Autor: Kalle Kesküla

Kalle Kesküla artiklid

  • Samal teemal:

    Vastukaja: Veel veeprotseduuridest ja mudaravist

    Samal teemal: "SPA – sanatio per aquae", SH 21.03 Bruno Pao kõrgelennuline sõnaseletus on märk, et veeprotseduure ja mudaravi tunti juba väga ammu. Lisan, et meremudaga ravitsemine oli ka rannarahva iidne tarkus.

    Loe edasi...

  • 3. detsembri Saarte Hääles tegin juttu venekeelseteks ristitud tänavatest. Lihtrahvas kasutas aga saksa- ja venekeelsete kõrval eestikeelseid tänavanimesid – Kuressaare kohanimede teke tugineb ju eesti keelel. Selle tõendiks on Campenhauseni ajal pandud ametlikud, saksa keelde tõlgitud nimed.

    Kuressaare tänavanimed 20. sajandil

    3. detsembri Saarte Hääles tegin juttu venekeelseteks ristitud tänavatest. Lihtrahvas kasutas aga saksa- ja venekeelsete kõrval eestikeelseid tänavanimesid – Kuressaare kohanimede teke tugineb ju eesti keelel. Selle tõendiks on Campenhauseni ajal pandud ametlikud, saksa keelde tõlgitud nimed.

    Loe edasi...

  • Minu esimene giid Kuressaare linnuse salakäikudes oli klassivend Ivo Linna. Järgmine kord haakisime end sappa ühele turismigrupile ja nautisime Ivo isa Timoteus Linna meeliköitvat lossitutvustust. Need seigad jätsid teismelise külapoisi mällu sügava jälje ja tõid mind aastakümneid hiljem sama temaatika juurde tagasi. Eestindasin rootsiaegsed linnuseplaanid, lisasin ürikuid (näiteks 1241. ja 1255. aasta lepingud ordumeistriga), värvilisi illustratsioone (sh heakvaliteedilise linnakaardi 1681. aastast), mitmeid seni avaldamata arhiiviandmeid jne. Tänane lehelugu keskendub Taani ajale, aga kel huvi linnuse vanema ajaloo vastu tõsisem, võib sisse astuda Lossi Antiiki ja soetada endale kirjatüki “Kuressaare linnus”.

    Püha vaimu keldri saladus

    Minu esimene giid Kuressaare linnuse salakäikudes oli klassivend Ivo Linna. Järgmine kord haakisime end sappa ühele turismigrupile ja nautisime Ivo isa Timoteus Linna meeliköitvat lossitutvustust. Need seigad jätsid teismelise külapoisi mällu sügava jälje ja tõid mind aastakümneid hiljem sama temaatika juurde tagasi. Eestindasin rootsiaegsed linnuseplaanid, lisasin ürikuid (näiteks 1241. ja 1255. aasta lepingud ordumeistriga), värvilisi illustratsioone (sh heakvaliteedilise linnakaardi 1681. aastast), mitmeid seni avaldamata arhiiviandmeid jne. Tänane lehelugu keskendub Taani ajale, aga kel huvi linnuse vanema ajaloo vastu tõsisem, võib sisse astuda Lossi Antiiki ja soetada endale kirjatüki “Kuressaare linnus”.

    Loe edasi...

  • Saaremaa oli viimane muinasaegne maakond Eesti alal, kus linn tekkis. Ometi tegeleti siingi kaubanduse jm linlike elualadega ammu enne linna sündi. Oma osa selles oli piiskopiajal loodud mõisatel, mis olid otseselt seotud piiskopilinnusega ja millel oli oma roll Kuressaare linna kujunemisel.

    Linnamõisad

    Saaremaa oli viimane muinasaegne maakond Eesti alal, kus linn tekkis. Ometi tegeleti siingi kaubanduse jm linlike elualadega ammu enne linna sündi. Oma osa selles oli piiskopiajal loodud mõisatel, mis olid otseselt seotud piiskopilinnusega ja millel oli oma roll Kuressaare linna kujunemisel.

    Loe edasi...

  • Kuressaarele linnaõiguste andmise ajal ei arvanud ilmselt keegi, et linn võiks kanda eestikeelset nime – linna loojad suhtlesid omavahel ju saksa keeles. Linnanime ajendiks oli Saare-Lääne piiskopkonna kaitsepühaku evangelist Johannese embleemil kujutatud kotkas, millest sai ka 13. sajandil moodustatud piiskopkonna vapilind.

    Kuressaare linna nimest (1)

    Kuressaarele linnaõiguste andmise ajal ei arvanud ilmselt keegi, et linn võiks kanda eestikeelset nime – linna loojad suhtlesid omavahel ju saksa keeles. Linnanime ajendiks oli Saare-Lääne piiskopkonna kaitsepühaku evangelist Johannese embleemil kujutatud kotkas, millest sai ka 13. sajandil moodustatud piiskopkonna vapilind.

