Autor: Bruno Pao

Bruno Pao artiklid

  • Heitkem korraks pilk gloobusele. Otsige üles Eesti ja osutage sellele meile nii kallile maalapile maakera laubal, kuhu talvel vajutatakse vateeritud müts. Mustad mehed jalutavad sel ajal palja peaga palmide all. Kui meile ei halastaks Atlandil troopikast põhja voolav vägev Golfi hoovus, elaksime oma vööndis samamoodi nagu Jakutskis või täpsemalt Magadanis. Millegipärast mäletan selgesti, et minu lapsepõlves kandsid vanad naised pakse, abudega umbkuue taolisi seelikuid nagu tšuktšid.

    Komfort ehk Kodune mugavus tuhlab rahakotis

    Heitkem korraks pilk gloobusele. Otsige üles Eesti ja osutage sellele meile nii kallile maalapile maakera laubal, kuhu talvel vajutatakse vateeritud müts. Mustad mehed jalutavad sel ajal palja peaga palmide all. Kui meile ei halastaks Atlandil troopikast põhja voolav vägev Golfi hoovus, elaksime oma vööndis samamoodi nagu Jakutskis või täpsemalt Magadanis. Millegipärast mäletan selgesti, et minu lapsepõlves kandsid vanad naised pakse, abudega umbkuue taolisi seelikuid nagu tšuktšid.

    Loe edasi...

  • Minu koolipoisipõlves elas Eesti rahvast suurem osa veel maal. Autosid nägi harva ja tuisuseid teid sõideti hobusega. Püsiva lumega aeti sisse taliteed, mis kulgesid üle põldude ja karjamaalagendike, kus lumekiht õhem ja tuisuvaalud ei jäänud pidama.

    Kui lumi oli valgem

    Minu koolipoisipõlves elas Eesti rahvast suurem osa veel maal. Autosid nägi harva ja tuisuseid teid sõideti hobusega. Püsiva lumega aeti sisse taliteed, mis kulgesid üle põldude ja karjamaalagendike, kus lumekiht õhem ja tuisuvaalud ei jäänud pidama.

    Loe edasi...

  • Lugu, mis leidis aset esimeste jõulude ajal pärast viimase ilmasõja lõppu

    Jõulud kirsjääs (1)

    Lugu, mis leidis aset esimeste jõulude ajal pärast viimase ilmasõja lõppu

    Loe edasi...

  • 1. oktoobril 1990. aastal taastasid Muhu vald ja Kuressaare linn Eestis esimestena omavalitsuse staatuse. Oli veel käsil Nõukogude võimu viimane aasta ja vastavaid tunnistusi tuli poolpilvisel sügispäeval Muhusse ja Saaremaale tooma Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimees Arnold Rüütel.

    20 aastat esimeste omavalitsuste taastamisest Muhu valla taassünd

    1. oktoobril 1990. aastal taastasid Muhu vald ja Kuressaare linn Eestis esimestena omavalitsuse staatuse. Oli veel käsil Nõukogude võimu viimane aasta ja vastavaid tunnistusi tuli poolpilvisel sügispäeval Muhusse ja Saaremaale tooma Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimees Arnold Rüütel.

    Loe edasi...

  • Nädal tagasi kirjutasime 1940. aasta juunisündmustest, mis juhatasid sisse Nõukogude okupatsiooni ja muutsid kardinaalselt meie riigi ja rahva ajalugu. Tänases lehes meenutab neid sündmusi ajaloouurija BRUNO PAO, kes oli tol ajal pisike poisike. Mälestuste autori sõnul oli 70 aastat tagasi toimunud sündmuste kõige traagilisem tagajärg see, et neist sai alguse protsess, mis hävitas eesti rahvuskultuuri ühe peamise alustoe, talupoegkonna. Just Nõukogude okupatsioon laostas meie maaelu ning pani aluse sunniviisilisele industrialiseerimisele ja linnastumisele. Kõik need tagajärjed on meie igapäevaelus täheldatavad veel praegugi.

