Ei see kannel nurka tolmu koguma jää

KONTSERDIL: Mängib Urmas Rahnik (keskel), oma järge ootavad Margus Traus ja Ain Hannus. MAANUS MASING

KONTSERDIL: Mängib Urmas Rahnik (keskel), oma järge ootavad Margus Traus ja Ain Hannus.
MAANUS MASING

Pärsamal lasti kõlada küll kanneldel, küll lõõtsadel ja veel mitmesugustel omanäolistel pillidel. Oma osa oli mõistagi täita ka regivärsil.

Laupäeval toimus Pärsama kultuurimajas kümnes maakondlik rahvamuusikapäev. Päeva hakul harjutasid muusikud üheskoos ja andsid seejärel tõeliselt mõnusa ja rahvaliku kontserdi.

Kuuldud lood

Üles astusid nii nooremad kui ka vanemad külapillimehed: Margus Traus, Urmas Rahnik, Ain Hannus, Sulev Mägi, Viktor Ilvest, Kalju Aav, Ilmar Vidres, Raimo Kald ja Ants Karu. Koosseisudest esinesid Leisi valla ühendatud rahvamuusikaorkester, Ida-Saare kanneldajate koor, Kannelnaised Orissaarest, Nobenäpud Valjalast ja Sõrvemaa regilauluansambel Ammuker. Üllatuskülalised olid Leana Vapper-Dhoore ja Karoliina Kreintaal.

Kontserdi rahvalikkust ilmestas asjaolu, et nii mõnedki pillimehed mängisid lugusid, mis olid neil kuskilt kõrva jäänud ja mille nimesidki nad täpselt ei teadnud. Samuti ei jäänud pillimehed kuidagi nõusse, et neid “staarideks” või “ässadeks” kutsutaks. Nemad on lihtsalt külapillimehed lõõtsaga.

Omapärast ühe keele ja suure paunaga pilli, mis mängu kestel tühjaks võib minna, mängis Leisi rahvamuusikute juhendaja Irja Aardam. Ta selgitas, et tegu on põispilliga, mis tehtud seapõiest.

Pilli keelena kasutati omal ajal lambasoolt, kuid Aardami instrumendil oli see siiski metallist. Seda pilli mängitakse poognaga. Selleks, et väsinud põis vajaduse korral täis puhuda, oli Aardamil käepärast rattapump.

Irja Aardam tundis heameelt, et kandle- ja lõõtsamäng ning üldse rahvamuusika ka tänapäeval au sees on.

Ta tõdes siiski, et kahjuks jäid mitmed piirkonnad rahvamuusikapäeval esindamata. Peaasjalikult olid kohal Saaremaa idapoolse osa inimesed. Lääne poolt esindas Ammuker.

Mitme kollektiivi juhendaja Õie Pärtel tõi kontserdil välja, et Leisi kandist kandle meisterdamise “tõbi” omal ajal ju taas alguse sai. Ta viitas pillimeisterdamise laagritele, millest esimesed said teoks selle sajandi algul, seni viimane aga paar aastat tagasi. Laagreid vedas Leisi valla rahvakultuuri ja arenguselts Leisi Värks.

Kuldne tõde

Pärsama kultuurimaja juhataja Aina Tomson ütles Kadi raadio “Keskpäeva” saates, et maakondliku rahvamuusikapäeva eesmärk on korra aastas kokku tulla ning väärtustada rahvapillimängu ja inimesi, kes sellega tegelevad. “Ise mängitud, hästi mängitud. See on kuldne tõde,” kinnitas ta.

Tuleval aastal rändab maakondlik rahvamuusikapäev Orissaarde.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 128 korda, sh täna 1)