Autor: Aivar Sõrm

Aivar Sõrm artiklid

  • Veetorustike renoveerimine Kuressaare linnas koos järgnevate katsetustega on mõningase vahega jälle esile toonud ühe hella koha meie veevarustuse kvaliteedis ja see hell koht on roostelendude tekkimine joogivees. Kuna võlgneme tarbijatele […]

    Rooste meis enestes (2)

    Veetorustike renoveerimine Kuressaare linnas koos järgnevate katsetustega on mõningase vahega jälle esile toonud ühe hella koha meie veevarustuse kvaliteedis ja see hell koht on roostelendude tekkimine joogivees. Kuna võlgneme tarbijatele […]

    Loe edasi...

  • Rahvaloenduse tulemused tööhõive vallas võimaldavad üle hulga aja veidi täpsemalt hinnata asjade hetkeseisu. Pannes sissejuhatuseks kõrvu maakonna rahvaarvu 31 317 hinge aastavahetusel 2011/2012 ja töötajate arvu 13 333, võib nentida, […]

    Arengutest Saaremaa tööturul

    Rahvaloenduse tulemused tööhõive vallas võimaldavad üle hulga aja veidi täpsemalt hinnata asjade hetkeseisu. Pannes sissejuhatuseks kõrvu maakonna rahvaarvu 31 317 hinge aastavahetusel 2011/2012 ja töötajate arvu 13 333, võib nentida, […]

    Loe edasi...

  • Kui läinud aasta detsembris sai elektrihinnaga toimuvat vaid suuresti seapõrna pealt ennustada, siis jaanuariarved toovad pire selgust, milline see põnts rahakotile on või ei ole. 1. jaanuaril elektrituru avanedes seisis […]

    Tants ümber elektrituru

    Kui läinud aasta detsembris sai elektrihinnaga toimuvat vaid suuresti seapõrna pealt ennustada, siis jaanuariarved toovad pire selgust, milline see põnts rahakotile on või ei ole. 1. jaanuaril elektrituru avanedes seisis […]

    Loe edasi...

  • Paraku ei tule järgnevalt juttu elektri kokkuhoiust, vaid Saaremaa rahvastikutrendide olevikust ja tulevikust viimase rahvaloenduse tulemuste valguses. Olles siinseid saari asustanud aastatuhandeid, on saarlastel oma kestmise osas tõsist muret tulnud […]

    Viimane kustutab tuled? (18)

    Paraku ei tule järgnevalt juttu elektri kokkuhoiust, vaid Saaremaa rahvastikutrendide olevikust ja tulevikust viimase rahvaloenduse tulemuste valguses. Olles siinseid saari asustanud aastatuhandeid, on saarlastel oma kestmise osas tõsist muret tulnud […]

    Loe edasi...

  • Küsimuse üle pani mõtlema leheveergudel toimuv diskussioon, et kui Eestil riigina tundub minevat suhteliselt hästi, siis kas ja miks see kenadus inimese ehk rohujuure tasandil välja ei paista? Minnes ajaloos […]

    Sõrm majanduspulsil: Kui hea on hea?

    Küsimuse üle pani mõtlema leheveergudel toimuv diskussioon, et kui Eestil riigina tundub minevat suhteliselt hästi, siis kas ja miks see kenadus inimese ehk rohujuure tasandil välja ei paista? Minnes ajaloos […]

    Loe edasi...

  • Antiikajaloost on pärit legend, kuidas pahaaimamatud Trooja elanikud veeretasid linna selle välismüüride taha jäetud puidust hobuse, hoomamata, et see peitis endas vaenulikku väge, mis saigi kogu linnale saatuslikuks. Vanadest kogemustest […]

    Trooja hobune (1)

    Antiikajaloost on pärit legend, kuidas pahaaimamatud Trooja elanikud veeretasid linna selle välismüüride taha jäetud puidust hobuse, hoomamata, et see peitis endas vaenulikku väge, mis saigi kogu linnale saatuslikuks. Vanadest kogemustest […]

    Loe edasi...

