Suur-Saaremaa plussid ja miinused (1)

Kuressaare gümnaasiumi abituriendid arutlesid, kumb on parem, kas praegune haldusjaotus või üks suur, kogu Saaremaad hõlmav vald.

Elisa Kipper, 12.b klassi õpilane Muhust:

Usun, et Saaremaa saaks hakkama nii, nagu praegu. Ongi hea, kui on väikesed vallad – nad teavad ise, mida teevad ja mis on neile kõige parem, saavad ise toimetada. Arvan, et mingi ajani on ka pisike vald jätkusuutlik. Siis, kui see enam nii ei ole, võiks ta ühineda.

Meid, muhulasi, see valdade ühinemise teema väga ei puuduta – meil on oma saar ja oma vald. Siiani oleme väga hästi hakkama saanud ja usun, et saame ka edaspidi. Nii rahaliselt kui ka teenuste pakkumise osas. Meie inimesed on rahul sellega, mis toimub.

Ise plaanin pärast gümnaasiumi lõpetamist minna kaugemale. Aga hiljem, kui pere loon, kindlasti Muhusse tagasi tulla. Noori, kes on Muhusse tagasi tulnud, on aina rohkem. Palju on suvitajaid, aga järjest rohkem leidub neid, kes kolivadki Muhusse elama.

Karolin Alas, 12.a klassi õpilane Pöide vallast:

Minu meelest ei ole praegu seda ühinemist vaja – Pöide saab veel hakkama. Valdade liitmine ei peaks käima sunniviisiliselt.

Võib-olla see, kui Pöide ühinenuks teistega Ida-Saare vallaks, oleks alguses olnud suurest ühendvallast parem variant. Pöide on väike ja kauge koht, mida suures ühendvallas eriti ei märgataks. Kui aga kõik ülejäänud liituksid üheks vallaks ja Pöide jääks üksinda, siis võib Pöidel raskeks minna.

Kuigi Orissaare gümnaasium on Pöidele lähemal, tulin mina Kuressaare gümnaasiumi õppima hiina keele pärast. Elan Saaremaa ühisgümnaasiumi ühikas. Pöide vald maksab meile bussipiletid kinni. Kui gümnaasiumi lõpetan, tahan edasi õppida ja natuke ka maailma näha, aga kunagi tulevikus tuleksin oma kodukanti tagasi.

Melani Nõu, 12.a klassi õpilane Pöide vallast:

Minu tutvusringkonna inimesed on pigem valdade ühinemise vastu. Ka mina pooldan seda seisukohta. Mulle ei meeldiks, kui kõik Saaremaa vallad pandaks ühte patta – see ei oleks aus, kui Pöide ja Kihelkonna pandaks kokku. Nii kaob ühtekuuluvus- ja kogukonnatunne.

Põhiargument, miks ühendvalla vastu ollakse – mis saab siis koolisüsteemist? Kas väikesed koolid kaotatakse?

Seda, kas Pöide kanti hakkaks suure valla koosseisus praegusest rohkem raha tulema, on väga raske öelda. Ma arvan, et see siiski nii ei lähe – kui raha tulebki suurvalda kokku rohkem, siis seda jagamist koordineeritakse kaugel Kuressaares.

Nõustun nendega, kes arvavad, et Pöide hääl ei kosta Kuressaarde, elame ju üsna kaugel.

Usun, et neid inimesi, kes tahaksid meie väikese valla volikogu töös kaasa lüüa ja suudaksid volikogu kohad täita, leidub ka meie vallas piisavalt. Volikogust lahkunud Koit Kelderile ei suudetud küll tükk aega asendajat leida – arvan, et kuna olukord on praegu üsna keeruline, ei tahetud väga sekkuda.

Ma väga tahaksin, et kõik vallad oleks nii nagu Muhu – kõik oleks eraldi saared ja liitmist ei toimuks.

Karin Kreek, 12.c klassi õpilane Salme vallast:

Minu jaoks vahet ei ole, kas jääksid praegused vallad või tuleks üks suur. Lähen Saaremaalt ju niikuinii järgmisel aastal mujale kooli. Mind isiklikult see enam ei puuduta, aga praegune haldusjaotus tundub mulle loogilisem kui üks suur vald – see on ju kogu aeg niimoodi olnud, et on väiksemad kihelkonnad, kus inimesed suhtlevad omavahel. Näiteks sellest, mis toimub Pöidel, ei tea ma midagi. Koigi rabas olen küll käinud. Leisi juhtun aastas paar korda, kui sedagi. Arvan, et kui on väike vald, siis on suhtlemine palju vahetum. Kõiki asju telefoni ja interneti teel korda ajada pigem ei saa. Paljud ju ei kasuta internetti, näiteks osa vanemaid inimesi.

