1919. aastal laiendati Eestis koolikohustus seniselt kolmelt aastalt neljale, kuueklassiline koolikohustus hakkas kehtima 1930. aastal, 1940. aastal sai kohustuslikuks 7-klassiline, 1961. aastal 8-klassiline ning 1986. aastal 9-klassiline haridus.

    Loe edasi...

  • Mullu detsembris avaldatud ÜRO inimarengu indeksi tabelis 42. kohal asuv Eesti kuulub küll kõrge inimarengu tasemega riikide hulka, kuid rahva harituse poolest rohkemat väärival riigil ei lase kõrgemale kohale tõusta inimeste oodatava eluea kehv näit.

    Eesti inimarengut pärsib meeste liiga lühike eluiga (4)

    Mullu detsembris avaldatud ÜRO inimarengu indeksi tabelis 42. kohal asuv Eesti kuulub küll kõrge inimarengu tasemega riikide hulka, kuid rahva harituse poolest rohkemat väärival riigil ei lase kõrgemale kohale tõusta inimeste oodatava eluea kehv näit.

    Loe edasi...

  • Küllap saaks inimväärse elatustaseme eakatele, töövõimetutele või toitja kaotanud inimestele tagada ka ühe riikliku pensionikindlustuse seadusega. Poliitikutel on aga õnnestunud luua Eestis väga keeruline pensionisüsteem, kus paljudele isikutele maksavad hoopis teised seadused kui “tavainimestele”.

    Eestis on ligi 8800 eripensionäri (8)

    Küllap saaks inimväärse elatustaseme eakatele, töövõimetutele või toitja kaotanud inimestele tagada ka ühe riikliku pensionikindlustuse seadusega. Poliitikutel on aga õnnestunud luua Eestis väga keeruline pensionisüsteem, kus paljudele isikutele maksavad hoopis teised seadused kui “tavainimestele”.

    Loe edasi...

  • Kui praegu Eesti erakonnad alles kaaluvad, keda täpselt seada kandidaatideks sellesuvistel Euroopa Parlamendi valimistel, siis 20 aastat tagasi, kui Eesti kuulus veel hoopis teise liitu, olid Saaremaal NSV Liidu rahvasaadikukandidaadid juba registreeritud. Uudisasi oli, et märtsi viimasele pühapäevale määratud valimistel tuli hääletajail esimest korda valida mitme kandidaadi vahel. Erinevalt poodidest, kus kõige igapäevasemagi kauba valik oli kahanenud lausa olematuks.

    Rahvuslipp Toompea lossi torni ja saadikud Moskvasse

    Kui praegu Eesti erakonnad alles kaaluvad, keda täpselt seada kandidaatideks sellesuvistel Euroopa Parlamendi valimistel, siis 20 aastat tagasi, kui Eesti kuulus veel hoopis teise liitu, olid Saaremaal NSV Liidu rahvasaadikukandidaadid juba registreeritud. Uudisasi oli, et märtsi viimasele pühapäevale määratud valimistel tuli hääletajail esimest korda valida mitme kandidaadi vahel. Erinevalt poodidest, kus kõige igapäevasemagi kauba valik oli kahanenud lausa olematuks.

    Loe edasi...

  • Eestilt ehtsat riiklikku pensioni vastu võtta on tänavune aasta meie eakatel kümnes – sinnamaani oli neil pikka aega tulnud leppida riigilt üksnes elatusraha saamisega. Riiklike pensionide tõelise kehtestamiseni jõudis 1991. aasta augustis taasiseseisvunud Eesti alles 1. aprillil 2000, kui täies ulatuses jõustus riigikogus 26. juunil 1998 vastu võetud riikliku pensionikindlustuse seadus. Selle seaduse alusel on Eestis vanaduse, töövõimetuse ja toitjakaotusega kaasneva vaesuseriski vastu sundkindlustatud kõik töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Lisaks võimaldab kogumispension tänastel töötajatel oma vanaduspõlveks riiklikule pensionile lisa varuda.

    Vaevaline tee elatusrahast euroopaliku pensionini (2)

    Eestilt ehtsat riiklikku pensioni vastu võtta on tänavune aasta meie eakatel kümnes – sinnamaani oli neil pikka aega tulnud leppida riigilt üksnes elatusraha saamisega. Riiklike pensionide tõelise kehtestamiseni jõudis 1991. aasta augustis taasiseseisvunud Eesti alles 1. aprillil 2000, kui täies ulatuses jõustus riigikogus 26. juunil 1998 vastu võetud riikliku pensionikindlustuse seadus. Selle seaduse alusel on Eestis vanaduse, töövõimetuse ja toitjakaotusega kaasneva vaesuseriski vastu sundkindlustatud kõik töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Lisaks võimaldab kogumispension tänastel töötajatel oma vanaduspõlveks riiklikule pensionile lisa varuda.

    Loe edasi...

1 - 3123