Autor: Mairold Vaik

Mairold Vaik artiklid

  • Aasta 2012 on taasiseseisvunud Eesti merenduse jaoks üks olulisemaid. Paljude heade mereuudiste kõrval rõõmustab üldsust uute laevade valmimine ja rannikuvetes tööle asumine. Ei mäletagi aastat, mil nii paljudel Eesti laevadel […]

    Valge purjeka saabumine

    Aasta 2012 on taasiseseisvunud Eesti merenduse jaoks üks olulisemaid. Paljude heade mereuudiste kõrval rõõmustab üldsust uute laevade valmimine ja rannikuvetes tööle asumine. Ei mäletagi aastat, mil nii paljudel Eesti laevadel […]

    Loe edasi...

  • Nii mõnegi Eesti puulaeva kapteni põues tuksub soov osa võtta maailmaregatist The Tall Ship’s Races, kus igal aastal osaleb kümneid ajaloolisi purjelaevu ja replikaid koos sadade jahtidega maailma erinevatest piirkondadest. […]

    Merenädala korraldajad valmistuvad tähtsündmuseks

    Nii mõnegi Eesti puulaeva kapteni põues tuksub soov osa võtta maailmaregatist The Tall Ship’s Races, kus igal aastal osaleb kümneid ajaloolisi purjelaevu ja replikaid koos sadade jahtidega maailma erinevatest piirkondadest. […]

    Loe edasi...

  • Eestis üha laiemat populaarsust koguv muinastulede öö traditsioon laieneb teistesse Läänemere riikidesse. Sel aastal süüdatakse muinastuled lisaks Eestile ja Soomele ka Lätis ja Rootsis ning kaugemalgi.

    Läänemere randades süttivad tuhanded lõkked

    Eestis üha laiemat populaarsust koguv muinastulede öö traditsioon laieneb teistesse Läänemere riikidesse. Sel aastal süüdatakse muinastuled lisaks Eestile ja Soomele ka Lätis ja Rootsis ning kaugemalgi.

    Loe edasi...

  • Aasta tagasi avaldasin arvamust seni toimunud Kuressaare merepäevade kohta. Kirjutasin, et merepäevade korraldust vaevab identiteedikriis ja ideede puudus. Järgmiste merepäevadeni oli jäänud natuke rohkem kui kuu.

    Merepäevad ei ole seljaga mere poole (4)

    Aasta tagasi avaldasin arvamust seni toimunud Kuressaare merepäevade kohta. Kirjutasin, et merepäevade korraldust vaevab identiteedikriis ja ideede puudus. Järgmiste merepäevadeni oli jäänud natuke rohkem kui kuu.

    Loe edasi...

  • Selle loo jutustas mulle üks lapsevanem. Lugu hakkas mul hinge piinama, seetõttu jagan oma mõtteid lehelugejaga.

    Kuidas tänu rahaliselt mõõta? (5)

    Selle loo jutustas mulle üks lapsevanem. Lugu hakkas mul hinge piinama, seetõttu jagan oma mõtteid lehelugejaga.

    Loe edasi...

  • Ei teadnud poisikesest peast hiidlaste elust ja olust midagi. Et mingi saar neil seal on ja Kõpu tuletorn. Oskavad saarlasi tögada ja mandril aetakse hiidlaste Kärdlat ja saarlaste Kärlat alatasa segi. Korra sai klassiekskursioonil käidud, aga meeles on vaid see, kuidas kohalikud hiidlaste idud käisid redelil meie ööbimiskoha akende taga tüdrukuid piilumas.

    Kas mina kuulun Saaremaa eliiti? (1)

    Ei teadnud poisikesest peast hiidlaste elust ja olust midagi. Et mingi saar neil seal on ja Kõpu tuletorn. Oskavad saarlasi tögada ja mandril aetakse hiidlaste Kärdlat ja saarlaste Kärlat alatasa segi. Korra sai klassiekskursioonil käidud, aga meeles on vaid see, kuidas kohalikud hiidlaste idud käisid redelil meie ööbimiskoha akende taga tüdrukuid piilumas.

    Loe edasi...

  • Ükskord juhtusin oma tavalisest töölemineku teest kõrvale ja tuli ühe koolimaja juurest läbi sõita. Selgus, et tavalise tee ummikut vältides olin sattunud veelgi hullemasse. Algul ei saanud arugi, milles asi, aga minutite venides sain põhjuse teada. Selgus, et ummiku põhjustasid autojuhid, kes koolimaja juures autost oma lapsi maha poetasid. Ja mitte niisama peatudes, iga auto pidi kooliväravale võimalikult lähedale saama, et lapsel oleks lühem maa käia.

