Autor: Bruno Pao

Bruno Pao artiklid

  • Mäletan veel oma poisipõlvest 19. sajandi lõpuveerandil sündinud meeste elutarkusest pakatavaid jutte ja ütlemisi. Suulise traditsiooni ehk põlvest põlve pärandatud ajaloo kandvat osa. Räägiti, et mandrile ulgtööle läinud mehe naine […]

    Samastamise rõõmud ja mured

    Mäletan veel oma poisipõlvest 19. sajandi lõpuveerandil sündinud meeste elutarkusest pakatavaid jutte ja ütlemisi. Suulise traditsiooni ehk põlvest põlve pärandatud ajaloo kandvat osa. Räägiti, et mandrile ulgtööle läinud mehe naine […]

    Loe edasi...

  • Jälle on päevakorda tõusnud Saaremaa väliskülje süvasadama küsimus – olla või mitte olla. Kirjuhahad on kuidagi Küdema lahe vaikuse ja rahu taotlusest seekord märkamatuks jäänud ja esile kerkib arvatav müra […]

    Uni silmist, sadam ärkab (4)

    Jälle on päevakorda tõusnud Saaremaa väliskülje süvasadama küsimus – olla või mitte olla. Kirjuhahad on kuidagi Küdema lahe vaikuse ja rahu taotlusest seekord märkamatuks jäänud ja esile kerkib arvatav müra […]

    Loe edasi...

  • Publitsist, prosaist ja luuletaja Bernhard Viiding (7.06.1932–10.03.2001) oli pärit Valjala vallast Jursi külast. Tema elu lõpuaastatel ilmus omanäolise ja viljaka kirjamehe sulest neli Saaremaa-murdelise nõtke sõnakasutusega luuleraamatut, milles suurel määral […]

    Valjalas tähistati kodukandi kirjaniku Bernhard Viidingu 80. sünniaastapäeva

    Publitsist, prosaist ja luuletaja Bernhard Viiding (7.06.1932–10.03.2001) oli pärit Valjala vallast Jursi külast. Tema elu lõpuaastatel ilmus omanäolise ja viljaka kirjamehe sulest neli Saaremaa-murdelise nõtke sõnakasutusega luuleraamatut, milles suurel määral […]

    Loe edasi...

  • Päike käib kõrgelt. Vaatamata sellele mähib meid endasse külm niiskus. Ilmselt tuleb see nähtus sellest, et Põhja-Jäämere jää on globaalse soojenemise tagajärjel sulama hakanud. Tunneme end ebamugavalt ka aprillis, kui […]

    Peenramaa inimesed Põhjala päikese all (1)

    Päike käib kõrgelt. Vaatamata sellele mähib meid endasse külm niiskus. Ilmselt tuleb see nähtus sellest, et Põhja-Jäämere jää on globaalse soojenemise tagajärjel sulama hakanud. Tunneme end ebamugavalt ka aprillis, kui […]

    Loe edasi...

  • Mõni aeg tagasi oli mul meeldiv kohtuda meie vana maja suures kambris rahvaloendajaga. Tema küsis, mina vastasin. Muidugi olid küsimused piiratud ankeedi ettekirjutustega ja minul jäi mitmel puhul mulje, et saadi kinnitus minu eestlusele (isa-ema eestlased), aga mitte sellele, kas olen pärit maalt või linnast.

    Loendatu järelmõtteid (6)

    Mõni aeg tagasi oli mul meeldiv kohtuda meie vana maja suures kambris rahvaloendajaga. Tema küsis, mina vastasin. Muidugi olid küsimused piiratud ankeedi ettekirjutustega ja minul jäi mitmel puhul mulje, et saadi kinnitus minu eestlusele (isa-ema eestlased), aga mitte sellele, kas olen pärit maalt või linnast.

    Loe edasi...

  • See ladinakeelne sõnaühend tähendab meie emakeeles tervistamist vee kaudu. See teave oli üsna tuntud juba antiikmaailmas. Juba vanas Egiptuses, kus lõunapoolsetel aladel laius kõrb, saadi elu ja tervist veest. Tervistavad veeprotseduurid olid juba vanal ajal tuttavad ka meie esiisadele. Saun oma leili ja kasevihaga haris ihu ning elustas veninud sooni. Kalurid on aastasadu oma reumaatilisi jalgu soojas meremudas leotanud.

