Saaremaa Maalehe Kõige-kõige erinumbris (1)

Saarlased on kõige suuremad leivasööjad, kes liiati valivad kõige kallimaid leibasid, kulutades selle peale aastas koguni 30,30 eurot.

Saarlased on kõige suuremad leivasööjad, kes liiati valivad kõige kallimaid leibasid, kulutades selle peale aastas koguni 30,30 eurot.

Saarlased söövad võrreldes teiste maakondadega kõige enam võid ja leiba. Saaremaa võib uhkustada oma panusega Eesti valitsuse ministritoolide täitmisel ja olla vähem uhke selle üle, et oleme saja aasta jooksul tulnud vaid ühel korral olümpiavõitjaks.

Just sedalaadi võrdleva statistikaga Eesti maakondade elanike tarbimisharjumuste, hariduse, tervishoiu ja kultuuri kohta tuli välja eilne Maalehe erinumber “Nr. 1 Eestis”.

Erinumber annab teada, et Saaremaa on esiplaanil mitmes mõttes – siin on kõige rohkem mesilasi (3400 peret), lihaveiseid (10 668), lambaid (16 662) ja ka hobuseid. Eesti suurim lihaveisekasvataja on Vjatšeslav Leedo, kelle ettevõtetele kuulub umbes 3500 lihaveist.

2015. aastal kulutasid saarlased toidule leibkonnaliikme kohta 1053 eurot, olles selle näitajaga Hiiu- ja Võrumaa järel kolmandal kohal. Lausa kolme leivatööstusega õnnistatud saarlased on kõige suuremad leivasööjad, kes liiati valivad kõige kallimaid leibasid, kulutades selle peale aastas koguni 30,30 eurot. Eesti keskmine oli mullu 20,50 eurot.

Lisaks leivale on saarlased ka suured võitarbijad, kulutas sarnaselt Ida-Virumaa ja Läänemaa elanikega mullu või ostmiseks 16,40 eurot aastas inimese kohta.

Kalasöömises on saarlased hiidlaste järel teisel kohal ja kulutustega juustule, vorstile ja kartulile 5. kohal. Kui tubakatoodetele tehtud kulutuste arvestuses oleme 4. kohal, siis alkoholi ostmisel alles  11. kohal.

Eluasemekulude arvestuses on saarlased 8. kohal ja kulutustelt vaba aja sisustamiseks 6. kohal. Samal positsioonil oleme ka bensiini ja õlide peale kulutatud summade arvestuses.

Rahvaarvu arvestades on Saare maakond edukaim ministrite kasvulava, kus 10 000 elaniku kohta tuleb 2,3 valitsuse liiget. Saare maakonnas on sündinud tervelt kaheksa sõjajärgsete Eesti valitsuste ministrit: Tiiu Aro, Kalle Laanet, Liia Hänni, Tõnis Palts, Jüri Pihl, Jaanus Tamkivi, Jaan Õunapuu ja praeguseski valitsuses töötav Indrek Saar. Saaremaalt on võrsunud kaks akadeemikut ja üks olümpiavõitja.

Bakalaureusekraadiga inimeste protsendi arvestuses on saarlased neljandal kohal. Saaremaal elab 1945 bakalaureusekraadiga inimest, mis on 5,8 protsenti maakonna elanikest.

Terviseedendamist puudutava küsitluse andmetel on Saare maakonna mehed sporditegemise aktiivsuselt kolmandal kohal, samal positsioonil on nii siinsed mehed kui ka naised hinnangutes oma tervisele. Oma elu ja kodukohaga rahulolu poolest on saarlased aga maakondadest täpselt keskel. Selgub ka, et laulupeoprotsessis osaleb 7 protsenti saarlastest. Saaremaal on 876 rahvatantsijat ja 85 rahvamuusikut.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 418 korda, sh täna 1)