Rauni ühistu läks üle kolmele lüpsikorrale

LÜPSIPLATSIL: Ats Raud ja Liivi Kundikova on laudas läbiviidud muutustega ära harjunud. MAANUS MASING

LÜPSIPLATSIL: Ats Raud ja Liivi Kundikova on laudas läbiviidud muutustega ära harjunud.
MAANUS MASING

Kõljala ja Kärla kõrval kolmanda Saaremaa piimatootjana kolmele lüpsikorrale üle läinud Orissaare valla suurtootja Rauni POÜ on muudatustega kaasas käinud sünnivaludest üle saamas.

Rauni POÜ zootehnik Ats Raud rääkis, et alates 25. septembrist ööpäevas kahe korra asemel kolm korda lehmi lüpsma hakanud piimatootjalt on muudatusega kohanemine üsna tublisti vaeva nõudnud. Ehkki kolmele korrale üleminekut hakati tasa ja targu ette valmistama juba kevadel, tabas loomi lüpsikordade arvu suurenemisel korralik stress. “Loomad ei osanud enam ei söömas ega joomas käia, ka unerežiim oli rikutud,” ütles Raud, kelle sõnul on olukord nüüdseks siiski normaliseerumas.

Kui teadaolevalt käib kolmele lüpsile üleminekuga kaasas arvestatav toodangu tõus, siis 380 lüpsilehmaga Rauni ühistus midagi märkimisväärset ei järgnenud. Ats Raua sõnul kinnitavad Eestis läbiviidud uuringud, et kolmekordsele lüpsile üleminek võib piimatoodangut tõsta kuni 30 protsenti. Rauni ühistu on võrreldes möödunud aasta oktoobri seisuga keskmise toodangu osas üle 200 kg plussis. Mulluse 7488 kilo asemel on toodang lehma kohta kasvanud 7711 peale. Raunist eespool on vaid Eesti tipptootjad Tõnu Post ja Ülar Tänak oma suurfarmidega.

Ats Raua sõnul loodavad nad lüpsikordade suurenemisest tekkivat kasutegurit toodangu kasvule näha mõne kuu pärast. Praegu on suur osa Rauni lüpsikarjast laktatsiooni lõppfaasis ja piimatoodang vähenemas. “Mõtlesime, et see on muudatuseks õige aeg – loomadel on vähem piima ja seetõttu loodetavasti ka vähem stressi muudatusest,” rääkis Raud, kelle sõnul peaks muudatusest tekkiv efekt ilmsiks saama esimestel kevadkuudel pärast veebruari arvukaid poegimisi.

Raud rääkis, et Rauni ühistu eesmärk ei ole toodangut väga suureks ajada. Möödunud aastal 9000 kilo lähedale küündinud keskmine toodang võiks jääda üheksa-kümne tuhande kilo vahele.

Rauni ühistu loomakasvatajatele teevad muret veel mõni aasta tagasi loomadele küljealuseks soovitatud kummimatid, millest lehmadel tekib kandade peal paistetus. Olukorda saaks parandada, kui kasutada allapanuna saepuru või turvast, mis hoiab looma küljealuse kuivana. Õnneks saavad kinnisloomad suvel paariks kuuks ka karjamaa rahulikku ja puhtasse keskkonda, mis aitab kindlasti jalgu puhata.

Samamoodi nagu loomadele, tõi kolmele lüpsikorrale üleminek pisukest segadust ja rütmimuutusi kaasa ka lüpsifarmi töötajatele. “Kohe, kui tööle tuled, hakkab lüps peale, varem oli see mul ainult tööpäeva lõpus,” ütles Ats Raud. 30 aastat lüpsjaametit pidanud Liivi Kundikova on aga muutusega juba ära harjunud ning vaba aega tundub olevat isegi rohkem. “Vist sellepärast, et lüpsikorrad on lühemad.”

2008. aastal kolmele lüpsikorrale üle läinud Kõljala POÜ juht Tõnu Post ütles, et esimesel päeval läks farmi piimatoodang pool tonni tagasi, aga siis hakkas kerkima.

“Stabiilselt 1,5 tonni toodangut päeva kohta saime selle käiguga juurde,” rääkis Post, kelle kinnitusel tõusis ettevõtte toodang kokkuvõttes 15 protsenti. “Kui on ikkagi kõrgema toodanguga lehmad, siis on kolmekordne lüps väga põhjendatud.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 309 korda, sh täna 1)