Agrometeoroloogilised vaatlused Saaremaale? (1)

Agrometeoroloogiliste vaatluste alast uuringut läbiviiv Eesti taimekasvatuse instituut (ETKI) leiab, et vaatluspunkt tuleks luua ka Saaremaal.

“Klimaatiliste tingimuste kirjeldamise seisukohalt peaks järgmine vaatluste koht paiknema saartel, arvestades põllumajandusliku tootmise ulatust Saaremaal,” märgib uuringu “Agrometeoroloogilised prognoosid ja kokkuvõtted” vahearuandes projektijuht Jüri Kadaja.

Eelmise sajandi viiekümnendatel kuni kaheksakümnendatel aastatel tehti agrometeoroloogilisi vaatlusi kõigis rajoonides peale Hiiumaa. Sajandi viimasel kümnendil vähenes vaatluskohtade arv kuni agrometeoroloogilise vaatlusvõrgu sulgemiseni 2002. aastal.

Praegu toimuvad agrometeoroloogilised vaatlused ainult ETKI alluvuses Jõgeval, mille andmed on võrdlemisi heas kooskõlas naaberpiirkondadega. Kõigi näitajate osas erinevad Jõgevast kõige enam saared ja rannikualad.

Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014–2020 leiab, et kliimamuutustega seoses ja Euroopa kliimaprogrammi raames on teave agrometeoroloogilistest trendidest ja kliimamuutuste mõjust muutunud taimekasvatusele uuesti ajakohaseks. Seire on oluline ka keskkonnasõbralike ja efektiivsete väetamis- ja taimekaitserežiimide koostamisel.

Jüri Kadaja sõnul on Eesti ilmaolud piirkonniti erinevad, kuid iga põlluharija tahab maaharimisel saada võimalikult häid andmeid kohalike olude kohta. Seire käivitamine nõuaks piirkonna peale 0,5 töökoha loomist. Samas on Kadaja sõnul vaja lahendada nüüdisaegsel tasemel mullaniiskuse kui ühe olulisema agrometeoroloogilise näitaja mõõtmise probleem. Seni toimub see töömahuka ja füüsiliselt raske mullapuuri ja termostaadimeetodiga, mis piirab mõõtmiste mahtu ega võimalda ka mullaniiskuse dünaamika pidevat registreerimist.

Tänapäevane seire nõuab viit dielektrilise läbitavuse mõõtmisel põhinevat mõõtejaama, et mõõta mullaniiskust püsivalt 0–50 cm sügavusel 10 cm sammuga peamiste põhikultuuride (taliteravili, suviteravili, põldhein, raps, kartul) põldudel, ja üht portatiivset seadet, mis võimaldaks erinevates asukohtades teha kiiresti perioodilisi kordusmõõtmisi vähemalt kuni 50 cm sügavuseni.

Kadaja sõnul vajab põllumees kõige enam infot mulla niiskuse ja temperatuuri kohta. “Oluline on just muld – maapinna lähedane õhukiht, kus tekivad ohud öökülmade korral, mulla talvine külmumine ja kevadine sulamine, taimede seisund,” loetles Kadaja. “Selle põhjal on taimekasvatajal võimalik hinnata, millised on taimede vajadused ja mida tuleks neile täiendavalt anda.”

Agrometeoroloogilised mõõtmised

Taimekasvuperioodil

  • Mullaniiskus ja sademed
  • Taimede arengufaasid
  • Külvide seisund ja ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud kahjustused
  • Maapinna temperatuur ja mullatemperatuuri profiil
  • Kasvudünaamika, produktiivsuse elemendid
  • Looduslike liikide fenoloogilised vaatlused

Talvitusperioodil

  • Mullatemperatuur võrsumissõlme sügavusel (talirapsil ka mullapinnal)
  • Mulla külmumis- ja sulamissügavus
  • Lumikatte paksus ja lumega kaetus (igapäevaselt) ning lume veevaru (kord dekaadis, lume sulamise perioodil viie päeva tagant)
  • Talvituvate kultuuride eluvõime hindamine
  • Talvituvate kultuuride sügisese ja kevadise seisundi hindamine
Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 182 korda, sh täna 1)