    Juunipäevad, mis muutsid meie saatust (3)

    Nädal tagasi kirjutasime 1940. aasta juunisündmustest, mis juhatasid sisse Nõukogude okupatsiooni ja muutsid kardinaalselt meie riigi ja rahva ajalugu. Tänases lehes meenutab neid sündmusi ajaloouurija BRUNO PAO, kes oli tol ajal pisike poisike. Mälestuste autori sõnul oli 70 aastat tagasi toimunud sündmuste kõige traagilisem tagajärg see, et neist sai alguse protsess, mis hävitas eesti rahvuskultuuri ühe peamise alustoe, talupoegkonna. Just Nõukogude okupatsioon laostas meie maaelu ning pani aluse sunniviisilisele industrialiseerimisele ja linnastumisele. Kõik need tagajärjed on meie igapäevaelus täheldatavad veel praegugi.

    Loe edasi...

  • Räägitakse, et areng on tsükliline. Minu meelest on see arukas tähelepanek, sest arenguprotsess, mis sisemiselt pidevalt käärib, teeb hüppe siis, kui kogutud on vajalik hulk teadmisi, ressursse, uuemaid tehnoloogilisi saavutusi ja ajakohast nõudlust.

    Laevaliikluse arengust Väinamerel (1)

    Räägitakse, et areng on tsükliline. Minu meelest on see arukas tähelepanek, sest arenguprotsess, mis sisemiselt pidevalt käärib, teeb hüppe siis, kui kogutud on vajalik hulk teadmisi, ressursse, uuemaid tehnoloogilisi saavutusi ja ajakohast nõudlust.

    Loe edasi...

  • Pihtla valla Ilpla külaseltsis tegutsedes vaimsust ja asjatundlikkust kogunud Silvi-Koidu Kuusk avastas kodus ühe panipaika unustatud vana laua sahtlinurgas mingid koltunud dokumendid ja fotod. Ta tõi need päevavalgele, puhastas ettevaatlikult prahist ja tolmust ning asus neid uurima. Leides pabereilt aastanumbreid 1917, 1920 ning veel järgnevaid daatumeid ja tuttavaid nimesid, hoomas ta, et sahtlisse oli peitunud tema mehe isa ja onude noorusaeg ning Ilpla mõisast eraldatud asunikukohal uue kodu rajamise mured ja rõõmud.

    Eesti Vabariigi noorus – Mis peitus vanas lauasahtlis?

    Pihtla valla Ilpla külaseltsis tegutsedes vaimsust ja asjatundlikkust kogunud Silvi-Koidu Kuusk avastas kodus ühe panipaika unustatud vana laua sahtlinurgas mingid koltunud dokumendid ja fotod. Ta tõi need päevavalgele, puhastas ettevaatlikult prahist ja tolmust ning asus neid uurima. Leides pabereilt aastanumbreid 1917, 1920 ning veel järgnevaid daatumeid ja tuttavaid nimesid, hoomas ta, et sahtlisse oli peitunud tema mehe isa ja onude noorusaeg ning Ilpla mõisast eraldatud asunikukohal uue kodu rajamise mured ja rõõmud.

    Loe edasi...

  • Täna jätkame BRUNO PAO mälestuste avaldamist Nõukogude Liidu sõjaväebaaside rajamisest Lääne-Eesti saartel. Mälestuste esimene osa ilmus 19. detsembri Oma Saares. Ajalooliseks taustaks vaid nii palju, et 1939. aastal kirjutasid Eesti Vabariigi tookordsed võimukandjad Moskvas alla nn baaside lepingule (ametlik nimetus Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt). Kõnealuse pakti kolmanda artikliga lubas Eesti Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samas lubati laevastikku toetada teist liiki väeosadega, muude baaside ja lennuväljade täpsed asukohad lepiti vastastikku kokku väljaspool baaside lepingut. Nõukogude vägede sisenemine Eesti aladele algas 1939. aasta 18. oktoobri varahommikul.