Mõne teise valla jaoks oleks suurde valda kuulumise pluss näiteks see, et nende rahaline olukord paraneb. Aga suure ühisvalla puhul võib tekkida see probleem, et ääremaadele raha ei jätku.

Minni Tang 12.c klassi õpilane Kuressaarest:

Praegu ma ühisvalda väga ei poolda. Asi võib olla ka selles, et ma ei tea sellest eriti palju. Nii palju, kui ise uurinud ja teiste käest kuulnud olen, siis väga paljud on natuke segaduses. Palju räägitakse, et ühisvald on hea, aga seda eriti ei räägita, miks. Käisin ka osaluskohvikus, kus haldusreformi-teemalises lauas aeti pigem poliitikujuttu.

Internetis otsides mingit infot leiab, aga vastuseid lihtsatele küsimustele ei ole. Lihtsalt ja kõigile arusaadavalt asju selgitatud pole.

Mina ei kujuta Saaremaad ühe suure vallana ette. Pigem võiksid väiksemad ühineda ja valdu olla kolm-neli. Oleme oma sõpruskonnaga arutanud, miks on vaja ajaloolise taustaga valdasid kaotada. Senine haldusjaotus on pikalt olnud, sel on oma väärtus. Kas on vaja seda, juba sentimentaalset väärtust kaotada?

Triin Uussaar, 12.c klassi õpilane Salme vallast:

Minu vanemad ühinemise teemalisel rahvaküsitlusel ei osalenud. Arvan, et põhjus, miks rahvas ei ütle oma arvamust ühinemise kohta, on ka selles, et valdade ühinemisest küll räägitakse, aga sügavamalt inimesed selle üle ei mõtle. Teine põhjus on see, et ühinemise otsus on niikuinii tehtud.

Arvan, et ühinemine on hea väikevaldadele, mitte suurtele jätkusuutlikele valdadele. Praegu on palju väikesi valdu, kes arvavad, et saavad ise hakkama, kuigi tegelikult on raske.

Ühe suure valla asemel võiks olla kolm-neli ühendvalda.

Minu kui õpilase seisukohalt toimib Salme vald väga hästi. Bussisõidu maksab vald kinni, õpilastele on teisigi toetusi, mis aitavad väga palju.

Vallamajja ei ole mul endal asja olnud, aga vanemad käivad seal päris sageli. Praegu on nii, et kui oma vallamaja on lähedal, lähed sinna ja sinuga tegeletakse individuaalselt. Inimesi võetakse indiviidide, mitte hulgana.

Risto Lillemets, 12.b klassi õpilane Kuressaarest:

Ütlen teistele vastukaaluks: mina olen suure ühendvalla poolt. Saaks ühiseid projekte teha. Kergem oleks ka näiteks bussiliinide osas: buss korjab hommikul õpilased peale – õpilastele võiks sõit olla tasuta – ja viib linna kooli või maakoolidesse, mis on järele jäänud.

Kas ühises katlas on supp lahjem või mitte, oleneb kõik sellest, mida loodetakse üheskoos korda saata. Kui tõesti on kuskil vaja midagi ära teha, arvan, et sinna saab selle raha suunata.

Ja kui raha tuleb rohkem, saab rohkem väikesi projekte teha.

Volikogus peaks olema inimesi, kes ka äärealade huvisid kaitseksid ja saaksid sõna sekka öelda, kui on raha tarvis. See, kui ääremaade huvid jäävad kaitseta, on natuke nende äärealade elanike oma süü. Kui nad ei suuda leida inimest, kes nende huve volikogus kaitseks.

Seda, kas ühineda või mitte, peaks siiski küsima ka rahva käest. Et inimesed saaksid otsustada, peaks info ühinemise kohta olema kõigile kättesaadav. Ajakirjanduses peaks kirjeldama, mis toimub ja miks. Ajalehti loevad ka vanemad inimesed.