Autor: Eimar Kipper

Eimar Kipper artiklid

  • Üksjagu kaua on väldanud trall ja jagelemine kolme väikevalla ühinemise puhul suurvallale sobiliku nime leidmise ümber. Mitte kuidagi ei suudeta ses suhtes üksmeelele jõuda. Ent mis juhtuks, kui ühisvalla nimeks […]

    Kas nii ei võiks?

    Üksjagu kaua on väldanud trall ja jagelemine kolme väikevalla ühinemise puhul suurvallale sobiliku nime leidmise ümber. Mitte kuidagi ei suudeta ses suhtes üksmeelele jõuda. Ent mis juhtuks, kui ühisvalla nimeks […]

    Loe edasi...

  • Aastate kaupa on küsitud, mil moel tagada võimalikult soodne ühendusepidamine üle Suure väina. Kaalumisel on olnud, kas ehitada sild või veealune tunnel. Vaevu on arutelu ühe projekti üle hakanud vaibuma, […]

    Saarlased kui Venemaa mesilased (5)

    Aastate kaupa on küsitud, mil moel tagada võimalikult soodne ühendusepidamine üle Suure väina. Kaalumisel on olnud, kas ehitada sild või veealune tunnel. Vaevu on arutelu ühe projekti üle hakanud vaibuma, […]

    Loe edasi...

  • On igati tavaline, et kui televiisori sisse lülitad, vaatamaks päevauudiseid, näidatakse programmi tutvustamisel esimesena enamasti seda, et kusagil on juhtunud liiklusõnnetus või lausa mitu, kellelgi pannakse käsi raudu, kusagil on […]

    Näotused ja inetused

    On igati tavaline, et kui televiisori sisse lülitad, vaatamaks päevauudiseid, näidatakse programmi tutvustamisel esimesena enamasti seda, et kusagil on juhtunud liiklusõnnetus või lausa mitu, kellelgi pannakse käsi raudu, kusagil on […]

    Loe edasi...

  • Kui on kajastatud sündmusi Eestis enne Teist maailmasõda, pajatatud tolleaegsetest omavahelistest suhetest, on seda tehtud enamasti varjundiga, et elati-oldi üksmeeles ja üksteise mõistmises, üksteist toetades ja julgustades. Kellel saabki midagi […]

    Kui toimuks küüditamine… (14)

    Kui on kajastatud sündmusi Eestis enne Teist maailmasõda, pajatatud tolleaegsetest omavahelistest suhetest, on seda tehtud enamasti varjundiga, et elati-oldi üksmeeles ja üksteise mõistmises, üksteist toetades ja julgustades. Kellel saabki midagi […]

    Loe edasi...

  • Pole vähimatki uudislikku väärtust sõnumil, et Eestimaalt on rohkesti äraminejaid. Minnakse üksikult, lahkutakse perekonniti – kuidas kunagi. Ja kuhu iganes, sest maailm on täielt avali. Ning on igaühe oma südamesaladus, […]

    Läbi kastemärja rohu (1)

    Pole vähimatki uudislikku väärtust sõnumil, et Eestimaalt on rohkesti äraminejaid. Minnakse üksikult, lahkutakse perekonniti – kuidas kunagi. Ja kuhu iganes, sest maailm on täielt avali. Ning on igaühe oma südamesaladus, […]

    Loe edasi...

  • On üksjagu üllatuslik, kuis kuuldud või siis loetud sõnum võib hetkeliselt ärgitada ammuseid seiku meelde tuletama. Pealegi juhtumeid, milles on olude tõttu tulnud ühel või teisel moel osaleda.

    Lugeja kiri: Too ammune kevadpäev

    On üksjagu üllatuslik, kuis kuuldud või siis loetud sõnum võib hetkeliselt ärgitada ammuseid seiku meelde tuletama. Pealegi juhtumeid, milles on olude tõttu tulnud ühel või teisel moel osaleda.

    Loe edasi...

  • Alljärgneva loo saatis toimetusele praegu Järvakandis elav Sõrvemaa mees EIMAR KIPPER. Kirjutama ajendas teda üks foto, mis ilmus läinud aasta augustis Saarte Hääle esiküljel.

    Nood ammused tormised sündmused

    Alljärgneva loo saatis toimetusele praegu Järvakandis elav Sõrvemaa mees EIMAR KIPPER. Kirjutama ajendas teda üks foto, mis ilmus läinud aasta augustis Saarte Hääle esiküljel.

    Loe edasi...

  • Teadupärast toimub tänasel Eestimaal üksjagu palju reforme. Pidevalt ja alatasa, reform reformi järel. Aina koondatakse, ühendatakse, liidetakse, viiakse suurematesse keskustesse, kusjuures kõike seda osatakse avalikkuse ees sõnaohtralt põhjendada.

