Autor: Ramo Pener

Ramo Pener artiklid

  • Ma pole kindel, et orjanduslik kord ning orjakaubandus (loe: marketing) jäädavalt kadunud on. Orjastamine ajab oma kombitsad orjaturul üha sügavamale. Julgen arvata, et meil pole tegemist mitte mängu-, vaid ikka pärisorjadega. Paraku oleme peaaegu kõik kas väiksema või suurema lõa otsas.

    Ma ei taha olla ori! (7)

    Ma pole kindel, et orjanduslik kord ning orjakaubandus (loe: marketing) jäädavalt kadunud on. Orjastamine ajab oma kombitsad orjaturul üha sügavamale. Julgen arvata, et meil pole tegemist mitte mängu-, vaid ikka pärisorjadega. Paraku oleme peaaegu kõik kas väiksema või suurema lõa otsas.

    Loe edasi...

  • Paljud asjad teevad meil meele mõruks ja hinge haigeks. Seda häda ei leevenda mitte antidepressandid ega rahustid, vaid meelelahutustööstus oma paljude harudega.

    Meelelahutustööstuse vähikäik

    Paljud asjad teevad meil meele mõruks ja hinge haigeks. Seda häda ei leevenda mitte antidepressandid ega rahustid, vaid meelelahutustööstus oma paljude harudega.

    Loe edasi...

  • Me elame postdemokraatia ajajärgul. Postdemokraatia on kui poliitiline masin, millel puudub toimimiseks vajaminev energia. Rahvusliku demokraatia instrumentidega pole võimalik enam ohjata globaliseerunud majandust, mis omakorda dikteerib poliitilise instrumentaariumi.

    Kellele on vaja poliitikuid? (2)

    Me elame postdemokraatia ajajärgul. Postdemokraatia on kui poliitiline masin, millel puudub toimimiseks vajaminev energia. Rahvusliku demokraatia instrumentidega pole võimalik enam ohjata globaliseerunud majandust, mis omakorda dikteerib poliitilise instrumentaariumi.

    Loe edasi...

  • Elu on täis kiirust – kiireid otsuseid ning tegusid, internet pakub veel kiirust juurde. Lõpuks hakkab juba nii kiire, et ei saa enam aru, millal olen reaalses, millal virtuaalses maailmas. Käib pidev hüplemine on-line’ist off-line’i.

    Kas arvutisõltuvus on ravitav?

    Elu on täis kiirust – kiireid otsuseid ning tegusid, internet pakub veel kiirust juurde. Lõpuks hakkab juba nii kiire, et ei saa enam aru, millal olen reaalses, millal virtuaalses maailmas. Käib pidev hüplemine on-line’ist off-line’i.

    Loe edasi...

  • Kus on hea elada? Kadakate vahel. Mere ääres. Saare peal. See pole aga sugugi veel ammendav loetelu. Kõige parem on elada soodsas arengu- ja kasvukeskkonnas. Just sellist keskkonda pakub Saaremaa oma edumeelsete ja õpihimuliste elanikega.

    Saarlaste õpihimu on kange! (1)

    Kus on hea elada? Kadakate vahel. Mere ääres. Saare peal. See pole aga sugugi veel ammendav loetelu. Kõige parem on elada soodsas arengu- ja kasvukeskkonnas. Just sellist keskkonda pakub Saaremaa oma edumeelsete ja õpihimuliste elanikega.

    Loe edasi...

  • Iga aasta 20. augustil tähistame Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Kelle või mille üle me peaksime olema õnnelikud ja uhked? Kas kameeleonlike politikaanide üle, kes mõtlevad üht, räägivad teist ja toimivad kolmandat moodi? Arvan, et mitte. Kas 1991. aastal taasiseseisvunud Eesti eest võlgneme tänu tänastele plutokraatidele? Arvan taas, et mitte. Tänaseni kestnud omariiklus on Jumala ime ning isamaaliselt meelestatud inimeste kindlameelsus ja julgus. Üheksakümnendate alguses olid erinevate maailmavaadetega inimesed ühes paadis ja ajasid Eesti asja – eesti keeles ja meeles.

