Laimjala õunaaed loobub suurtoetusest

KÄRJETÄIS PABERITÖÖD: Mitmeid projekte vedanud mesinik ja puuviljakasvataja Tiina Kiiker on seekord bürkraatia ees alla andunud. IRINA MÄGI

KÄRJETÄIS PABERITÖÖD: Mitmeid projekte vedanud mesinik ja puuviljakasvataja Tiina Kiiker on seekord bürkraatia ees alla andunud.
IRINA MÄGI

Laimjala vallas tegutsev puuviljakasvatusettevõte Asvamäe OÜ loobub 350 000 euro suurusest toetusest, mille abil plaaniti uurida lõunapoolsemast kliimast pärit õunapuusortide sobivust Saaremaa oludesse.

“Selle projektiga on bürok­raa­tia lihtsalt nii hull, et pole nagu mingit tahtmist seda asja teha,” ütles Asvamäe OÜ juhatuse liige Tiina Kiiker, kelle sõnul tuleks projekti raames läbi viia umbes 30 hanget. “Isu läheb ära,” tõdes kogemustega projektirahataotleja Tiina Kiiker.

Projekti eksperdina kaasatud Polli aiandusuuringute keskuse teadur Neeme Univer kinnitas Saarte Häälele, et projekti juht on teda loobumisest teavitanud. “Rohkem ma küsima ei hakanudki,” lausus Univer.

Aasta algul uute toodete tehnoloogiate arendamise meetmest 350 000 euro suuruse toetuse osas positiivse otsuse saanud Asvamäe OÜ on Saaremaal tõenäoliselt esimene perefirma, kellele on teadusuuringute läbiviimiseks määratud sedavõrd suur toetus.

Saarte Hääl kirjutas märtsis, et Asvamäe OÜ ja Eesti maaülikooli Polli keskus võtavad Laimjala vallas koos ette kaheksa aasta pikkuse uuringu, et katsetada Saaremaa pehmema kliima oludes lõunapoolsete õunapuusortide ja istikualuste vastupidavust ja tootlikkust.

Praegu katsetatakse uusi õunapuusorte tugevalt mandrilise kliimaga Pollis, Rõhul või Räpinas, kus lõunapoolsete sortide kasvatamine on karmide talvede tõttu välistatud. Saaremaa pehme kliima sarnaneb aga pigem Leedu ja Poola oludele, mistõttu võiksid siinsed kliimatingimused olla sobilikud lõunapoolsete sortide ja aluste edukaks kasvatamiseks. Et sellised katseid ei ole Eesti saartel varem läbi viidud, puudub informatsioon ja kindlus, milliseid Euroopa sorte siin kasvatada saab.

Ekspert Neeme Univer on varem Saarte Häälele rääkinud, et eesmärgiks on seatud katsetada vähemalt kümmet Lääne-Euroopa õunasorti, et saada uusi ja häid söögiõunu. Uued teadmised plaaniti edastada võimalikult paljudele tootjatele.

Mitmed Saaremaa ja Lääne-Eesti rannikualale jäävad puuviljakasvatajad on kurtnud, et riigil ei ole siinse piirkonna klimaatilise eripära potentsiaali väljaselgitamiseks olnud piisavalt tahtmist ega raha. Euroopa Liidu toetuse kaasamine olnuks suurepärane ja pole välistatud, et ka kordumatu võimalus praegusel ajal selliste uuringute läbiviimiseks. Kuivõrd EL-i toetusraha järgmiseks eelarveperioodiks Eestile võib väheneda, siis kindlasti jääb väiksemaks ka võimalus millegi Asvamäe projektiga sarnase kordamiseks.

Kuni 2023. aasta kevadeni vältama pidanud projekti kogumaksumus oli 397 000 eurot.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 653 korda, sh täna 1)