  • Jätkuvas majanduslikus surutises on õpetlik jälgida, kuidas on see hakanud mõjutama nii riikide kui ka inimeste käitumist. Veri on paksem kui vesi ja karmis olelusvõitluses kipuvad üllad ideaalid vabast turumajandusest ja tööjõu piiramata liikumisest tahaplaanile jääma.

    Okastraat meis endis

    Jätkuvas majanduslikus surutises on õpetlik jälgida, kuidas on see hakanud mõjutama nii riikide kui ka inimeste käitumist. Veri on paksem kui vesi ja karmis olelusvõitluses kipuvad üllad ideaalid vabast turumajandusest ja tööjõu piiramata liikumisest tahaplaanile jääma.

    Loe edasi...

  • Tänu põllumajandustoetustele teame täpselt, palju on Saaremaal igal ajahetkel pullmullikaid või lambaid. Inimestega on lugu pire segasem. 
Statistikute hinnangul on see maalapp päriskoduks umbes 33 000 elanikule, rahvastikuregistri hingekirjas figureerib aga 35 500 saarlast. Kus on tõde, näitab rahvaloendus. Meist käib tööl umbes 14 000 inimest, tagades sellega elatise ka oma lastele ja vanematele. Viimase paarikümne aastaga on siinsete asukate arv vähenenud poole Kuressaare linna jagu, kusjuures kahanemine on paradoksaalselt võrdne töötegijate üldarvu kokkukuivamisega.

    Sannikovi maa – 10 aastat hiljem

    Tänu põllumajandustoetustele teame täpselt, palju on Saaremaal igal ajahetkel pullmullikaid või lambaid. Inimestega on lugu pire segasem. Statistikute hinnangul on see maalapp päriskoduks umbes 33 000 elanikule, rahvastikuregistri hingekirjas figureerib aga 35 500 saarlast. Kus on tõde, näitab rahvaloendus. Meist käib tööl umbes 14 000 inimest, tagades sellega elatise ka oma lastele ja vanematele. Viimase paarikümne aastaga on siinsete asukate arv vähenenud poole Kuressaare linna jagu, kusjuures kahanemine on paradoksaalselt võrdne töötegijate üldarvu kokkukuivamisega.

    Loe edasi...

  • Headel aegadel on lihtne sõber olla, vilumatel hetkedel kipub ka muidu üksmeelses peres igaüks tekinukka oma poole kiskuma. Nii paistavad lood olema ka tänases Euroopas, isegi siiamaani muidu vagurad eestlased kipuvad viimasel ajal riiuotsa üles kiskuma.

    Sõrm majanduspulsil: Suur Peeter ja Väike Peeter

    Headel aegadel on lihtne sõber olla, vilumatel hetkedel kipub ka muidu üksmeelses peres igaüks tekinukka oma poole kiskuma. Nii paistavad lood olema ka tänases Euroopas, isegi siiamaani muidu vagurad eestlased kipuvad viimasel ajal riiuotsa üles kiskuma.

    Loe edasi...

  • Iseenesest pentsik küsimus, talupojamõistus dikteerib, et võtta võiks ikka sellise, kus vähem vett ja rohkem liha. Taan-dades sama dilemma aga pensionifondide valikule, kipub letil pakutava mitmekesisus otsustajal silme ees pimeks võtma.

    Kuidas valida vorsti?

    Iseenesest pentsik küsimus, talupojamõistus dikteerib, et võtta võiks ikka sellise, kus vähem vett ja rohkem liha. Taan-dades sama dilemma aga pensionifondide valikule, kipub letil pakutava mitmekesisus otsustajal silme ees pimeks võtma.

    Loe edasi...

  • Euroopa Liidu äsja lõppenud kriisikohtumine võrreldes nädalataguse ennustusega erilisi üllatusi ei pakkunud.

