Mesinikud tahavad mesilaste mürgitajatelt toetused ära võtta (1)

Uue valitsuse põllumehesõbralikkusest julgustust saanud mesinikud soovivad riigilt mesilasperede pidamise toetust ja taimekaitsevahendite kasutamise nõudeid rikkuvate põllumeeste karistamist kuni toetuste äravõtmiseni.

“Nüüd, kus valitsus on otsustanud maaelu ja põllumajandust senisest suurema tähelepanuga toetada, on aeg see positiivne suhtumine ka mesinikele nähtavaks ja tuntavaks muuta,” märgib Eesti mesinike liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk maaeluministeeriumile saadetud pöördumises.

Avatud turul konkurentsis püsimiseks vajavad siinsed mesinikud riigilt toetust talvesööda osaliseks hüvitamiseks, nagu see toimib näiteks Soomes ja Lätis. Talvesöödakulu on Eestis kliimatingimuste tõttu mesinikele suur lisakulu, mida kolleegid Euroopa Liidu lõunapoolsetes liikmesmaades kandma ei pea.

Riigi toetus mesilaspere kohta peaks olema 20 eurot ja selle taotlemiseks peab mesinik ise olema kindlasti registreeritud PRIA registris. “See nõue koos toetuse saamise stiimuliga aitaks korrastada Eesti mesindust ja muuta mesinikud seadusekuulekamaks,” viitab Aleksander Kilk.

Suur murekoht mesinikele on taimekaitsemürkide kasutamine põllumajanduses. Pestitsiidide vildakas kasutamine tapab mesilasi, ohustab mee kvaliteeti ja tekitab mesinikele suurt majanduslikku kahju.

Et vähendada pestitsiidide kasutamist, tuleks jõulisemalt sekkuda, kuni selleni välja, et taimekaitsetööde nõudeid rikkunud põllumehelt võetakse ära või vähendatakse PRIA kaudu makstavaid toetusi. Mürkide kasutajatele tuleb teha kohustuslikuks fikseerida taimekaitsetööde andmed põlluraamatus tööde teostamise päeval (või hiljemalt järgmisel päeval), aga mitte 10 päeva jooksul, nagu on Eestis seni nõutav olnud.

Mesinike liit teeb ettepaneku luua taimekaitsetööde käigus mesinikele või teistele isikutele tekitatud kahjude hüvitamiseks kaitsefond (näiteks MES-i juurde). Ettepaneku kohaselt tuleb kaitsefondi raha taimekaitsevahendite maaletoojate ja hulgimüügifirmade tehtavatest sissemaksetest, millele lisandub riiklik osamakse. Mesinikele või teistele isikutele tekitatud kahju korral nõuaks fond taimekaitsetööde teostajatelt sisse kahjutasu.

Et tagada põllust kuni 2 km kaugusel asuva mesila omaniku informeerimine plaanitavast taimekaitsetööst, tuleb põllumehele muuta kohustuslikuks põllulähedaste mesilate ja mesiniku kontaktandmete kohta info hankimine PRIA mesilate registri kaardirakenduse abil. Praegu peab mesinik otsima kontakti põllu kasutajaga, kelle kontaktandmeid pole sageli võimalik leida. Eriti terav on probleem juhul, kui mesilaspered paiknevad paljudes korjekohtades.

Mesinike liit teeb ka ettepaneku hakata mesilasperede arvu registreerima lisaks kevadele ka sügisel, näiteks 15. novembriks (talvituma läinud mesilasperede arv 1. novembri seisuga). Sügisene loendus võimaldab saada andmeid mesilasperede talvekadude suuruse kohta.

Viimastel aastatel on talvitumisel hukkuvate mesilasperede arv tõusnud 15–25% tasemele. Mesilasperede hukkumine tekitab mesinikele aastas kahju 1–1,2 miljoni euro väärtuses. Mesinike liit ootab, et riik täiustaks mesilaste hea tervise huvides seadusesätteid ja parandaks veterinaarset võimekust. Näiteks kehtestaks Soome eeskujul Ameerika haudmemädaniku kui eriti ohtliku mesilashaiguse riikliku tauditõrje eeskirja ning looks seire- ja tõrjesüsteemi. Samuti tuleks vastava täiendusõppe saanud mesinikest luua piirkondade usaldusmesinike võrgustik ja kaasata neid veterinaarspetsialistide abilistena mesilashaiguste seiretegevusse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 436 korda, sh täna 1)