    Isamaa ja emakeel

    Iga aasta 20. augustil tähistame Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Kelle või mille üle me peaksime olema õnnelikud ja uhked? Kas kameeleonlike politikaanide üle, kes mõtlevad üht, räägivad teist ja toimivad kolmandat moodi? Arvan, et mitte. Kas 1991. aastal taasiseseisvunud Eesti eest võlgneme tänu tänastele plutokraatidele? Arvan taas, et mitte. Tänaseni kestnud omariiklus on Jumala ime ning isamaaliselt meelestatud inimeste kindlameelsus ja julgus. Üheksakümnendate alguses olid erinevate maailmavaadetega inimesed ühes paadis ja ajasid Eesti asja – eesti keeles ja meeles.

    Loe edasi...

  • Valimised tulevad ja lähevad. Esiteks: tegemist pole juba ammu sisuliste valimistega, kuna puuduvad sisulised alternatiivid. Tegelikud situatsioonid, olud ja olukorrad on valija eest peidetud.

    Olematu dialoog valijate ja riigiesindajate vahel (1)

    Valimised tulevad ja lähevad. Esiteks: tegemist pole juba ammu sisuliste valimistega, kuna puuduvad sisulised alternatiivid. Tegelikud situatsioonid, olud ja olukorrad on valija eest peidetud.

    Loe edasi...

  • Paljud õpetajad ei saa aru, mis on juhtunud armsate, sõnakuulelike, alati alluvate ja korraldusi täitvate poistega, kes veel mõned aastad tagasi olid vähemalt sama kullapaid kui tüdrukud. Mis on juhtunud? Mis on lahti? Tulekahi on lahti – jah, sest poisid on jõudnud teismeliseikka. See mõjub paljudele õpetajatele šokiteraapiana ja teismeliste poiste käitumine, nende nägemine ja kuulmine on õpetaja jaoks kui punane rätik härjale. Siit on vaid kukesamm poistevihkajaliku klassi või kooli tekkele.

    Milline on poistesõbralik kool?

    Paljud õpetajad ei saa aru, mis on juhtunud armsate, sõnakuulelike, alati alluvate ja korraldusi täitvate poistega, kes veel mõned aastad tagasi olid vähemalt sama kullapaid kui tüdrukud. Mis on juhtunud? Mis on lahti? Tulekahi on lahti – jah, sest poisid on jõudnud teismeliseikka. See mõjub paljudele õpetajatele šokiteraapiana ja teismeliste poiste käitumine, nende nägemine ja kuulmine on õpetaja jaoks kui punane rätik härjale. Siit on vaid kukesamm poistevihkajaliku klassi või kooli tekkele.

    Loe edasi...

  • Silmad edastavad olulist infot. Silmad jutustavad või julgustavad. Ma ei tahaks süüvida optikadetailidesse, vaid sellesse, kuidas mina ise saaksin teist inimest näha, tunda ja tajuda läbi tema silmade ja südame. Selle peene teadusega tegeleb empaatia.

    Mis kasu on kaaslasele silma vaatamisest?

    Silmad edastavad olulist infot. Silmad jutustavad või julgustavad. Ma ei tahaks süüvida optikadetailidesse, vaid sellesse, kuidas mina ise saaksin teist inimest näha, tunda ja tajuda läbi tema silmade ja südame. Selle peene teadusega tegeleb empaatia.

    Loe edasi...

  • Me pole mitte ainult ratsionaal-sed, vaid ka emotsionaalsed olevused. Juba enne lasteaeda minekut peavad tähed ja numbrid selged olema. Põhi- ja keskkoolis kontrollitakse faktoloogilisi teadmisi (mitte niivõrd arusaamist seostest), kontrollitakse põhiliselt pikaajalise mälu kvantiteeti.

    Kontroll emotsioonide üle

    Me pole mitte ainult ratsionaal-sed, vaid ka emotsionaalsed olevused. Juba enne lasteaeda minekut peavad tähed ja numbrid selged olema. Põhi- ja keskkoolis kontrollitakse faktoloogilisi teadmisi (mitte niivõrd arusaamist seostest), kontrollitakse põhiliselt pikaajalise mälu kvantiteeti.

    Loe edasi...

