KÕNE IFFILE: Täna räägime Iffiga Saaremaa ühendvallast

Seda, mis tulevik Saaremaa vallas toob, võin mina ainult oletada. Eks neid haldusreforme ole olnud läbi ajaloo.

Viimastel aastatel on haldusreform olnud väga oluline teema. On neid, kes on vastu, kes on harjunud sellega, mis olemas on. Ühinemist ühelt poolt peljatakse – et kas siis kõik asjad ikka hakkavad toimima. Et äkki hakatakse suures vallas külade nimesid muutma ja nii edasi. Mõistan seda hirmu. Samas leian, et alati võiks mõelda suuremalt.

Selge on see, et iga muutusega kaasnevad nii-öelda kasvuraskused ja võib tulla tagasilööke. Kõige kurvem näide on meie praamiliiklus, mis siiamaani lonkab, aga loodetavasti saab varsti korda. Arvan, et need viljad on kõigile maitsmiseks paari aasta pärast ja siis selgub, kas sellel haldusreformil oli niipalju sisu, kui praegu loodetakse. Ja kas need, kes oleksid jäänud vana korralduse juurde, olnuksid võitjad poisid. Seda praegu ette ei tea.

Paljud pelgavad, et suures vallas hakkab elu maal senisest veel enam kiratsema. Siin tekib selline paralleel: keiser on kõrgel ja kaugel ning temani jõuda on väga raske. Tsentraliseerimisega need ohud kindlasti suurenevad. Praegused omavalitsused on inimestele lähedal. Kui palju nendest otsustajatest ja hääletõstjatest kohapeale jääb ning kas ühinemine ei too kaasa järjekordset bürokraatia vohamist? Et mingite asjade arendamiseks ja asjaajamiseks pead sa läbima rängema bürokraatia kadalipu kui seni. Küllap on neid, kes seda väga kardavad, et asjaajamine, mis niigi on kohati keeruline, muutub veel keerulisemaks. Ja kui see suure valla puhul tõesti nii läheb, hakatakse asju ümber tegema, see aga võtab jälle omakorda ressursse ja aega. Kõlavad vabandused: “nojah, me ei näinud seda ette” jne.

Kui need oleksid vaid kasvuraskused, oleks ju tore. Kui see aga pikemas perspektiivis muudab tavakodaniku, külaelaniku, ääremaa inimese elu raskemaks, siis järelikult on midagi valesti tehtud. Kabinettides mõeldakse välja paljusid asju, mis võib-olla ei pruugi kohapeal üldse toimida, sest ametnikud, kes istuvad lipsustatult oma uhkete kirjutuslaudade taga, ei pruugi ju kaugemal toimuvast teada. Ma ei usu, et nad mõtleksid: “Pea­asi, et meil oleks hea! Las nad seal külas elavad nagu tahavad.” Eks me kõik proovi omal moel seda riiki paremaks muuta. Aga hirmud on.

See on paljuski uue omavalitsuse teha, kuidas raha jagada, et ka linnast kaugel, ka Sõrve sääre tipus oleks inimestel hea elada. See on võimalik siis, kui suurvalla omavalitsuses on inimesed, kes võtavad oma südameasjaks kogu Saaremaa, mitte ei räägi kogu aeg tõmbekeskusest. Uus suurvalla volikogu, valitsus ja kõik muud tähtsad tegelased ei tohiks mõelda ainult Kuressaare-nimelise naba peale, vaid kogu Saaremaa peale.

Selge see, et Mustjala või Leisi ei saa olla Kuressaarega võrdne tõmbekeskus. Kui kogu turism ja kogu tootmine ja kasvõi kogu väline glamuur koguneb ainult ühte kohta – antud juhul Kuressaarde või selle lähiümbrusse, siis see on vale. Siis jäävad kaugemad maanurgad kiratsema ja rahvas, kes seal hea meelega elaks, toimetaks ja arendaks, läheb ühel ilusal päeval lihtsalt minema. Nad ei pruugi minna ju Kuressaarde, vaid mandrile või koguni Eestist ära.

Kuigi leian, et mõelda võiks suuremalt, mõistan ka neid omavalitsusi, näiteks Pöide valda, kes ühineda ei taha. Kui nad tunnevad, et nad saavad ühinemiseta hakkama – ma ei näe selles midagi halba. Järelikult nad tunnetavad, et asjad toimivad ka ühinemiseta.

Mulle ei meeldi sõna “sund”. Et kui ei nõustu ühinema, siis sundliidetakse. Arvan siiski, et rahva tahe peaks olema määrav. “Sundliitmine” tuletab meelde mingit nõukogude mentaliteeti. Pidime üle Nõukogude Liidu kõik sööma ühesuguseid konserve, jooma ühesugust õlut, sest standard, GOST nägi niimoodi ette. Vaat nii teete ja nii räägite ja nii olgu! Sest “siis on kõikidele parem”. Ei olnud parem! Parem on see, kui inimene saab ise kohapeal otsustada.

Mina olen rahul sellega, et Muhu vald jääb eraldi saarvallaks, sest Muhu on väike ja kompaktne. Saart mingi teise omavalitsuse alla heita – see oleks muhulastele vastumeelne olnud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 303 korda, sh täna 1)