    Loe edasi...

  • Saaremaa sugupuude näitusel Kuressaare lossis 2003. aastal seadsime aadliperedele sisse omaette saalinurga. Sinna koondatud tosina saksakeelse uurimuse kõrval äratas tähelepanu Kingli mõisa (Pöide) endiste omanike Bergide tagasihoidlikult vormistatud venekeelne perekonnalugu.

    Raamatututvustus Saaremaa Bergide ajalugu

    Saaremaa sugupuude näitusel Kuressaare lossis 2003. aastal seadsime aadliperedele sisse omaette saalinurga. Sinna koondatud tosina saksakeelse uurimuse kõrval äratas tähelepanu Kingli mõisa (Pöide) endiste omanike Bergide tagasihoidlikult vormistatud venekeelne perekonnalugu.

    Loe edasi...

  • Kuressaare linna rajasid kaupmehed, eestvedajateks Jacob Kohl, Walter Rottendorf ja Gerdt van Deventer. Kaupmeeste kõrvale lisandusid käsitöölised: mündimeister Erich Beck, sadulsepp Hans Koch, mölder Berendt Wesserlow, kalameister jt. 1593. aastast on teada ka maailma vanima elukutse esindaja, kes teenindas Taani riigikassa sekretäri Hans Tönneseni kodanik Bernt von Verdeni majas. Sutenööri liignimi von Verden osutab Saaremaa viimase piiskopi Johann Münchhauseni sünnipaigale viikingite algkodus.

    Huvitav leid Kuressaare kotkas Kremli varakambris

    Kuressaare linna rajasid kaupmehed, eestvedajateks Jacob Kohl, Walter Rottendorf ja Gerdt van Deventer. Kaupmeeste kõrvale lisandusid käsitöölised: mündimeister Erich Beck, sadulsepp Hans Koch, mölder Berendt Wesserlow, kalameister jt. 1593. aastast on teada ka maailma vanima elukutse esindaja, kes teenindas Taani riigikassa sekretäri Hans Tönneseni kodanik Bernt von Verdeni majas. Sutenööri liignimi von Verden osutab Saaremaa viimase piiskopi Johann Münchhauseni sünnipaigale viikingite algkodus.

    Loe edasi...

  • Eilses Saarte Hääles avaldasime loo “Mändjala küla ajalugu jääb arvutisse”. Artiklis olevat andmekaitseinspektsiooni (AKI) kommentaari kommenteerib Mändjala küla ajalugu uurinud ja koostanud ning sugupuid uuriv Kalle Kesküla:

    Kommentaar andmekaitseinspektsiooni kommentaarile

    Eilses Saarte Hääles avaldasime loo “Mändjala küla ajalugu jääb arvutisse”. Artiklis olevat andmekaitseinspektsiooni (AKI) kommentaari kommenteerib Mändjala küla ajalugu uurinud ja koostanud ning sugupuid uuriv Kalle Kesküla:

    Loe edasi...

  • Algus 5. juuni Saarte Hääles

    Jokk Nasva moodi (4)

    Algus 5. juuni Saarte Hääles

    Loe edasi...

  • Tänase Saarte Hääle ajaloo küljel jätkame ühe vägagi aktuaalse ja õpetliku külaloo avaldamist. Tegemist on tükikesega Nasva küla viimaste aastate kroonikast, mille on kokku pannud Nasva kauaaegne elanik ja ajaloouurija KALLE KESKÜLA.

    Jokk Nasva moodi (3)

    Tänase Saarte Hääle ajaloo küljel jätkame ühe vägagi aktuaalse ja õpetliku külaloo avaldamist. Tegemist on tükikesega Nasva küla viimaste aastate kroonikast, mille on kokku pannud Nasva kauaaegne elanik ja ajaloouurija KALLE KESKÜLA.

    Loe edasi...

  • Salme muinaslaev tõendab Skandinaavia ammuseid sidemeid Saaremaaga. Selle teemaga on kindlasti seotud meie rannarootslased. Paslik oleks meenutada ka kurelasi, kelle keelt ja päritolu tänaseni tundmatuks peetakse.

    Salme muinaslaev võis ka omadele kuuluda (1)

    Salme muinaslaev tõendab Skandinaavia ammuseid sidemeid Saaremaaga. Selle teemaga on kindlasti seotud meie rannarootslased. Paslik oleks meenutada ka kurelasi, kelle keelt ja päritolu tänaseni tundmatuks peetakse.

    Loe edasi...