    Sõrm majanduspulsil: Parem pool muna kui tühi koor

    Euroopa Liidu äsja lõppenud kriisikohtumine võrreldes nädalataguse ennustusega erilisi üllatusi ei pakkunud.

    Loe edasi...

  • Just see tulevikuhinnangut väljendav sõnapaar viimaste aegade majandusprognoosidest kipub ikka ja jälle peas kummitama. Eelmisest lühiülevaatest, kus sai lihtsalt asjade punnseisu nenditud, on möödunud terve kuu. Midagi ei ole paremusele pööranud ja ka kõige suuremate optimistide viimased väljaütlemised asjade edasise arengu suhtes kipuvad olema üha rohkem vaoshoitud, et mitte öelda pessimistlikud.

    Sõrm majanduspulsil – Kaotatud kümnend? (2)

    Just see tulevikuhinnangut väljendav sõnapaar viimaste aegade majandusprognoosidest kipub ikka ja jälle peas kummitama. Eelmisest lühiülevaatest, kus sai lihtsalt asjade punnseisu nenditud, on möödunud terve kuu. Midagi ei ole paremusele pööranud ja ka kõige suuremate optimistide viimased väljaütlemised asjade edasise arengu suhtes kipuvad olema üha rohkem vaoshoitud, et mitte öelda pessimistlikud.

    Loe edasi...

  • Viimati sai laia ilma asjade üle leheveergudel mõtiskletud 2008. aasta lõpus ja tollal jäi vähemalt iseenda jaoks üles hulgaliselt küsimärke. Täna asjade arengule tagasi vaadates on aga kõige üllatavam see, et möödalennanud aja jooksul on probleemid järjest hoopis kuhjunud ning me ei ole jõudnud kaugemale esialgsest tõdemusest, et ilmamajandus on tõsiselt tõbine.

    Sõrm majanduspulsil: Punnseis majanduses (1)

    Viimati sai laia ilma asjade üle leheveergudel mõtiskletud 2008. aasta lõpus ja tollal jäi vähemalt iseenda jaoks üles hulgaliselt küsimärke. Täna asjade arengule tagasi vaadates on aga kõige üllatavam see, et möödalennanud aja jooksul on probleemid järjest hoopis kuhjunud ning me ei ole jõudnud kaugemale esialgsest tõdemusest, et ilmamajandus on tõsiselt tõbine.

    Loe edasi...

  • Laupäeval on viimane tärmin valimaks järgmiseks aastaks fondivalitsejat oma pensioni II sambasse kogutud rahale, lisaks jääb novembri lõpp otsustushetkeks, kas jätkata kogumist või võtta aastane maksepuhkus. Loomulik, et selles olukorras vajab inimene otsustamiseks selget ja arusaadavat informatsiooni asjade olemuse kohta.

    II samba värinad (3)

    Laupäeval on viimane tärmin valimaks järgmiseks aastaks fondivalitsejat oma pensioni II sambasse kogutud rahale, lisaks jääb novembri lõpp otsustushetkeks, kas jätkata kogumist või võtta aastane maksepuhkus. Loomulik, et selles olukorras vajab inimene otsustamiseks selget ja arusaadavat informatsiooni asjade olemuse kohta.

    Loe edasi...

  • Püüe anda asist hinnangut majandusaastale 2008 on ääretult raske kui mitte võimata. Viimased 12 kuud on seniseid arusaamu sedavõrd pahupidi pööranud, et ilmselt alles aja kulgedes hakkavad selle pusle tükid pisitasa oma õigetele kohtadele nihkuma.

    Majanduskommentaar aastale 2008: Paabeli torn (8)

    Püüe anda asist hinnangut majandusaastale 2008 on ääretult raske kui mitte võimata. Viimased 12 kuud on seniseid arusaamu sedavõrd pahupidi pööranud, et ilmselt alles aja kulgedes hakkavad selle pusle tükid pisitasa oma õigetele kohtadele nihkuma.

    Loe edasi...

