Tasuta sõidust üksi jääb väheks (17)

BUSSI OOTEL: Ilona Martinson sõidab bussiga tihti ja sõidaks veelgi tihedamini, kui sõit oleks tasuta.  MAANUS MASING

BUSSI OOTEL: Ilona Martinson sõidab bussiga tihti ja sõidaks veelgi tihedamini, kui sõit oleks tasuta.
MAANUS MASING

Valitsus plaanib maakonnasisestel liinidel bussisõidu priiks muuta, kuid nii mõnegi inimese hinnangul seisneb põhiline probleem hoopis mujal.

Möödunud nädalal ametisse astunud uus Eesti Vabariigi valitsus plaanib alates 2018. aastast võimaldada inimestel maakondlikel bussiliinidel sõita tasuta. Praegugi maksab riik omavalitsuste piire ületavate maakondlike bussiliinide käigus hoidmisest kinni kaks kolmandikku, kuid kava järgi kujuneb see summa oluliselt suuremaks. Koalitsioonileppes on piletitulu katmise ning liinide tihendamise ja parandamise jaoks riigieelarvest ette nähtud täiendavad 21 miljonit eurot aastas, vahendas ERR.

Majandusminister Kadri Simson ütles, et 2018. aastast kehtima hakkava muudatuse üksikasjad ei ole veel selged. Küll aga oleks riigipoolne toetus tema sõnul nii suur, et see korvaks täna kogutava piletiraha ja lisaks võimaldaks tihendada bussiliine.

Saare maavalitsuse ühistranspordi peaspetsialist Merike Sõrm ütles Saarte Häälele, et tema kuulis valitsuse plaanist “Aktuaalsest kaamerast” ja maavalitsusele kavandatava muudatuse kohta infot otseselt saadetud veel ei ole.

“Kui teised saavad, ega me siis ilma jää. Praegu lepingud aga kehtivad ja ju siis näeb, mis saama hakkab,” lisas ta, viidates asjaolule, et maakonnaliine teenindavate vedajate lepingud kehtivad 2019. aasta 31. juulini. Ida pool sõidavad AS-i GoBus ja lääne pool OÜ Atko Liinid bussid. 2014. aasta 1. septembrist on tavapileti miinimumhind 55 senti ja alates 7. kilomeetrist lisandub iga kilomeetri kohta 5 senti.

Maakonnaliinide tiheduse kohta ütles Sõrm, et 2008. aastal, kui vedajate hanget ette valmistati, tehti põhjalik uuring ja uuriti inimeste sõiduvajadusi. “Kui 2019 uus hange tuleb, siis loodan, et saame samuti uuringu teha,” lisas ta. Liinide täitumust seiratakse aga pidevalt. Näiteks 2014. aastal muudeti maakonnas sõiduplaane ja graafikuid ning osas paikades võeti kasutusele ka tellimusliinid, et vältida busside tühjalt sõitmist.

Tellimise alusel sõidab buss ka Tagaranna–Mustjala lõigul. Sellele lõigule jääva Ninase küla külavanem Andres Haller tõdes, et Ninasel inimesi, kes bussiga sõidaks, eriti palju pole. “Aga kui sõit oleks tasuta, siis võib-olla inimesed mingil määral kasutaksid ühistransporti rohkem,” lausus ta ja lisas, et kaaluks seda võimalust ka ise, kuna käib tööl Kuressaares. Bussipilet Ninaselt linna maksab täiskasvanule umbes 2,3 eurot. Seega tooks tasuta ühistransport kuu arvestuses laias laastus sada eurot säästu.

Laimjala valla elanik Mikk Rand märkis, et küsimus ei ole ainult tasuta transpordis, vaid ikkagi selles, kus ja mis ajal bussid liiguvad.

Laimjalas on olukord tema hinnangul rahuldav. “Kuressaare poole lähevad bussid ilusasti, eriti tööpäeval, aga tagasi saada…” Nimelt alustab viimane buss linnast sõitu Laimjala poole tööpäevadel kell 19.15. “Selles kontekstis kipuvad need asjad ikka nii minema, et kõik peavad kolima linna elama. Aga ei taha vat!” tõdes Rand, viidates, et tasuta transport üksi on populistlik kavatsus, kui ei pöörata tähelepanu liinide tihedusele.

Võiks olla tasuta

Ta lisas samas, et tal ei ole midagi tasuta ühistranspordi vastu. “Kõik ei pea olema tasuline. Transporti võib võtta samamoodi kui kooliharidust,” tõi Mikk Rand võrdluseks. Teatud kontekstis on transport tasuta juba ka praegu. Rand tõi välja, et praegu maksab vald kinni näiteks need sõidud, kui laps käib linnas trennis või koolis.