  • Alljärgnev artikkel on loogiliseks jätkuks eelmisel aastal ilmunud sama autori kirjutatud lugudele, milles räägiti Kuressaare linna tekkest ja selle arenemisest XVI sajandi II poolel ja XVII sajandil (vt 2009. aasta 9. mai, 6. juuni, 4. juuli, 10. oktoobri ja 28. novembri Oma Saar).

    Vana hea Rootsi aja lõpp

    Alljärgnev artikkel on loogiliseks jätkuks eelmisel aastal ilmunud sama autori kirjutatud lugudele, milles räägiti Kuressaare linna tekkest ja selle arenemisest XVI sajandi II poolel ja XVII sajandil (vt 2009. aasta 9. mai, 6. juuni, 4. juuli, 10. oktoobri ja 28. novembri Oma Saar).

    Loe edasi...

  • Laupäevase Oma Saare ajalooküljel kirjutab Kalle Kesküla Abruka ajaloost.

    Abruka esimene elanik oli tonger

    Laupäevase Oma Saare ajalooküljel kirjutab Kalle Kesküla Abruka ajaloost.

    Loe edasi...

  • Seekordses ajalooülevaates räägib Nasvalt pärit ajaloouurija KALLE KESKÜLA teemal, mis kodukandi möödanikku justnagu ei puuduta – riikluse tekkest ja arengust meie idanaabrite juures. Kuna lugu saab alguse nn viikingite ajal, kus ka Saaremaal oma kindel koht, siis ehk ei tundugi see teema niivõrd kauge.

    Ajalookilde müstiliselt Venemaalt (5)

    Seekordses ajalooülevaates räägib Nasvalt pärit ajaloouurija KALLE KESKÜLA teemal, mis kodukandi möödanikku justnagu ei puuduta – riikluse tekkest ja arengust meie idanaabrite juures. Kuna lugu saab alguse nn viikingite ajal, kus ka Saaremaal oma kindel koht, siis ehk ei tundugi see teema niivõrd kauge.

    Loe edasi...

  • Keskajal viisid kirjalikke teateid edasi käskjalad. Saaremaa eripära tõttu kujunes siin sõlmpunktiks ühendus mandriga, mida hakkas korraldama Maasilinna postitall (Bryffstall). Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenberg andis postikorralduse edendamiseks 1532. aastal ka vabaduskirja, millega Smuulide esivanem Hansken sai igaveseks omanduseks 2,5 adramaad Koguva külas. Hanskeni kohustuseks oli postivedu Maasilinnast Pärnu, kust see orduriigi pealinna Riia poole edasi toimetati.

    Rootsi ajal rajati Saaremaale postmaantee (1)

    Keskajal viisid kirjalikke teateid edasi käskjalad. Saaremaa eripära tõttu kujunes siin sõlmpunktiks ühendus mandriga, mida hakkas korraldama Maasilinna postitall (Bryffstall). Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenberg andis postikorralduse edendamiseks 1532. aastal ka vabaduskirja, millega Smuulide esivanem Hansken sai igaveseks omanduseks 2,5 adramaad Koguva külas. Hanskeni kohustuseks oli postivedu Maasilinnast Pärnu, kust see orduriigi pealinna Riia poole edasi toimetati.

    Loe edasi...

  • Alljärgnev artikkel on omamoodi loogiliseks jätkuks käesoleva aasta kevadel ja suvel ilmunud sama autori kirjutatud lugudele, milles räägiti Kuressaare linna tekkest ja selle arenemisest XVI sajandi II poolel ja XVII sajandil (vt 9. mai, 6. juuni ja 4. juuli Oma Saar).

    Rootsi aja algus Saaremaal oli paljutõotav

    Alljärgnev artikkel on omamoodi loogiliseks jätkuks käesoleva aasta kevadel ja suvel ilmunud sama autori kirjutatud lugudele, milles räägiti Kuressaare linna tekkest ja selle arenemisest XVI sajandi II poolel ja XVII sajandil (vt 9. mai, 6. juuni ja 4. juuli Oma Saar).

    Loe edasi...

  • Jaanipäeva eel nägi Saaremaa muuseumi toimetiste raames ilmavalgust huvitav ajalooraamat, mis pühendatud Kihelkonna valla Viki küla ja Mihkli talu tekke- ja arenguloole. Alljärgnevalt põgus ülevaade raamatu sisust ja selle kujunemisest.

    Raamatututvustus: Viki küla ja Mihkli talu ajalugu

    Jaanipäeva eel nägi Saaremaa muuseumi toimetiste raames ilmavalgust huvitav ajalooraamat, mis pühendatud Kihelkonna valla Viki küla ja Mihkli talu tekke- ja arenguloole. Alljärgnevalt põgus ülevaade raamatu sisust ja selle kujunemisest.

    Loe edasi...