    Eelmäng okupeerimiseks – baaside mehitamine (1)

    Täna jätkame BRUNO PAO mälestuste avaldamist Nõukogude Liidu sõjaväebaaside rajamisest Lääne-Eesti saartel. Mälestuste esimene osa ilmus 19. detsembri Oma Saares. Ajalooliseks taustaks vaid nii palju, et 1939. aastal kirjutasid Eesti Vabariigi tookordsed võimukandjad Moskvas alla nn baaside lepingule (ametlik nimetus Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt). Kõnealuse pakti kolmanda artikliga lubas Eesti Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samas lubati laevastikku toetada teist liiki väeosadega, muude baaside ja lennuväljade täpsed asukohad lepiti vastastikku kokku väljaspool baaside lepingut. Nõukogude vägede sisenemine Eesti aladele algas 1939. aasta 18. oktoobri varahommikul.

    Loe edasi...

  • Alljärgnevad mälestused on kirja pannud BRUNO PAO. Need puudutavad 1939. aasta hilissügisel ja talve hakul aset leidnud sündmusi. Nagu teada, kirjutasid Eesti tookordsed võimukandjad sama aasta 28. septembril Moskvas alla nn baaside lepingule (ametlik nimetus: Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt). Kõnealuse pakti kolmandas artiklis lubas Eesti Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samas lubati laevastikku toetada teist liiki väeosadega; muude baaside ja lennuväljade täpsed asukohad lepiti vastastikku kokku väljaspool baaside lepingut. Nõukogude vägede sisenemine Eesti aladele algas 18. oktoobri hommikul kella 7 ja 8 vahel, kirjutas Saaremaa ajaleht Meie Maa reedel, 20. oktoobril 1939.

    Eelmäng okupeerimisele – baaside mehitamine (3)

    Alljärgnevad mälestused on kirja pannud BRUNO PAO. Need puudutavad 1939. aasta hilissügisel ja talve hakul aset leidnud sündmusi. Nagu teada, kirjutasid Eesti tookordsed võimukandjad sama aasta 28. septembril Moskvas alla nn baaside lepingule (ametlik nimetus: Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt). Kõnealuse pakti kolmandas artiklis lubas Eesti Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samas lubati laevastikku toetada teist liiki väeosadega; muude baaside ja lennuväljade täpsed asukohad lepiti vastastikku kokku väljaspool baaside lepingut. Nõukogude vägede sisenemine Eesti aladele algas 18. oktoobri hommikul kella 7 ja 8 vahel, kirjutas Saaremaa ajaleht Meie Maa reedel, 20. oktoobril 1939.

    Loe edasi...

  • See oli raske sügis pärast reisilaeva Estonia hukkumist tormisel Läänemerel. Raske tunnete ja mõtete poolest. Tundsime tõdemust, et mereäärse rahvana pole meis piisavalt kinnistunud aukartus vääramatu loodusjõu ees. Meri on ju maakeral valitsev looduskeskkond. Ei saa elada, varbad vees, mõttega, et meri on põlvini.

    Pöördume näoga mere poole! – 15 aastat Saaremaa Merekultuuri Seltsi (2)

    See oli raske sügis pärast reisilaeva Estonia hukkumist tormisel Läänemerel. Raske tunnete ja mõtete poolest. Tundsime tõdemust, et mereäärse rahvana pole meis piisavalt kinnistunud aukartus vääramatu loodusjõu ees. Meri on ju maakeral valitsev looduskeskkond. Ei saa elada, varbad vees, mõttega, et meri on põlvini.

    Loe edasi...

  • Seitse aastakümmet tagasi, kui Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts viibis 20.–21. augustil parajasti külaskäigul Saaremaal, käis Moskva ja Berliini vahel tihe kirjavahetus Nõukogude Liidu ja Saksamaa vastastikkuse mittekallaletungi pakti sõlmimise toimingute ja allakirjutatavate paberite sisu asjus.

    70 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest

    Seitse aastakümmet tagasi, kui Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts viibis 20.–21. augustil parajasti külaskäigul Saaremaal, käis Moskva ja Berliini vahel tihe kirjavahetus Nõukogude Liidu ja Saksamaa vastastikkuse mittekallaletungi pakti sõlmimise toimingute ja allakirjutatavate paberite sisu asjus.

    Loe edasi...

