Autor: Heino Kään

Heino Kään artiklid

  • Juba kuid käib meedias sõnasõda päästeameti komandode sulgemise ümber. Põhjuseks muidugi rahanappus, aga oluline võtmesõna on elupäästevõimekus, iga komando suurus, et see võimaldaks vajadusel kohe õnnetuspaika jõudes siseneda suitsusesse põlevasse majja.

    Lugeja kiri: Kas ideaalvariant või hädaabi? (1)

    Juba kuid käib meedias sõnasõda päästeameti komandode sulgemise ümber. Põhjuseks muidugi rahanappus, aga oluline võtmesõna on elupäästevõimekus, iga komando suurus, et see võimaldaks vajadusel kohe õnnetuspaika jõudes siseneda suitsusesse põlevasse majja.

    Loe edasi...

  • Piret Hiie raamat “1919. aasta mäss Muhu- ja Saaremaal” paneb Enn Kreemi taas kord mõtisklema 1919. aasta sündmuste ümber (“Saaremaa mässu valus valgus”, Saarte Hääl, 3. VIII). Taas kord selles mõttes, et 1987. aastal ilmunud raamatus “Kaks rütmi” oli ta seda teemat juba puudutanud.

    Tänapäevane ülevaade tänases valguses

    Piret Hiie raamat “1919. aasta mäss Muhu- ja Saaremaal” paneb Enn Kreemi taas kord mõtisklema 1919. aasta sündmuste ümber (“Saaremaa mässu valus valgus”, Saarte Hääl, 3. VIII). Taas kord selles mõttes, et 1987. aastal ilmunud raamatus “Kaks rütmi” oli ta seda teemat juba puudutanud.

    Loe edasi...

  • Viimasel ajal on väga palju räägitud loodusest ja looduskaitsest. Ikka sellest, kuidas loodusele tehakse liiga ning sellest, kuidas seda igasuguste pahategijate eest kaitsta tuleb ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Kogu seda hala ja sõjakat nõudlikkust lugedes-kuulates-vaadates tikub vägisi pähe mõte, kas me selle kõigega liiale ei lähe. See hakkab meenutama sektantlikke doktrinääre, kes oma põhimõtteliselt õige ja väärt idee nimel ja kõrval ei näe enam midagi muud, ümbritsevat reaalsust ka mitte.

    Loodusest ja looduskaitsest (10)

    Viimasel ajal on väga palju räägitud loodusest ja looduskaitsest. Ikka sellest, kuidas loodusele tehakse liiga ning sellest, kuidas seda igasuguste pahategijate eest kaitsta tuleb ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Kogu seda hala ja sõjakat nõudlikkust lugedes-kuulates-vaadates tikub vägisi pähe mõte, kas me selle kõigega liiale ei lähe. See hakkab meenutama sektantlikke doktrinääre, kes oma põhimõtteliselt õige ja väärt idee nimel ja kõrval ei näe enam midagi muud, ümbritsevat reaalsust ka mitte.

    Loe edasi...

  • Olen kunagise muuseumitöötajana muuseumide ühendamise ettevõtmist algusest peale huviga jälginud. Kultuuriministeeriumi muuseuminõuniku Marju Reismaa artikkel “Museaalide tolmunud hoidlad?” (Postimees, 3.III) kutsus sõna sekka ütlema.

    Kõrvaltvaataja pilguga muuseumireformist

    Olen kunagise muuseumitöötajana muuseumide ühendamise ettevõtmist algusest peale huviga jälginud. Kultuuriministeeriumi muuseuminõuniku Marju Reismaa artikkel “Museaalide tolmunud hoidlad?” (Postimees, 3.III) kutsus sõna sekka ütlema.

    Loe edasi...

  • Oma Saar, 28. jaanuar

    Vastukaja: Ringiga saab kiiremini

    Oma Saar, 28. jaanuar

    Loe edasi...

  • Vaadates-kuulates ETV “Foorumi” saates päästeameti ja päästjate probleemide üle arutlemist, tulid pähe juba varemgi mitmel korral kollitanud mõtted. Kõigepealt sellest ülearuse tsentraliseerimise maaniast, mis meie riigis praegu valitseb. Politsei Pärnusse, haigekassa Pärnusse, elekter Tallinna, telefon Tallinna, pangad Tallinna, muuseumid Tallinna...