  • Maikuu alguses, mil Kuressaare 446. sünnipäeva tähistas, kirjutas ajaloouurija Kalle Kesküla linna sünni eelloost; täpsemalt aga sellest, kuidas taanlaste innukas huvi Saaremaa vastu lõi eeldused linna tekkeks. Nagu teada, sai Kuressaare linnaõigused taanlaste tulekuga Liivi sõja ajal, kui hertsog Magnus 1563. aasta 8. mail vastava dokumendi allkirjastas. Selle koha peal tookord (vt 9. mai Oma Saart) lugu ka katkes. 
Tänane lugu, mille esimene osa ilmus 6. juuni Oma Saares, pajatab Kuressaare linna edasisest arengust.

    Kuressaare linnasaras muutus sabatähest püksisäärte kujuliseks

    Maikuu alguses, mil Kuressaare 446. sünnipäeva tähistas, kirjutas ajaloouurija Kalle Kesküla linna sünni eelloost; täpsemalt aga sellest, kuidas taanlaste innukas huvi Saaremaa vastu lõi eeldused linna tekkeks. Nagu teada, sai Kuressaare linnaõigused taanlaste tulekuga Liivi sõja ajal, kui hertsog Magnus 1563. aasta 8. mail vastava dokumendi allkirjastas. Selle koha peal tookord (vt 9. mai Oma Saart) lugu ka katkes. Tänane lugu, mille esimene osa ilmus 6. juuni Oma Saares, pajatab Kuressaare linna edasisest arengust.

    Loe edasi...

  • Maikuu alguses, mil Kuressaare 446. sünnipäeva tähistas, kirjutas ajaloouurija Kalle Kesküla linna sünni eelloost, täpsemalt aga sellest, kuidas taanlaste innukas huvi Saaremaa vastu lõi eeldused linna tekkeks. Nagu teada, sai Kuressaare linnaõigused taanlaste tulekuga Liivi sõja ajal, kui hertsog Magnus 1563. aasta 8. mail vastava dokumendi allkirjastas. Selle koha peal tookord (vt 9. mai Oma Saart) lugu ka katkes. Tänane lugu pajatab Kuressaare edasisest arengust.

    Kuressaare linnasaras muutus sabatähest püksisäärte kujuliseks (3)

    Maikuu alguses, mil Kuressaare 446. sünnipäeva tähistas, kirjutas ajaloouurija Kalle Kesküla linna sünni eelloost, täpsemalt aga sellest, kuidas taanlaste innukas huvi Saaremaa vastu lõi eeldused linna tekkeks. Nagu teada, sai Kuressaare linnaõigused taanlaste tulekuga Liivi sõja ajal, kui hertsog Magnus 1563. aasta 8. mail vastava dokumendi allkirjastas. Selle koha peal tookord (vt 9. mai Oma Saart) lugu ka katkes. Tänane lugu pajatab Kuressaare edasisest arengust.

    Loe edasi...

  • 1202. aastal Taani kuningaks saanud Valdemar II sihiks sai viikingiaegse mõjuvõimu taastamine Läänemerel risti ja mõõgaga. Sõjakäiku Saaremaale pandi 1206. aastal juhtima Lundi peapiiskop. Lund asutati viikingiaja lõpus, kui Lõuna-Rootsi kuulus Taanile; 1103. aastal loodud Lundi peapiiskopkond hõlmas nii Rootsi kui Norra, aastail 1219–1346 ka Põhja-Eesti. Lundi peapiiskop saatis esimese misjonäri Eestisse juba 1165. aastal, Fulco värvati Palestiina Templiordu sünnikodust Champagne’ist Prantsusmaal. Fulco abiliseks oli eestlasest munk Nicolaus, kes leiti Trondheimist Norras. Fulco misjonitöö ebaõnnestus. Lundi peapiiskop ei saanud saarlastest jagu ka 1206. aastal.

    Taanlaste huvi Saaremaa vastu lõi pinna linna sünniks (3)

    1202. aastal Taani kuningaks saanud Valdemar II sihiks sai viikingiaegse mõjuvõimu taastamine Läänemerel risti ja mõõgaga. Sõjakäiku Saaremaale pandi 1206. aastal juhtima Lundi peapiiskop. Lund asutati viikingiaja lõpus, kui Lõuna-Rootsi kuulus Taanile; 1103. aastal loodud Lundi peapiiskopkond hõlmas nii Rootsi kui Norra, aastail 1219–1346 ka Põhja-Eesti. Lundi peapiiskop saatis esimese misjonäri Eestisse juba 1165. aastal, Fulco värvati Palestiina Templiordu sünnikodust Champagne’ist Prantsusmaal. Fulco abiliseks oli eestlasest munk Nicolaus, kes leiti Trondheimist Norras. Fulco misjonitöö ebaõnnestus. Lundi peapiiskop ei saanud saarlastest jagu ka 1206. aastal.

    Loe edasi...

1 - 212