    Kas autota tõesti enam ei saa? (31)

    Ükskord juhtusin oma tavalisest töölemineku teest kõrvale ja tuli ühe koolimaja juurest läbi sõita. Selgus, et tavalise tee ummikut vältides olin sattunud veelgi hullemasse. Algul ei saanud arugi, milles asi, aga minutite venides sain põhjuse teada. Selgus, et ummiku põhjustasid autojuhid, kes koolimaja juures autost oma lapsi maha poetasid. Ja mitte niisama peatudes, iga auto pidi kooliväravale võimalikult lähedale saama, et lapsel oleks lühem maa käia.

    Loe edasi...

  • Muraste looduskaitseala piirid on määratud nii, et terve talupojamõistus ka kõvema nuputamise korral ei ole võimeline aru saama, mille alusel nõnda on tehtud. Minu kodu juures olev mereäärne ala lisati Natura 2000 kaitstavate territooriumide eelvalikualade hulka, aga lõpptulemus erineb kaitse alla võetud ala algsest variandist oluliselt. Ilmse eesmärgiga mitte nullida sealset era- ja riigi kinnisvaraarendust.

    Maaomanike ja arendajate hambajäljed looduskaitsealades (12)

    Muraste looduskaitseala piirid on määratud nii, et terve talupojamõistus ka kõvema nuputamise korral ei ole võimeline aru saama, mille alusel nõnda on tehtud. Minu kodu juures olev mereäärne ala lisati Natura 2000 kaitstavate territooriumide eelvalikualade hulka, aga lõpptulemus erineb kaitse alla võetud ala algsest variandist oluliselt. Ilmse eesmärgiga mitte nullida sealset era- ja riigi kinnisvaraarendust.

    Loe edasi...

  • Peeter Palu (meenutades teda hea sõnaga) oleks paljud asjad ehitamata jätnud, kui ettevõtmised oleksid samasugust teed pidi alguse saanud, nagu meil merenduse arengukava koostatakse. Sel ajal kui teised arutasid ja mõtlesid, ajas tema juba materjale ja ehitajaid kokku. Objektid valmisid, bürokraatide asi oli vaid temaga samas tempos püsida.

    Bürokraatia pärsib merenduse taastumist (5)

    Peeter Palu (meenutades teda hea sõnaga) oleks paljud asjad ehitamata jätnud, kui ettevõtmised oleksid samasugust teed pidi alguse saanud, nagu meil merenduse arengukava koostatakse. Sel ajal kui teised arutasid ja mõtlesid, ajas tema juba materjale ja ehitajaid kokku. Objektid valmisid, bürokraatide asi oli vaid temaga samas tempos püsida.

    Loe edasi...

  • Üks tartlasest treener, kes purjus olles laste ette ilmus, naelutati avalikku häbiposti. Patustanu treenerilitsents peatati. Ühiskonna valvekoerte arvates oli tegu ülima pühaduserikkumisega – laps nägi purjus pedagoogi. Arvan, et see on silmakirjalik ühiskonnas, kus joomist valdavalt vaikivalt soositakse, ja seega on nimetatud pedagoogi karistamine selge vindi ülekeeramine.

    Arvate, et laps ei ole purjus inimest näinud? (13)

    Üks tartlasest treener, kes purjus olles laste ette ilmus, naelutati avalikku häbiposti. Patustanu treenerilitsents peatati. Ühiskonna valvekoerte arvates oli tegu ülima pühaduserikkumisega – laps nägi purjus pedagoogi. Arvan, et see on silmakirjalik ühiskonnas, kus joomist valdavalt vaikivalt soositakse, ja seega on nimetatud pedagoogi karistamine selge vindi ülekeeramine.

    Loe edasi...

  • Allpool olev kirjutis on ajendatud Kaja Tampere loost “Aliaste ajastu”, tema varasematest lugudest inimeste juurdepääsust looduskaitsealadele, hoolimisest üldse ning nende artiklite kommentaaridest. Ühe artikli juurde kirjutas alias Jõhvikas nii sisuka kommentaari, et Oma Saare (OS) peatoimetaja palus tal toimetusega ühendust võtta.