    SPA – sanatio per aquae

    See ladinakeelne sõnaühend tähendab meie emakeeles tervistamist vee kaudu. See teave oli üsna tuntud juba antiikmaailmas. Juba vanas Egiptuses, kus lõunapoolsetel aladel laius kõrb, saadi elu ja tervist veest. Tervistavad veeprotseduurid olid juba vanal ajal tuttavad ka meie esiisadele. Saun oma leili ja kasevihaga haris ihu ning elustas veninud sooni. Kalurid on aastasadu oma reumaatilisi jalgu soojas meremudas leotanud.

    Loe edasi...

  • Laupäeval toimub Tallinnas praegusesse valitsusse kuuluva erakonna Isamaa ja Res Publica Liit suurkogu, kus valitakse erakonnale ka uus esimees.

    Isamaa ja Res Publica Liit muutuste lävel (4)

    Laupäeval toimub Tallinnas praegusesse valitsusse kuuluva erakonna Isamaa ja Res Publica Liit suurkogu, kus valitakse erakonnale ka uus esimees.

    Loe edasi...

  • Kuressaarest pärit etnoloog, filosoofiadoktor David Papp tähistab täna oma 75. juubelisünnipäeva.

    Palju õnne! David Papp 75

    Kuressaarest pärit etnoloog, filosoofiadoktor David Papp tähistab täna oma 75. juubelisünnipäeva.

    Loe edasi...

  • Manalateele lahkunud ajakirjanik Vassili Auväärt oli tõsine ja kohusetundlik kirjamees. 
Kohtusin temaga esmakordselt Kuressaares, toona veel Pikal tänaval asunud trükikoja teisel korrusel 1952. aasta alguses, kui selles majas trükiti Orissaare rajooni ajalehte, mille toimetusse oli Vassili tööle võetud.

    Ajakirjanik Vassili Auväärtile mõeldes

    Manalateele lahkunud ajakirjanik Vassili Auväärt oli tõsine ja kohusetundlik kirjamees. Kohtusin temaga esmakordselt Kuressaares, toona veel Pikal tänaval asunud trükikoja teisel korrusel 1952. aasta alguses, kui selles majas trükiti Orissaare rajooni ajalehte, mille toimetusse oli Vassili tööle võetud.

    Loe edasi...

  • Vanemad inimesed mäletavad jõuluaega, mil lumi oli maas ja kirikusse sõideti saaniga. Nende kaugete jõulude ajal elas meie planeedil palju vähem inimesi kui täna ja hoopis vähem leidus õhku rikkuvaid tööstusettevõtteid. Mäletamist mööda vedasid maal koormat veel hobused, kes autotki polnud tee peal kohanud. Olime ise ka hingelt puhtamad, tasakaalukamad ja lapsemeelsemad, otsides lumise maa ja härmas puude kohal üleval jõulutähte. Jõuluaega peeti pühaks.

    Jõulud looduses ja meis endis

    Vanemad inimesed mäletavad jõuluaega, mil lumi oli maas ja kirikusse sõideti saaniga. Nende kaugete jõulude ajal elas meie planeedil palju vähem inimesi kui täna ja hoopis vähem leidus õhku rikkuvaid tööstusettevõtteid. Mäletamist mööda vedasid maal koormat veel hobused, kes autotki polnud tee peal kohanud. Olime ise ka hingelt puhtamad, tasakaalukamad ja lapsemeelsemad, otsides lumise maa ja härmas puude kohal üleval jõulutähte. Jõuluaega peeti pühaks.

    Loe edasi...

  • Jutt sillast mandrilt Saaremaale on ebatäpne. Täpsemalt võime me rääkida sillast mandri ja Muhu vahel. Muhu ja Saaremaa vaheline sild sai valmis juba 1896. aastal – sada viisteist aastat tagasi.

    Bruno Pao: Tormistel aegadel ei tasuks silla ehitamiseks mõeldud raha tuulde loopida (7)

    Jutt sillast mandrilt Saaremaale on ebatäpne. Täpsemalt võime me rääkida sillast mandri ja Muhu vahel. Muhu ja Saaremaa vaheline sild sai valmis juba 1896. aastal – sada viisteist aastat tagasi.

    Loe edasi...