Saare maakonnas oli tasuta ühistranspordi teema viimati päevakorral 2013. aasta algul. Toonane maavalitsuse transpordinõunik Taavi Kurisoo analüüsis küsimust ja tõi välja, et Saare maakonnas saaksid tasuta ühistranspordi kehtestada kohalikud omavalitsused ühiselt, makstes kinni piletitulu osa ühistranspordi kuludest. Analüüsi kohaselt oleksid kohalike omavalitsuste kulutused ühistranspordile suurenenud seeläbi keskmiselt ühe protsendi võrra.

Tasuta ühistranspordi vastu avaldas toona arvamust Harjumaa Liinide (praegu OÜ Atko Liinid) Saaremaa osakonna juhataja Mati Maas, kes leidis, et maavalitsuse väljapakutud idee tasuta ühistranspordist Saare maakonnas ei oleks aus nende suhtes, kes bussiga ei sõida.

“Eks keegi peab selle kuskil ikka kinni maksma, sest tasuta lõunaid ei ole ja eks ta läheks kõik maksumaksja rahast,” sõnastas Mati Maas oma isikliku arvamuse Kadi raadiole antud lühiusutluses. Ta lisas toona, et see ei ole päris aus, sest põhimõtteliselt maksavad ühistranspordi kinni ka need inimesed, kes sellega ise ei sõidagi.

Bussifirma Atko juht Margo Tomingas suhtub aga ideesse, et maakondlikel liinidel oleks sõit tasuta, positiivselt.

Endine transpordinõunik ja praegune ühinemisnõunik Taavi Kurisoo pooldab tasuta bussitransporti endiselt kahe käega. “Praeguses situatsioonis, kui on sisuliselt tulemas ühe keskusega omavalitsus, on oluline, et kõigil elanikel oleks võimalik käia omavalitsuse keskuses võrdsetel tingimustel,” lausus ta. Kurisoo viitas ka asjaolule, et sõitjate arv on maakonnas vähenenud aasta kohta suurusjärgus 10 protsenti. “Meil oleks vaja midagi, mis sõitjate arvu suurendaks,” märkis ta. Nagu Merike Sõrm, leidis ka Kurisoo, et uuesti peaks tegema analüüsi, et näha, kuidas maakonna elanikud liiguvad ja eriti need, kes tahavad ühistransporti kasutada.

Ettevõtjate seisukohalt on ühistranspordi parem korraldamine igati oodatud. “Tänane reaalsus on see, et tööhõive piirid on nihkunud vähemalt 50 kilomeetri kaugusele ja tööl käiakse nii maalt linna kui ka linnast maale,” tõdes Saaremaa ettevõtjate liidu juhatuse esimees Villu Vatsfeld.

Mis tööl käimine inimesele maksma läheb, on tema hinnangul oluline, kuna väiksematel ettevõtjatel puudub võimalus töötajatele transpordi korraldamiseks ning märkimisväärne osa tööjõust jääb seetõttu kehvemasse seisu. Seda põhjusel, et kaugelt tööl käimine oma autoga ei tasu lihtsalt ära. “Seepärast on alust arvata, et tasuta või odav transport mõjub regionaalsele tööhõivele positiivselt,” nentis Vatsfeld.

Õiged graafikud

Samas on kõige selle juures üks oluline aga – ei tohi unustada bussigraafikute sobivust nii töövõtjale kui ka tööandjale. “Kui tasuta buss sõidab valel marsruudil ja valel kellaajal, siis ei too ühistranspordi ümberkorraldamine mingit kasu,” kinnitas ettevõtjate liidu juht. “Siin tuleb loota ka sellele, et ühinevatel omavalitsustel jagub piisavalt tahet liinigraafikute korraldamiseks eelkõige reisijate huvidest lähtuvalt.”

Reformierakonda kuuluv riigikogu liige Kalle Laanet ütles, et ühistranspordi osas on märksõnad kättesaadavus ja kvaliteet. “Täna ei ole maainimesel probleemi osta bussipilet, vaid täna on probleem selles, et buss käib sellisel ajal, mis tema vajadusi ei rahulda,” lausus ta.

Eelkõige tulekski Laaneti hinnangul mõelda sellele, kuidas tagatakse maainimesele kvaliteetne ja kliendivajadusest tulenev teenus. Ka endine majandusminister Kristen Michal on välja toonud, et inimesel ei ole vahet, kas buss on tasuta või tasuline, kui see ei sõida temale vajalikul marsruudil.


Reisijate arv kukub

  • 2016. aasta kümne kuu jooksul on riik Saare maakonna maaliine toetanud 980 013 euroga ja Kuressaare linnaliini 118 058 euroga. Piletitulu on maaliinidelt saadud 282 357 eurot ja reisijaid on kokku olnud 297 950. Kilomeetreid on maaliinidel läbitud 1 279 864.
  • Möödunud aasta kümne kuu jooksul toetas riik maaliine Saare maakonnas 974 515 euroga ja piletitulu saadi 315 328 eurot. Reisijaid oli siis 328 221. 

Raido Kahm, Kertu Kalmus

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 249 korda, sh täna 1)