    Kas aliased peaksid kapist välja tulema? (26)

    Allpool olev kirjutis on ajendatud Kaja Tampere loost “Aliaste ajastu”, tema varasematest lugudest inimeste juurdepääsust looduskaitsealadele, hoolimisest üldse ning nende artiklite kommentaaridest. Ühe artikli juurde kirjutas alias Jõhvikas nii sisuka kommentaari, et Oma Saare (OS) peatoimetaja palus tal toimetusega ühendust võtta.

    Loe edasi...

  • Isadepäeva eelsetest kirjutistest ja kõnedest jäi varasemaga võrreldes silma isaduse teema tõsisem käsitlus. Mõeldi ka neile peredele, kus sel päeval isa lastega koos ei olnud. Mehi sarjati selle eest, et nad ei taha isakohuseid täita, kuskilt jäi silma fakt, et enam kui kolmandikus peredest kasvatab last vaid üks vanematest. Kui ühel pool on palju üksikvanemaid, siis teisel pool peaks olema palju üksi elavaid inimesi, kel pole lapsigi. Kuidas mõjutab see meie iivet?

    Isased mammutid raputavad pead

    Isadepäeva eelsetest kirjutistest ja kõnedest jäi varasemaga võrreldes silma isaduse teema tõsisem käsitlus. Mõeldi ka neile peredele, kus sel päeval isa lastega koos ei olnud. Mehi sarjati selle eest, et nad ei taha isakohuseid täita, kuskilt jäi silma fakt, et enam kui kolmandikus peredest kasvatab last vaid üks vanematest. Kui ühel pool on palju üksikvanemaid, siis teisel pool peaks olema palju üksi elavaid inimesi, kel pole lapsigi. Kuidas mõjutab see meie iivet?

    Loe edasi...

  • Orissaares Valge Varese trahte-ris kogunes pühapäeval paarkümmend merendushuvilist, kes moodustasid MTÜ Saarte Sadamad. Valiti neljaliikmeline juhatus.

    MTÜ Saarte Sadamad loodud (3)

    Orissaares Valge Varese trahte-ris kogunes pühapäeval paarkümmend merendushuvilist, kes moodustasid MTÜ Saarte Sadamad. Valiti neljaliikmeline juhatus.

    Loe edasi...

  • Sel nädalal lugesin ühe sadama rajamise plaanidest, uudises kirjutati järgmist: “Kõigile Nasva külasadama 23 osanikust ei pruugi meeldida, et Euroopa tugifondide ja valla raha kasutamine sadama arendamisel toob sadama omanikele kaasa kohustuse hoida sadamat avalikus kasutuses.”

    Mida sadamaomanikud kardavad? (13)

    Sel nädalal lugesin ühe sadama rajamise plaanidest, uudises kirjutati järgmist: “Kõigile Nasva külasadama 23 osanikust ei pruugi meeldida, et Euroopa tugifondide ja valla raha kasutamine sadama arendamisel toob sadama omanikele kaasa kohustuse hoida sadamat avalikus kasutuses.”

    Loe edasi...

  • Eesti merenduse olukord on taas tõsisemalt arutlusel. Merendust püüavad taaselustada mitmed ettevõtjad, MTÜ-d ja riigiametnikud, aga puudu on eelkõige üldsuse huvist. Tavainimesed on merest võõrdunud.

    Lähme laupäeva õhtul mere äärde (8)

    Eesti merenduse olukord on taas tõsisemalt arutlusel. Merendust püüavad taaselustada mitmed ettevõtjad, MTÜ-d ja riigiametnikud, aga puudu on eelkõige üldsuse huvist. Tavainimesed on merest võõrdunud.

    Loe edasi...

  • Jaan Tätte ütles laulu- ja tantsupeol intervjuus Eesti Päevalehele: 
Kahjuks pole meil sadamaid. Muidu ma kutsuks inimesi mereelu elama, kuniks meil seda ilusat suveilma on. Hämmastav on see, et mina olen eluaeg merel olnud ja mõtlen, et kõik inimesed on järelikult merel olnud.

    Vesi on märg ja meri kaugel (5)

    Jaan Tätte ütles laulu- ja tantsupeol intervjuus Eesti Päevalehele: Kahjuks pole meil sadamaid. Muidu ma kutsuks inimesi mereelu elama, kuniks meil seda ilusat suveilma on. Hämmastav on see, et mina olen eluaeg merel olnud ja mõtlen, et kõik inimesed on järelikult merel olnud.

    Loe edasi...

