Kuidas mõjuks auto omanikuvahetuse maks?

harli-uljas“Mulle tundub, et see auto omanikuvahetuselt täiendava maksu võtmise sidustamine keskkonnaga ei ole kohane,” kirjutab pealinnas elav saarlane Harli Uljas. “Kaudse sidustatuse keskkonnaga võiks leida sõidukite esmaregistreerimise puhul, kus tegemist on uuemat sorti sõidukitega. Aga pole seda keskkonna osa ka siin.”

Eesti probleem on, et keskmiselt on sõidukid liiga vanad ja osaliselt sellest vanusest tulenevalt on neil ka kõrgem CO2 heide. Kui see “ots”, kust tulevad peale madalama heitmega autod, tõmmatakse koomale, kuidas siis Eesti autopark keskkonnasäästlikumaks muutub?

Keskkonnamaksud lähtuvad üldiselt põhimõttest, et saastaja maksab. Kas sõiduki omanikuvahetuse korral on tegemist saastamisega? Tegemist on kaubandustehingult võetava maksuga, vähemasti nende sõidukite puhul, mis juba riigis on.

Pigem võib mõelda, et mis siis selle maksu mõjud olla saaksid. Meetme eeldatavad mõjud on aga järgmised.

1. Pikeneb keskmine auto omamise aeg. Põhimõtteliselt peaks tekkima olukord, kus iga autot ostev inimene mõtleb, kas tal ikka on seda uut autot vaja. Arvestades, et põhiosa sõidukiostjaid juba omab sõidukit, siis tegelikult nihkub see tegutsemine suunas “kas mul ikka on vaja olemasolevat sõidukit välja vahetada”, st sõidetakse edasi vanema, rohkem saastava sõidukiga.

Eesti sõidukipargi keskmine vanus on 14 aastat. Kui auto on juba vana, siis sellest lahtisaamine on lisanduva koormuse tõttu oluliselt kulukam, mistõttu võib otstarbekamaks osutuda auto remontimine.

2. Eestis hakatakse sõitma rohkem saastavate autodega. Kui autot kasutatakse kauem, on selle saaste vanema tehnoloogia tõttu üldjuhul ka kõrgem. Delfi kirjutas mullu novembris loos “Karm tõde: Eesti teedel sõidavad kaks korda vanemad autod kui EL-is keskmiselt” järgmist: “Aastal 2014 oli Eestis registreeritud uute sõidukite CO2-heide 147 g/km, mis oli Euroopa Liidu (EL) riikide seas kõige kõrgem (EL-i keskmine näitaja oli 126 g/km). 2012. aastal oli see määr kõrgem vaid Lätis.

Kõige väiksema CO2-heitega sõiduautod on Hollandis, Kreekas, Portugalis ja Taanis. Probleemiks on ka Eesti sõidukipargi kõrge keskmine vanus, kuna vanem mootor toodab sama võimsuse juures rohkem heiteid kui uus, selgub uuringust.”

3. Romude hulk tänavatel kasvab. Kahtlustada võib, et romude hulk tänavatel kasvab märgatavalt. Sest osa autode puhul võib oodata väärtuslõksu – auto on kasutuskõlblik, isegi sõidab, ent seda autot pole vaja. Autot müüa aga ei saa, sest omanikuvahetus on liiga kulukas. Loodetavasti on auto “elukaare lõpp” siiski veidi parem.

4. Esmaregistreerimiste arv väheneb. Kui eeldada, et auto omanik sõidab autoga 10 protsenti kauem, tähendab see aastas väiksemat vajadust uute sõidukite järele. Päris sama protsenti ei saa siin turu languse jaoks välja tuua, aga mingi seos on kindlasti ka esmaregistreerimistega, nii uute kui ka kasutatud sõidukite impordiga. Ja kuidas vähenes sõidukite keskmine CO2 teke – ikka uute sõidukite abil.

5. Põnevad lepingulised suhted. Võiks mõelda ka igasuguseid põnevaid lepingulisi suhteid, kus maksu maksta ei taheta ning autot renditakse, panditakse jne.

6. Mõju Eesti kaubandusbilansile. Kui imporditakse vähem, jääb meile rohkem raha alles. Rohkem kulub küll varuosadele, aga kokkuvõttes on raha liikumise osas kindlasti plussmärgiga mõju.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 130 korda, sh täna 1)