  • Suurmeeste elu ja tegevus on tagasivaates õpetlik ekskurss järeltulevatele põlvedele. Alati võib juurelda väljapaistvate inimeste tehtud otsuste üle, sest nende tagajärjed on meile teada. Pealegi selgub väljapaistvate isikute biograafia kaudu nende noorpõlve olude mõju täisea tegevusele. Eesti väljapaistev poliitik ja õigusteadlane Ants Piip (1884–1942), kes sündis 125 aastat tagasi Viljandimaal, elas ja töötas oma noorpõlves seitse aastat Kuressaares, kus ta kujunes ka tulihingeliseks merendustegelaseks.

    Ants Piibu noorusaeg ja Kuressaare-periood

    Suurmeeste elu ja tegevus on tagasivaates õpetlik ekskurss järeltulevatele põlvedele. Alati võib juurelda väljapaistvate inimeste tehtud otsuste üle, sest nende tagajärjed on meile teada. Pealegi selgub väljapaistvate isikute biograafia kaudu nende noorpõlve olude mõju täisea tegevusele. Eesti väljapaistev poliitik ja õigusteadlane Ants Piip (1884–1942), kes sündis 125 aastat tagasi Viljandimaal, elas ja töötas oma noorpõlves seitse aastat Kuressaares, kus ta kujunes ka tulihingeliseks merendustegelaseks.

    Loe edasi...

  • Mõnda olulist asja tunnetad mingi erilise sügavusega. Nõnda ka kolmapäeva varahommikul, kui vaatasin ja kuulasin Ameerika Ühendriikide võitnud presidendikandidaadi Barack Obama kõnet oma koduosariigis miljoni kuulaja ees.

    Ajalooline pöördepunkt

    Mõnda olulist asja tunnetad mingi erilise sügavusega. Nõnda ka kolmapäeva varahommikul, kui vaatasin ja kuulasin Ameerika Ühendriikide võitnud presidendikandidaadi Barack Obama kõnet oma koduosariigis miljoni kuulaja ees.

    Loe edasi...

  • Homme kell 16 avatakse Anseküla kalmistu lähistel ilusa, laevatäävi meenutava rannamänni juures graniitkivist alusel mälestustahvel Salme vallas Imara külas sündinud tuntud polaarkaptenile Karl Jõgile.

    Avatakse mälestustahvel polaarkapten Karl Jõgile

    Homme kell 16 avatakse Anseküla kalmistu lähistel ilusa, laevatäävi meenutava rannamänni juures graniitkivist alusel mälestustahvel Salme vallas Imara külas sündinud tuntud polaarkaptenile Karl Jõgile.

    Loe edasi...

  • Seisin poes riiulite vahel ja juurdlesin teraviljahelveste valiku üle, kui minu juurde astus pikk keskealine mees, näpu vahel mingi vana narmas seljaga raamatuke.
“Olen kolm kuud seda vana asja autos hoidnud,” alustas ta, “lootes sind kohata ja seda sulle üle anda. Ehk pakub huvi ja sellest saab rahvale mõne jutu.”
Nii ootamatult ja lihtsalt sain oma käes hoida aegu näinud, umbes 20x14 sentimeetri suurust kladet, mille kõvale esikaanele oli kleebitud silt laia sule ja tindiga hoolsalt kirjutatud nimega Frido Süda “Conto” 
a. 1896.

    Koolmeister Friido Süda conto Ehk ühe taasleitud vana märkmiku lugu

    Seisin poes riiulite vahel ja juurdlesin teraviljahelveste valiku üle, kui minu juurde astus pikk keskealine mees, näpu vahel mingi vana narmas seljaga raamatuke. “Olen kolm kuud seda vana asja autos hoidnud,” alustas ta, “lootes sind kohata ja seda sulle üle anda. Ehk pakub huvi ja sellest saab rahvale mõne jutu.” Nii ootamatult ja lihtsalt sain oma käes hoida aegu näinud, umbes 20x14 sentimeetri suurust kladet, mille kõvale esikaanele oli kleebitud silt laia sule ja tindiga hoolsalt kirjutatud nimega Frido Süda “Conto” a. 1896.

    Loe edasi...