    Tehku siis juba plats puhtaks (1)

    Teadupärast toimub tänasel Eestimaal üksjagu palju reforme. Pidevalt ja alatasa, reform reformi järel. Aina koondatakse, ühendatakse, liidetakse, viiakse suurematesse keskustesse, kusjuures kõike seda osatakse avalikkuse ees sõnaohtralt põhjendada.

    Loe edasi...

  • Üksjagu rohkesti üldrahvalikku elevust ja ajalooalast poleemikat on tekitanud Salmel leitud muinaslaeva riismed. Liikvel on mitmesuguseid jutuvariante, kuidas ja mil moel võis alus Sõrvemaale sattuda. Seejuures on arheoloogidel kui oma ala asjatundjatel varuks kõige kaalukamad ja uskumisväärsemad lood.

    Kuidas Sõrve tüdruk Moona-Liisa laia maailma sattus

    Üksjagu rohkesti üldrahvalikku elevust ja ajalooalast poleemikat on tekitanud Salmel leitud muinaslaeva riismed. Liikvel on mitmesuguseid jutuvariante, kuidas ja mil moel võis alus Sõrvemaale sattuda. Seejuures on arheoloogidel kui oma ala asjatundjatel varuks kõige kaalukamad ja uskumisväärsemad lood.

    Loe edasi...

  • Monumentide teema on meedias valdavaks saanud just viimasel aastal. Ühed mälestusmärgid võetakse maha ööpimeduses, teised aga päevavalgel. Alati leitakse oma teole põhjendus, õigemini öeldes õigustus.

    Nagu kivike kingas

    Monumentide teema on meedias valdavaks saanud just viimasel aastal. Ühed mälestusmärgid võetakse maha ööpimeduses, teised aga päevavalgel. Alati leitakse oma teole põhjendus, õigemini öeldes õigustus.

    Loe edasi...

  • Tema eesnimi algas T-tähega, sugunimeks oli tal Saar. 1949. aastal “teisaldati” tema perekond koos tuhandete teiste eestlastega külmale maale meelt parandama. Seal saigi noorukist tubli nõukogude inimene. Enamgi veel – külmal maal võeti ta väärt inimesena punapartei liikmeks, mis oli vägagi ettenägelik samm. Sest Siberimaalt tagasi jõudnud, oli tal tööle asumisel teatud eelis: klaasitehases edutati ta üsna pea vahetuse meistriks, seega teiste kamandajaks.

    Kalkus, nõmedus ja kurjus

    Tema eesnimi algas T-tähega, sugunimeks oli tal Saar. 1949. aastal “teisaldati” tema perekond koos tuhandete teiste eestlastega külmale maale meelt parandama. Seal saigi noorukist tubli nõukogude inimene. Enamgi veel – külmal maal võeti ta väärt inimesena punapartei liikmeks, mis oli vägagi ettenägelik samm. Sest Siberimaalt tagasi jõudnud, oli tal tööle asumisel teatud eelis: klaasitehases edutati ta üsna pea vahetuse meistriks, seega teiste kamandajaks.

    Loe edasi...

  • Viimasel ajal on meedias aina pasundatud ja lokku löödud, kuis Räpinas olevat õhupüstolist mõned sutsakad tehtud. Ikka ja jälle näidatakse televisioonis klassitoa ust, uksepolstris olevaid ümaraid lohukesi kui ilmnähtavaid tunnismärke kohutavast kuriteost.

    Milleks paanitseda?

    Viimasel ajal on meedias aina pasundatud ja lokku löödud, kuis Räpinas olevat õhupüstolist mõned sutsakad tehtud. Ikka ja jälle näidatakse televisioonis klassitoa ust, uksepolstris olevaid ümaraid lohukesi kui ilmnähtavaid tunnismärke kohutavast kuriteost.

    Loe edasi...

  • Läinud sajandi seitsmekümnendail aastail karistati seaduserikkujat väiksema rikkumise korral enamasti 15-ööpäevase arestiga. Väga harva vähema päevade arvuga. Ja juuksed aeti täiesti maha. Seega siis mitu karistust korraga. Lisaks sellele saadeti karistusalune karistuse kandmiseks kas kolhoosi või ettevõttesse tööle.

    Kiri: Jõugu juht

    Läinud sajandi seitsmekümnendail aastail karistati seaduserikkujat väiksema rikkumise korral enamasti 15-ööpäevase arestiga. Väga harva vähema päevade arvuga. Ja juuksed aeti täiesti maha. Seega siis mitu karistust korraga. Lisaks sellele saadeti karistusalune karistuse kandmiseks kas kolhoosi või ettevõttesse tööle.