    Tsentraliseerimine viib abi kuhugi kaugele (4)

    Vaadates-kuulates ETV “Foorumi” saates päästeameti ja päästjate probleemide üle arutlemist, tulid pähe juba varemgi mitmel korral kollitanud mõtted. Kõigepealt sellest ülearuse tsentraliseerimise maaniast, mis meie riigis praegu valitseb. Politsei Pärnusse, haigekassa Pärnusse, elekter Tallinna, telefon Tallinna, pangad Tallinna, muuseumid Tallinna...

    Loe edasi...

  • Mu lauale sattus ühel päeval kolm trükist, mis omavahel haakusid ja panid mõtted liikuma. Õigemini öelda – panid unistama.

    Et tuleks noor ja tugev mees…

    Mu lauale sattus ühel päeval kolm trükist, mis omavahel haakusid ja panid mõtted liikuma. Õigemini öelda – panid unistama.

    Loe edasi...

  • Seoses Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 70. aastapäevaga tõi Bruno Pao Saaremaa muuseumi arhiivraamatukogu hoidlatest esile Peter Kleisti raamatu “Zwischen Hitler und Stalin 1939–1945” (vt Oma Saar, 22. VIII). Seda saksakeelset huvipakkuvat väljaannet ma lugenud polnud, küll aga tõi see artikkel mulle meelde P. Kleisti raamatu “Mahamängitud võit”, mis ilmus 1952. aastal Stockholmis eesti keeles Välis-Eesti kirjastuse üllitatuna M. Kurese tõlkes.

    Jätkakem juttu (1)

    Seoses Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 70. aastapäevaga tõi Bruno Pao Saaremaa muuseumi arhiivraamatukogu hoidlatest esile Peter Kleisti raamatu “Zwischen Hitler und Stalin 1939–1945” (vt Oma Saar, 22. VIII). Seda saksakeelset huvipakkuvat väljaannet ma lugenud polnud, küll aga tõi see artikkel mulle meelde P. Kleisti raamatu “Mahamängitud võit”, mis ilmus 1952. aastal Stockholmis eesti keeles Välis-Eesti kirjastuse üllitatuna M. Kurese tõlkes.

    Loe edasi...

  • Põllumajandusminister Helir-Valdur Seeder käis kohtumas Saare maakonna kalurite ja põllumeestega. Sai ka jälgitud neid jutuajamisi ja mõnigi asi kuuldust pani mõtlema.

    Eeskirjadest ja lihtsast arukusest (1)

    Põllumajandusminister Helir-Valdur Seeder käis kohtumas Saare maakonna kalurite ja põllumeestega. Sai ka jälgitud neid jutuajamisi ja mõnigi asi kuuldust pani mõtlema.

    Loe edasi...

  • Saaremaa ajalehed pidasid hea sõnaga meeles ajalooprofessor akadeemik Herbert Ligi tema 80. sünniaastapäeval. See elustas mälus tema töödest ja tegemistest ajaloolasena ühe episoodi, millega minul olid kokkupuuted kirjastustes töötamise aastail. See oli originaalse eestikeelse “Maailma ajaloo” avaldamise mõte. Et asi tookord vaid mõtteks jäigi, ei pälvinud see üritus juubelikirjutistes tähelepanu. H. Ligi arvukate ilmunud raamatute kõrval vääriks see ettevõtmine samas siiski meeldetuletamist – kas või selleks, et ärgitada tänaseid ajaloolasi ja kirjastajaid ideed realiseerima.

    Professor Herbert Ligi mäletuseks: “Maailma ajaloo” avaldamise lugu

    Saaremaa ajalehed pidasid hea sõnaga meeles ajalooprofessor akadeemik Herbert Ligi tema 80. sünniaastapäeval. See elustas mälus tema töödest ja tegemistest ajaloolasena ühe episoodi, millega minul olid kokkupuuted kirjastustes töötamise aastail. See oli originaalse eestikeelse “Maailma ajaloo” avaldamise mõte. Et asi tookord vaid mõtteks jäigi, ei pälvinud see üritus juubelikirjutistes tähelepanu. H. Ligi arvukate ilmunud raamatute kõrval vääriks see ettevõtmine samas siiski meeldetuletamist – kas või selleks, et ärgitada tänaseid ajaloolasi ja kirjastajaid ideed realiseerima.