  • Arvan, et Kuressaare merepäevi vaevab kui just mitte identiteedikriis, siis vähemalt visioonipuudus. Korraldajad soovivad küll merelise osakaalu suurenemist, teisalt on üritused kuidagi vägisi kammitsetud merendustemaatikaga ja mere ääres olemisega. Hindan väga kultuuriüritusi, mis sel ajal toimuvad, aga oma nägu otsiva merepeo raames kaovad need kuidagi ära ja muudavad ka merepäevade enda sisu hägusemaks. Tunnustan kõigi tööd, kes on seni asja vedanud, tase on aasta-aastalt tõusnud, aga siiski ei saa ütlemata jätta, et merepäevade nime all organiseeritav on kui palli valesse väravasse tagumine.

    Merepäevad seljaga mere poole (17)

    Arvan, et Kuressaare merepäevi vaevab kui just mitte identiteedikriis, siis vähemalt visioonipuudus. Korraldajad soovivad küll merelise osakaalu suurenemist, teisalt on üritused kuidagi vägisi kammitsetud merendustemaatikaga ja mere ääres olemisega. Hindan väga kultuuriüritusi, mis sel ajal toimuvad, aga oma nägu otsiva merepeo raames kaovad need kuidagi ära ja muudavad ka merepäevade enda sisu hägusemaks. Tunnustan kõigi tööd, kes on seni asja vedanud, tase on aasta-aastalt tõusnud, aga siiski ei saa ütlemata jätta, et merepäevade nime all organiseeritav on kui palli valesse väravasse tagumine.

    Loe edasi...

  • Istusin aasta tagasi oma õues jaanilõkke ääres, kui naabruses olevast metsast hakkasid mingid kummalised hääled kostma. Lisaks automürinale hakkasid padrikust ka tuled paistma. Algul ei osanud midagi arvata, mõtlesin ekslikult, et ehk on militaristid oma õppustega meie juurde eksinud või GPS-orienteerujad mingit otserada otsimas. Õnneks metsas müttajad nägid vist jaanilõket ja päris hoovi ei põrutanud, vaid pöörasid padrikusse tagasi.

    Millal hakkame ümbritsevast loodusest lugu pidama? (3)

    Istusin aasta tagasi oma õues jaanilõkke ääres, kui naabruses olevast metsast hakkasid mingid kummalised hääled kostma. Lisaks automürinale hakkasid padrikust ka tuled paistma. Algul ei osanud midagi arvata, mõtlesin ekslikult, et ehk on militaristid oma õppustega meie juurde eksinud või GPS-orienteerujad mingit otserada otsimas. Õnneks metsas müttajad nägid vist jaanilõket ja päris hoovi ei põrutanud, vaid pöörasid padrikusse tagasi.

    Loe edasi...

  • Mõttetalgute järgne aeg paneb mõtlema. Mõtlen, et mis võiks olla üks uus Eesti kõiki elanikke haarav idee ja eesmärk. Euroliidus me oleme, NATO-s samuti, rikkaimaks saada pole lootust ja tiigrihüppedki on madalaks jäänud. Hiljuti rõõmustas mind uudis, et on alustatud 6 miljardit maksvat EstWin projekti maa tõhusamaks internetiseerimiseks, ja kurvastas see, et paljud europrojektid vajavad päästmise kriisiplaani. Midagi toimub, aga valmis ei saa.

    Merenduse taaselustamine päästab pensionisambad (10)

    Mõttetalgute järgne aeg paneb mõtlema. Mõtlen, et mis võiks olla üks uus Eesti kõiki elanikke haarav idee ja eesmärk. Euroliidus me oleme, NATO-s samuti, rikkaimaks saada pole lootust ja tiigrihüppedki on madalaks jäänud. Hiljuti rõõmustas mind uudis, et on alustatud 6 miljardit maksvat EstWin projekti maa tõhusamaks internetiseerimiseks, ja kurvastas see, et paljud europrojektid vajavad päästmise kriisiplaani. Midagi toimub, aga valmis ei saa.

    Loe edasi...

  • Selle loo autor ei ole ainus saarlaste päevalehe lugeja, kes on märganud liikluskorralduse probleemide suurt osakaalu kohalike artiklite hulgas.

    Milleks Kuressaarde foorid? (14)

    Selle loo autor ei ole ainus saarlaste päevalehe lugeja, kes on märganud liikluskorralduse probleemide suurt osakaalu kohalike artiklite hulgas.

    Loe edasi...

1 - 212