  • Seni stoiliselt ülesmäge surunud maailmamajandus oleks nagu kõledate sügistuulte käes ootamatult pouslaki saanud. Köhib ja aevastab, üle kere vaheldumisi jooksmas kuuma- ja külmahood. Hulk tarku tohtreid on tähtsa näoga haiguslugu uurimas, ainult et diagnoosid on kõigil kangesti erinevad. Üks ütleb, et lihtsalt gripp, teine kahtlustab vähki ja kolmas on surmkindel, et kõik hädad tulenevad hoopiski lampjalgsusest. Kui juba spetsialistid põhjuste ja ravi osas nii puruks riidu lähevad, mida siis tavakodanik veel asjast peaks arvama?

    Majanduskommentaar: Lootused müügiks (2)

    Seni stoiliselt ülesmäge surunud maailmamajandus oleks nagu kõledate sügistuulte käes ootamatult pouslaki saanud. Köhib ja aevastab, üle kere vaheldumisi jooksmas kuuma- ja külmahood. Hulk tarku tohtreid on tähtsa näoga haiguslugu uurimas, ainult et diagnoosid on kõigil kangesti erinevad. Üks ütleb, et lihtsalt gripp, teine kahtlustab vähki ja kolmas on surmkindel, et kõik hädad tulenevad hoopiski lampjalgsusest. Kui juba spetsialistid põhjuste ja ravi osas nii puruks riidu lähevad, mida siis tavakodanik veel asjast peaks arvama?

    Loe edasi...

  • Oma õigustesse astuv sügis sunnib igaüht, nii riiki kui ka eraisikut viskama ootusäreva pilgu varasalvedesse – on’s varud piisavad astumaks vastu kõledamatele aegadele.

    Haned läevad, halvad ilmad

    Oma õigustesse astuv sügis sunnib igaüht, nii riiki kui ka eraisikut viskama ootusäreva pilgu varasalvedesse – on’s varud piisavad astumaks vastu kõledamatele aegadele.

    Loe edasi...

  • Euroopa Parlamendi ja Oma Saare konverentsil arutlusel olnud teema

    Sannikovi maa (3)

    Euroopa Parlamendi ja Oma Saare konverentsil arutlusel olnud teema

    Loe edasi...

  • 26. veebruari Oma Saares jäi artiklis “Majandus on riigi alustugi” silma tsitaat: “Kui vaadata Saaremaa elanike arvu vähenemist, siis on raske optimistlikke ennustusi teha. Eelmise sajandi esimesel veerandil (1922. a) elas Saare maakonnas 57 157 inimest.

    Erinevused riikliku ja maakondliku statistika vahel (1)

    26. veebruari Oma Saares jäi artiklis “Majandus on riigi alustugi” silma tsitaat: “Kui vaadata Saaremaa elanike arvu vähenemist, siis on raske optimistlikke ennustusi teha. Eelmise sajandi esimesel veerandil (1922. a) elas Saare maakonnas 57 157 inimest.

    Loe edasi...

  • … ütleb laulusalm. Samasugune küsitav ja väheke vastuoluline tunne tekib, vaagides tänaseid majanduslikke arenguid maakonnas. Pealispinnalt tundub ju kõik üsna sile ja kobe olema – tööd ja leiba jagub, kerkivad uued elu ja ärihooned, uhiuued autod ei mahu enam linnatänavatele ära ning ka inimesed ise tunduvad laias laastus rahul olevat.

    Ei me ette tea!

    … ütleb laulusalm. Samasugune küsitav ja väheke vastuoluline tunne tekib, vaagides tänaseid majanduslikke arenguid maakonnas. Pealispinnalt tundub ju kõik üsna sile ja kobe olema – tööd ja leiba jagub, kerkivad uued elu ja ärihooned, uhiuued autod ei mahu enam linnatänavatele ära ning ka inimesed ise tunduvad laias laastus rahul olevat.

    Loe edasi...

1 - 212