    Loe edasi...

  • Meie majandus, Euroopa Liidu majandus, kogu maailma majandus on sügavas kriisis. Aastakümneid on läänemaailm tegutsenud kapitalistliku turumajanduse tingimustes. Ja praktilises tegevuses oli välistatud niisugune mõtegi, et taas võiks korduda midagi möödunud sajandi 30-ndate aastate krahhi taolist. Nüüd on see ometi juhtunud, äkki ja ootamatult. Kuidas sündmused edasi kulgevad, kuidas kõik kord lõpeb, ei oska keegi öelda.

    Kaks tendentsi kriisi valguses

    Meie majandus, Euroopa Liidu majandus, kogu maailma majandus on sügavas kriisis. Aastakümneid on läänemaailm tegutsenud kapitalistliku turumajanduse tingimustes. Ja praktilises tegevuses oli välistatud niisugune mõtegi, et taas võiks korduda midagi möödunud sajandi 30-ndate aastate krahhi taolist. Nüüd on see ometi juhtunud, äkki ja ootamatult. Kuidas sündmused edasi kulgevad, kuidas kõik kord lõpeb, ei oska keegi öelda.

    Loe edasi...

  • Kuulan Vikerraadio “Reporteritundi”. Mikrofoni ees on majandusinimesed arutamas maailma majanduse olukorda. Eesti Panga direktor Andres Lipstok pillab repliigi: IMF on oma arvukast ametnikkonnast praegustes oludes üsna suure osa koondanud.

    Need majad, need lossid

    Kuulan Vikerraadio “Reporteritundi”. Mikrofoni ees on majandusinimesed arutamas maailma majanduse olukorda. Eesti Panga direktor Andres Lipstok pillab repliigi: IMF on oma arvukast ametnikkonnast praegustes oludes üsna suure osa koondanud.

    Loe edasi...

  • Riigieelarve kokkupanemine käis mitmesuguste ettepanekute, kemplemise ja kauplemise teed. Rohkem kui kord tabas kokkupanijaid mälunõrkus.

    Kära eelarve ümber (1)

    Riigieelarve kokkupanemine käis mitmesuguste ettepanekute, kemplemise ja kauplemise teed. Rohkem kui kord tabas kokkupanijaid mälunõrkus.

    Loe edasi...

  • Isegi pensionäril ei pruugi olla sedavõrd palju vaba aega, et keset päeva mitu tundi teleri ees istuda. Ent nii palju, kui aeg võimaldas, püüdsin möödunud neljapäeva ennelõunal pildikastis edastatavat jälgida. Sest tegemist oli erakordse saatega – ülekandega riigikogu istungist Toompeal. Ja mitte tavalise istungiga, vaid päevakorras oli Eesti inimarengu aruanne 2007.

    Lugeja kiri: Kas nüüd probleemide kallale?

    Isegi pensionäril ei pruugi olla sedavõrd palju vaba aega, et keset päeva mitu tundi teleri ees istuda. Ent nii palju, kui aeg võimaldas, püüdsin möödunud neljapäeva ennelõunal pildikastis edastatavat jälgida. Sest tegemist oli erakordse saatega – ülekandega riigikogu istungist Toompeal. Ja mitte tavalise istungiga, vaid päevakorras oli Eesti inimarengu aruanne 2007.

    Loe edasi...

  • Küsimus kerkib seoses viimasel neljal nädalal ETV-s õhtul edastatud Gruusia-teemaliste vestlusringidega. Hästi kavatsetud ja üldiselt ka kordaläinud saated (2. venekeelne saade välja arvatud). Aga kellele need määratud on?

    Meediakommentaar: Kellele tehakse telesaateid?

    Küsimus kerkib seoses viimasel neljal nädalal ETV-s õhtul edastatud Gruusia-teemaliste vestlusringidega. Hästi kavatsetud ja üldiselt ka kordaläinud saated (2. venekeelne saade välja arvatud). Aga kellele need määratud on?

    Loe edasi...

  • Häda on suur – maksud ei laeku, majandus töötab langustuuridel, uue aasta eelarvet ei saa kuidagi kokku. Aga kõik see kerib suvise aegluse ja uimasusega. Lang tõstaks riigilõive ja kohtukulusid. Siit-sealt kostub veel mõni ettepanekuke, kuid olulist nihet need asjade käiku ei too.