  • Sügisõhtul on aega elunähtuste üle mõtelda ja arvata, mis on neist olulisem. Kõige olulisem on kahtlemata laiapõhjaline Euroopa rahanduskriis, mille viljad on tõenäoliselt juba uuel aastal üsna krimpsus ja kibedad. Kodumaisest elust torkasid aga silma Toompeal loosungitega seisvad õpetajad, nõudmas lugupidamist nendelt, keda nad on õpetanud.

    Bruno Pao: Õpetaja väärikus taas ausse (21)

    Sügisõhtul on aega elunähtuste üle mõtelda ja arvata, mis on neist olulisem. Kõige olulisem on kahtlemata laiapõhjaline Euroopa rahanduskriis, mille viljad on tõenäoliselt juba uuel aastal üsna krimpsus ja kibedad. Kodumaisest elust torkasid aga silma Toompeal loosungitega seisvad õpetajad, nõudmas lugupidamist nendelt, keda nad on õpetanud.

    Loe edasi...

  • Saaremaa muuseumi rikkus ei ole ainult kogutud kollektsioonid ja nende väljapanek alalisteks ja ajutisteks näitusteks, vaid viimasel ajal ka kogutud ja toimetatud uurimistööde ning muuseumi tegevuse kroonika avaldamine kirjastatud kogumikes.

    Muuseumi erksus ilmneb uurimistööde kirjastamises

    Saaremaa muuseumi rikkus ei ole ainult kogutud kollektsioonid ja nende väljapanek alalisteks ja ajutisteks näitusteks, vaid viimasel ajal ka kogutud ja toimetatud uurimistööde ning muuseumi tegevuse kroonika avaldamine kirjastatud kogumikes.

    Loe edasi...

  • Mere randa vastu paepanka varinguvalli sisse oli kaevatud hiiglasuur süvend. Paekildude ja rähksavi kõrged hunnikud segasid vaadet merele. Sobival vaateplatsil valasid töömehed betoonist suuri plaate. Ilmselt uue sadama jaoks.

    Mere ääres Soomepoisiga

    Mere randa vastu paepanka varinguvalli sisse oli kaevatud hiiglasuur süvend. Paekildude ja rähksavi kõrged hunnikud segasid vaadet merele. Sobival vaateplatsil valasid töömehed betoonist suuri plaate. Ilmselt uue sadama jaoks.

    Loe edasi...

  • Küll on kena suvi. Tahad pisikese meresõidu järel Abrukale astuda, saad enne ühest väärtuslikust ja üllatavast raamatust järele vaadata, mis see Abruka saar lahtiseletatult tegelikult on. Mari Tuulik on valmis saanud meile justkui tuntud Abrukast uurimusloo, mis tegelikult avab selle laialehiste puude, kadakaste põõsaste, ilukirjanduslikust sõnaseadmisest ja legendidest kaunistatud saare seni peidus olnud küljed.

    Abruka on lahti seletatud

    Küll on kena suvi. Tahad pisikese meresõidu järel Abrukale astuda, saad enne ühest väärtuslikust ja üllatavast raamatust järele vaadata, mis see Abruka saar lahtiseletatult tegelikult on. Mari Tuulik on valmis saanud meile justkui tuntud Abrukast uurimusloo, mis tegelikult avab selle laialehiste puude, kadakaste põõsaste, ilukirjanduslikust sõnaseadmisest ja legendidest kaunistatud saare seni peidus olnud küljed.

    Loe edasi...

  • Mõned nädalad tagasi tekitas elevust kellegi Martin S. Kulli raamatu “Elmar Ilp. Veri mu kätel” turule tulek. Sõna otseses tähenduses müüdi seda kõvade kaantega, 231-leheküljelist raamatut Kuressaare turul. Peaks veel märkima, et nimetatud teose kaanekujundus on nii kavalalt tehtud, et ilmselt varjunime all esinev autor on ülaservas vaevalt märgatav, ja üks soliidne ajaleht avaldas arvamust, et raamatu autor on suure šriftiga trükitud Elmar Ilp ise. See veel puudus!

    Ilp metsast raamatu kaante vahele (6)

    Mõned nädalad tagasi tekitas elevust kellegi Martin S. Kulli raamatu “Elmar Ilp. Veri mu kätel” turule tulek. Sõna otseses tähenduses müüdi seda kõvade kaantega, 231-leheküljelist raamatut Kuressaare turul. Peaks veel märkima, et nimetatud teose kaanekujundus on nii kavalalt tehtud, et ilmselt varjunime all esinev autor on ülaservas vaevalt märgatav, ja üks soliidne ajaleht avaldas arvamust, et raamatu autor on suure šriftiga trükitud Elmar Ilp ise. See veel puudus!