    Loe edasi...

  • Üsnagi tihti on olnud kurtmist, et Kuressaares lõhutakse öösiti aknaid, istepinke, prügiurne, rüüstatakse puid-põõsaid, purskkaevu valatakse mingisugust jälkust ning tehakse veel muusuguseid sigadusi. On ilmselge, et jultunud sigatsejad tunnevad ennast öises linnas olukorra peremeestena.

    Milles küsimus? (1)

    Üsnagi tihti on olnud kurtmist, et Kuressaares lõhutakse öösiti aknaid, istepinke, prügiurne, rüüstatakse puid-põõsaid, purskkaevu valatakse mingisugust jälkust ning tehakse veel muusuguseid sigadusi. On ilmselge, et jultunud sigatsejad tunnevad ennast öises linnas olukorra peremeestena.

    Loe edasi...

  • Läinud sajandi kuuekümnendail oli N Liidu võimuorganite poolt nõnda seatud ja paika pandud, et partorgiks tohtis inimene olla aasta aega.

    Sõnad ja teod

    Läinud sajandi kuuekümnendail oli N Liidu võimuorganite poolt nõnda seatud ja paika pandud, et partorgiks tohtis inimene olla aasta aega.

    Loe edasi...

  • Rohkesti kirutud-sajatatud Vene riigikorra ajal elas see perekond tolle aja kohta jõukalt. Seda üpris maisel põhjusel – kogu pere oli töökas ja ettevõtlik. Majapidamises kasvatati igal aastal siga, peeti mitmeid pudulojuseid.

    Liialt kiirustades

    Rohkesti kirutud-sajatatud Vene riigikorra ajal elas see perekond tolle aja kohta jõukalt. Seda üpris maisel põhjusel – kogu pere oli töökas ja ettevõtlik. Majapidamises kasvatati igal aastal siga, peeti mitmeid pudulojuseid.

    Loe edasi...

  • Alati kui Järvakandi klaasitehases oli mitme aasta kohta jälle kapitaalremont, värvati selleks tööjõudu üle Eesti. Ka Venemaalt, täpsemini Brjanskist, sealsest üleliidulisest spetsiaalsest ehitustrustist, kust oli alati töömehi värvatud vann-ahju ladumiseks.

    Lõimumine tegelikkuses

    Alati kui Järvakandi klaasitehases oli mitme aasta kohta jälle kapitaalremont, värvati selleks tööjõudu üle Eesti. Ka Venemaalt, täpsemini Brjanskist, sealsest üleliidulisest spetsiaalsest ehitustrustist, kust oli alati töömehi värvatud vann-ahju ladumiseks.

    Loe edasi...

  • Teadupärast on laias ilmas hulgaviisi inimesi, kel on loomuomaseks kombeks kaasinimestega suheldes neid igal moel maha teha, neid halvustada, neile pahasti öelda. Ikka võimalikult sahvtiselt.

    Näitlikult selgeks

    Teadupärast on laias ilmas hulgaviisi inimesi, kel on loomuomaseks kombeks kaasinimestega suheldes neid igal moel maha teha, neid halvustada, neile pahasti öelda. Ikka võimalikult sahvtiselt.

    Loe edasi...

  • Tänavune kevad Eestimaal on igas tähenduses olnud tormine. Eesti kodanikkond on jagunenud mitmeks-setmeks vastandlikuks rühmitiseks, mida ei jäeta räigel viisil ning rohke sõimu saatel välja näitamata.

    Toorus, vägivald ja väärus

    Tänavune kevad Eestimaal on igas tähenduses olnud tormine. Eesti kodanikkond on jagunenud mitmeks-setmeks vastandlikuks rühmitiseks, mida ei jäeta räigel viisil ning rohke sõimu saatel välja näitamata.

    Loe edasi...

  • See juhtus ammu aega tagasi. Kui olla täpsem, siis 1976. aastal. Äsja oli trükis ilmunud Jüri Tuuliku maailmakuulus teos „Meretagune asi”. Mis muud kui Saaremaal olles ühtlasi soodsat võimalust kasutada ning oma silmaga korraks Abrukat kaeda, nägemaks, mis see meretagune asi tegelikult on.

    Käbini poeg ja kajakad

    See juhtus ammu aega tagasi. Kui olla täpsem, siis 1976. aastal. Äsja oli trükis ilmunud Jüri Tuuliku maailmakuulus teos „Meretagune asi”. Mis muud kui Saaremaal olles ühtlasi soodsat võimalust kasutada ning oma silmaga korraks Abrukat kaeda, nägemaks, mis see meretagune asi tegelikult on.

    Loe edasi...

1 - 212