    Maksudest, solidaarsusest ja mõistlikkusest

    Häda on suur – maksud ei laeku, majandus töötab langustuuridel, uue aasta eelarvet ei saa kuidagi kokku. Aga kõik see kerib suvise aegluse ja uimasusega. Lang tõstaks riigilõive ja kohtukulusid. Siit-sealt kostub veel mõni ettepanekuke, kuid olulist nihet need asjade käiku ei too.

    Loe edasi...

  • Neljakümnenda aastapäeva puhul olid lehed täis meenutusi, kuidas 1968. aastal Tallinn–Virtsu raudteed likvideeriti. Kena põhjus kirjutada ajaloost tõsiselt ja ka meenutada nostalgiliselt (näiteks loe vastavasisulisi artikleid 15. mai Eesti Eks-pressis ja 24. mai Oma Saares). Elavnesid minulgi mälupildid minevikust.

    Raudtee nostalgia: Veel kord Virtsu raudteest ja sellega seotud tunnetest (4)

    Neljakümnenda aastapäeva puhul olid lehed täis meenutusi, kuidas 1968. aastal Tallinn–Virtsu raudteed likvideeriti. Kena põhjus kirjutada ajaloost tõsiselt ja ka meenutada nostalgiliselt (näiteks loe vastavasisulisi artikleid 15. mai Eesti Eks-pressis ja 24. mai Oma Saares). Elavnesid minulgi mälupildid minevikust.

    Loe edasi...

  • Viimastel aegadel on järjest teravamini päevakorda kerkinud maaelu probleemid.

    Kuni me küla elab (6)

    Viimastel aegadel on järjest teravamini päevakorda kerkinud maaelu probleemid.

    Loe edasi...

  • Jaak Valge on Postimehe lisas (22. III) asunud arutlema Eesti demokraatia üle. Ta teeb seda tänases ülemaailmses kontekstis. Tundub mõttekas vaadata neid probleeme ka ajaloolises perspektiivis. Minu mälu tõi esile ühe seiga, mis tänaste suundumustega kenasti seostub. Need, kel sõjajärgseil aastakümneil oli tegemist Tartu ülikooliga, mäletavad seal ringi liikunud koloriitset kuju – Villem Ernitsat. Oma elu lõpuaastakümneil oli temast saanud mingil määral ekstsentriline veidrik, keda liiga tõsiselt ei võetud.

    Olnust ja tänasest

    Jaak Valge on Postimehe lisas (22. III) asunud arutlema Eesti demokraatia üle. Ta teeb seda tänases ülemaailmses kontekstis. Tundub mõttekas vaadata neid probleeme ka ajaloolises perspektiivis. Minu mälu tõi esile ühe seiga, mis tänaste suundumustega kenasti seostub. Need, kel sõjajärgseil aastakümneil oli tegemist Tartu ülikooliga, mäletavad seal ringi liikunud koloriitset kuju – Villem Ernitsat. Oma elu lõpuaastakümneil oli temast saanud mingil määral ekstsentriline veidrik, keda liiga tõsiselt ei võetud.

    Loe edasi...

  • Riigikoguliikme palk – üksjagu põnev probleem. Ühtpidi, ega lihtinimene selle määramise juures suurt kaasa rääkida saa. Teistpidi, kui see jahumine iga päev kaela sajab küll raadiost, TV-st, ajalehtedest, siis kipud tahes-tahtmata asja üle mõtlema. Nagu nüüd, mil ajaleht Postimees kaks külge sellele teemale pühendas (11.III). Ja tegi seda intrigeerivalt, andes sõna asjaosalistele – riigikogulastele – endile.

    Riigikogu palgast

    Riigikoguliikme palk – üksjagu põnev probleem. Ühtpidi, ega lihtinimene selle määramise juures suurt kaasa rääkida saa. Teistpidi, kui see jahumine iga päev kaela sajab küll raadiost, TV-st, ajalehtedest, siis kipud tahes-tahtmata asja üle mõtlema. Nagu nüüd, mil ajaleht Postimees kaks külge sellele teemale pühendas (11.III). Ja tegi seda intrigeerivalt, andes sõna asjaosalistele – riigikogulastele – endile.

    Loe edasi...

1 - 212