  • Juba mõnda aega käib jutt meie hariduselu probleemidest ja otsitakse teid noortele parema hariduse andmiseks, et nad halastamatu konkurentsi tingimustes haljale oksale jõuaksid. Me kõik oleme oma elus sellest haljast oksast unistanud. Üksikud on sinna jõudnud, aga enamikul jääb hüppevõimest puudu, et sinna küündida. Süüdistame vanemaid ja kooli ning kirume mõttes iseennastki. Kirumine ei aita, see on rohkem meisse kogunenud paha tuule väljalaskmine. Mõtleme ratsionaalselt ja teeme ettepanekuid. Ka elukogemuse põhjal.

    Arvamus hariduse tungraudadest (1)

    Juba mõnda aega käib jutt meie hariduselu probleemidest ja otsitakse teid noortele parema hariduse andmiseks, et nad halastamatu konkurentsi tingimustes haljale oksale jõuaksid. Me kõik oleme oma elus sellest haljast oksast unistanud. Üksikud on sinna jõudnud, aga enamikul jääb hüppevõimest puudu, et sinna küündida. Süüdistame vanemaid ja kooli ning kirume mõttes iseennastki. Kirumine ei aita, see on rohkem meisse kogunenud paha tuule väljalaskmine. Mõtleme ratsionaalselt ja teeme ettepanekuid. Ka elukogemuse põhjal.

    Loe edasi...

  • Tavakohaselt on alates 1997. aastast korraldatud Saaremaa Merekultuuri Seltsi eestvedamisel Kuressaare Merepäevade ajal ka merekultuuri teemadel ajalookonverentse. Nõnda ka käesoleval aastal.

    Ajalookonverents Kuressaare Merepäevadel

    Tavakohaselt on alates 1997. aastast korraldatud Saaremaa Merekultuuri Seltsi eestvedamisel Kuressaare Merepäevade ajal ka merekultuuri teemadel ajalookonverentse. Nõnda ka käesoleval aastal.

    Loe edasi...

  • Tema 75. sünniaastapäeva puhul

    Jüri Räime meenutades (3)

    Tema 75. sünniaastapäeva puhul

    Loe edasi...

  • Nädal tagasi ilmus Oma Saare ajaloo leheküljel ülevaade operatsioonist Albion. See sündmus leidis aset täpselt 90 aastat tagasi – 1917. aasta oktoobris – ja tegu oli Esimese maailmasõja ühe suurima Läänemerel toimunud sõjalise operatsiooniga. Pärast ägedaid lahinguid jäi merepõhja aga hulgaliselt laevavrakke. Täna kirjutab ajaloolane BRUNO PAO sellest, kuidas 1920. ja 1930. aastatel püüti seda vanametalli kätte saada. Nii mõnigi mees ajas tookord selle äriga märkimisväärse varanduse kokku.

    Lahinguvetelt korjati soomusterast ja vaske

    Nädal tagasi ilmus Oma Saare ajaloo leheküljel ülevaade operatsioonist Albion. See sündmus leidis aset täpselt 90 aastat tagasi – 1917. aasta oktoobris – ja tegu oli Esimese maailmasõja ühe suurima Läänemerel toimunud sõjalise operatsiooniga. Pärast ägedaid lahinguid jäi merepõhja aga hulgaliselt laevavrakke. Täna kirjutab ajaloolane BRUNO PAO sellest, kuidas 1920. ja 1930. aastatel püüti seda vanametalli kätte saada. Nii mõnigi mees ajas tookord selle äriga märkimisväärse varanduse kokku.

    Loe edasi...

  • Säärele. Loodeninalt Säärele liikudes kohtame mere pool küljes veel ühte torni. Sääre küla piiril seisab tihedas puudesalus vana maanteelõigu ääres aastail 1940–41 ehitatud nn. Stebeli rannakaitsepatarei raudbetoonist vaatlus- ja mõõtetorn.

    Sõrve tuletorniring

    Säärele. Loodeninalt Säärele liikudes kohtame mere pool küljes veel ühte torni. Sääre küla piiril seisab tihedas puudesalus vana maanteelõigu ääres aastail 1940–41 ehitatud nn. Stebeli rannakaitsepatarei raudbetoonist vaatlus- ja mõõtetorn.

    Loe edasi...

3 - 4« «...234