Tõnu Post on Eesti mõjukamaid põllumehi (8)

MEESKOND TOETAB: Suvel, söödavarumise kibekiirel ajal oli keskliidus koosistumisi vähem, aga paar viimast kuud on Tõnu Post igal nädalal korra mandril käinud. “Õnneks on mul meeskond ja ettevõttes kõik toimib,” lausus Post. MAANUS MASING

MEESKOND TOETAB: Suvel, söödavarumise kibekiirel ajal oli keskliidus koosistumisi vähem, aga paar viimast kuud on Tõnu Post igal nädalal korra mandril käinud. “Õnneks on mul meeskond ja ettevõttes kõik toimib,” lausus Post.
MAANUS MASING

Maalehes ilmunud mõjukate maaelu edendajate edetabelis on seitsmendal positsioonil Kõljala ühistu juht Tõnu Post, kelle kõrge positsioon edetabelis johtub paljuski Eesti põllumeeste keskliidu presidendi ametikohast.

“Tegelikult on niimoodi, et mida vähem tuntakse, seda lihtsam on olla,” nentis Tõnu Post. “Palju mõnusam on olla siis, kui sa oled lihtsalt ise.”

Tänavu mais põllumeeste keskliidu presidendiks valitud Tõnu Posti sõnul võtab ühiskondlik amet ära üsna palju aega ning kuna ta seda teadis, nõudis auväärse ameti vastuvõtmine pakkujatelt pikka veenmist.

Ent kes ikkagi kujundavad Eesti põllumajanduspoliitikat kõige enam? Kas inimesed, kes figureerivad kõnealuses maaelu edendajate edetabelis või maa-
eluministeeriumi ametnikud, näiteks põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik, kes mängis tähtsat rolli kahe maaelu arengukava kokkupanemisel.

Tõnu Posti sõnul on põllumeeste probleemide lahendamisel tähtis osa põllumeeste keskliidu tegevjuhil Vahur Tõnissool ja põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimehel Roomet Sõrmusel. Need kaks meest veedavad suure osa oma tööajast ministeeriumi seinte vahel, püüavad suunata protsesse ja selgitada asju tegevpõllumehe seisukohast.

Mis puutub aga Mai Talvikusse, siis alates 2. detsembris on teenekas riigiametnik pensionil. “Mai Talvik on väga tore inimene ning sümpaatne ja tark naisterahvas,” tunnustas Post. “Ta oli suurte kogemustega ja väga kursis Euroopa Liidu asjadega. Meil on kahju, et teda seal enam ei ole.”

Tõnu Post kinnitas, et põllumajanduspoliitika oleks tootjate jaoks tunduvalt kehvem, kui puuduksid põllumeeste keskliit ja põllumajandus-kaubanduskoda. “On olnud pidev töö ja rääkimine – ühte ja sama asja tuleb ikka palju üle korrata, et oodatud mõju hakkaks tekkima.”

Episoodiliseks kujunenud ametiajaga maaeluminister Martin Repinskiga mitmel korral asju arutanud Tõnu Posti sõnul on Repinski selline heasüdamlik poiss, ehkki tase jäi tal võib-olla natuke nõrgaks. Ministritooli vastu võtnud inimene peab endale väga selgelt aru andma, et tema vastu tuntakse teravdatud huvi.

Uue maaeluministri Tarmo Tammega on Tõnu Post teretuttav. “Ma ei oska tema varasemate tegude kohta küll väga palju öelda, aga me tunneme teineteist.”

Mõjukate maaelu edendajate edetabeli koostajad lähtusid oma töös järgmistest näitajatest: inimeste arvamus, kontaktide arv sotsiaalmeedias, mõjuvõrgustik, esinemiste arv meedias ja mõju oma elualal. Just viimati mainitud näitaja oli kõige kõrgem Tõnu Postil.

Eesti suurim veisekasvataja Vjatšeslav Leedo oli edetabelis, kus esikohal troonis poliitik Ivari Padar, teise saarlasena 14. kohal. Leedo kõrge reitingu taga olid eelkõige inimeste arvamus ja sage mainimine meedias.

 

Piima hind tõuseb hüppeliselt

1. detsembrist maksab Saaremaa piimatööstus tootjatele piimakilo eest 32 senti senise 28 sendi asemel.

“Me ise prognoosisime kahesendist hüpet, aga midagi ei ole teha, tuli teha korrektiive,” lausus Saaremaa piimatööstuse nõukogu esimees Tõnu Post. “Selle kuu alguses oli suur hinnahüpe kõikjal Eestis ja ei saanud ka meie siin teisiti kui turuga kaasas käia.”

Posti sõnul on Läti ja Leedu kõvasti hinda tõstnud, meie lõunanaabritelt omakorda tirivad kuuldavasti toorainet käest Poola piimatöötlejad.

Post selgitas, et kui 28 sendi juures tuli piimatootja ots otsaga kokku, siis 32 sendi juures saab farm hakata kinni laduma paari viimase kriisiaastaga tekkinud auke.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 892 korda, sh täna 1)