  • Kas lapsed on õnn või õnnetus, kink või karistus, raske koorem või hoopis privileeg? Need on küsimused, mida iga lapsevanem peaks enda jaoks lahti mõtlema ja mõtestama. Kas lapsed on perekonda oodatud või mitte, on nad planeeritud või planeerimata, seda näevad ja kogevad lasteaednikud iga päev.

    Mida tähendab laps vanemale? (3)

    Kas lapsed on õnn või õnnetus, kink või karistus, raske koorem või hoopis privileeg? Need on küsimused, mida iga lapsevanem peaks enda jaoks lahti mõtlema ja mõtestama. Kas lapsed on perekonda oodatud või mitte, on nad planeeritud või planeerimata, seda näevad ja kogevad lasteaednikud iga päev.

    Loe edasi...

  • Tõenäoliselt on suurem osa kaasmaalasi näinud Ilmar Raagi tõsielul baseeruvat filmi “Klass”. Film ei räägi sugugi Chicago getodest või Hamburgi Reeperbahnist. Kõhedusttekitav lugu puudutab meid kõiki. Filmi tegijad on tabanud naelapea pihta. Liialduste kallal ilkumine jäägu filmikriitikute pärusmaaks. Õpetajate, lastevanemate ja laste jaoks on tegemist õppe-metoodilise filmiga.

    Kellele või millele on ruumi klassis? (7)

    Tõenäoliselt on suurem osa kaasmaalasi näinud Ilmar Raagi tõsielul baseeruvat filmi “Klass”. Film ei räägi sugugi Chicago getodest või Hamburgi Reeperbahnist. Kõhedusttekitav lugu puudutab meid kõiki. Filmi tegijad on tabanud naelapea pihta. Liialduste kallal ilkumine jäägu filmikriitikute pärusmaaks. Õpetajate, lastevanemate ja laste jaoks on tegemist õppe-metoodilise filmiga.

    Loe edasi...

  • Tragöödia, mis leidis aset Soomes, raputas ja vapustas eriti Põhjalat kui tugev maavärin. See terroriakt tekitab hirmu- ja teadmatusevärinaid homse ees ka Eesti riigis.

    Kas demokraatia või plutokraatia?

    Tragöödia, mis leidis aset Soomes, raputas ja vapustas eriti Põhjalat kui tugev maavärin. See terroriakt tekitab hirmu- ja teadmatusevärinaid homse ees ka Eesti riigis.

    Loe edasi...

  • Vastukajana teisipäevasele Postimehe arvamusartiklile (“Jumalast hüljatud kool”, Aaro Nursi – toim) tahaksin mitte meelt, vaid mõtet avaldada. Esiteks: palju jõudu Sulle, Aaro Nursi, selles raskes ja vastutusrikkas ametis, kus Sina ise pead olema maja ja maakonna kõige targem inimene – nii logopeedilises kui ka sotsiaaal-psühholoogilises mõttes.

    Pole inimest, pole probleemi..!

    Vastukajana teisipäevasele Postimehe arvamusartiklile (“Jumalast hüljatud kool”, Aaro Nursi – toim) tahaksin mitte meelt, vaid mõtet avaldada. Esiteks: palju jõudu Sulle, Aaro Nursi, selles raskes ja vastutusrikkas ametis, kus Sina ise pead olema maja ja maakonna kõige targem inimene – nii logopeedilises kui ka sotsiaaal-psühholoogilises mõttes.

    Loe edasi...

  • Õpetaja on muutuste protsessis ning pidevates tõmbetuultes – kas puhuvad need tuuled ministeeriumist, riigikogu kultuurikomisjonist, koolivõrgubüroost, kooli juhtkonna poolt, kvaliteediauhinna palaganist või hoopis oma mõttetühjast vasakust ja paremast ajupoolkerast.

    Kui õpetaja muutub koitanud akadeemikuks (3)

    Õpetaja on muutuste protsessis ning pidevates tõmbetuultes – kas puhuvad need tuuled ministeeriumist, riigikogu kultuurikomisjonist, koolivõrgubüroost, kooli juhtkonna poolt, kvaliteediauhinna palaganist või hoopis oma mõttetühjast vasakust ja paremast ajupoolkerast.

    Loe edasi...