    Loe edasi...

  • Ikaldus tähendab otsesõnu külvatud ja kasvanud viljasaagi hävimist. See toimub loodusjõudude mõjul või inimtegevuse nurjumise tagajärjel. Seemet külvates ei saa me iial kinnitada, et küll asjad loksuvad ise paika. Külv peab võrsuma, tihenema ja kasule nihkuma. Nihkuma ongi see õige sõna, mis peaks asendama halvakõlalist ja ebamäärast “loksumist”.

    Bruno Pao: Ikaldus (2)

    Ikaldus tähendab otsesõnu külvatud ja kasvanud viljasaagi hävimist. See toimub loodusjõudude mõjul või inimtegevuse nurjumise tagajärjel. Seemet külvates ei saa me iial kinnitada, et küll asjad loksuvad ise paika. Külv peab võrsuma, tihenema ja kasule nihkuma. Nihkuma ongi see õige sõna, mis peaks asendama halvakõlalist ja ebamäärast “loksumist”.

    Loe edasi...

  • Kevad tuli oma rõõmsa päikesega ja jää sulas merre. Sulama on hakanud ka meie külm suhtumine meresse kui elukeskkonda ja meie unised silmad on hakanud seletama merega seotud tegevust ja merekultuurimaastikke. Me mõistame paremini elu, mida on mõjutanud meri. Pole olnud sellest suurest veteväljast pääsu. See laiub ümberringi. Olemegi siin saarel kõik merilased.

    Jää sulas merre (1)

    Kevad tuli oma rõõmsa päikesega ja jää sulas merre. Sulama on hakanud ka meie külm suhtumine meresse kui elukeskkonda ja meie unised silmad on hakanud seletama merega seotud tegevust ja merekultuurimaastikke. Me mõistame paremini elu, mida on mõjutanud meri. Pole olnud sellest suurest veteväljast pääsu. See laiub ümberringi. Olemegi siin saarel kõik merilased.

    Loe edasi...

  • Eesti riigikogu valimised on tehtud. Valitseva koalitsiooni musklid kasvasid ja peamine opositsioonijõud taganes väheke oma linnkindlusse. Valitud koosseisust uuenes vähem kui pool. Suurema edu saavutasid sotsiaaldemokraadid ja neid saadavad Toompeal lootusekiired.

    Valimistepäeva järelmõtteid

    Eesti riigikogu valimised on tehtud. Valitseva koalitsiooni musklid kasvasid ja peamine opositsioonijõud taganes väheke oma linnkindlusse. Valitud koosseisust uuenes vähem kui pool. Suurema edu saavutasid sotsiaaldemokraadid ja neid saadavad Toompeal lootusekiired.

    Loe edasi...

  • Neil päevil lugesin ilmunud uudiskirjandusest ühte raskesisulist, kuid kultuuri allhoovusteni ulatuvat, kahe venna poolt vastastikku kirjutatud kirjadest kokku pandud raamatut. Kirjad, mis on kirjutatud ajavahemikus 15.04.1983–29.09.1986 – Juri Andropovi, Konstantin Tšernenko ja Mihhail Gorbatšovi valitsemisajal, KGB tuntud, pisut lihvituma võrgustiku haardes, kajastavad kahe ühest perest pärit haritlase eluvõitlust ja mõttemaailma siin- ja sealpool okastraataeda.

    Raamatututvustus Müüritoksijad (1)

    Neil päevil lugesin ilmunud uudiskirjandusest ühte raskesisulist, kuid kultuuri allhoovusteni ulatuvat, kahe venna poolt vastastikku kirjutatud kirjadest kokku pandud raamatut. Kirjad, mis on kirjutatud ajavahemikus 15.04.1983–29.09.1986 – Juri Andropovi, Konstantin Tšernenko ja Mihhail Gorbatšovi valitsemisajal, KGB tuntud, pisut lihvituma võrgustiku haardes, kajastavad kahe ühest perest pärit haritlase eluvõitlust ja mõttemaailma siin- ja sealpool okastraataeda.

    Loe edasi...

2 - 4123...» »