ERIARSTIABI KÄTTESAADAVUS VÄHENEB: Pildil naistearst Maire Õun kolposkoobiga.
MAANUS MASING
Saare maakonnas on eriarstide ambulatoorsete vastuvõttude arv viie aastaga 26 000 võrra vähenenud, perearstide vastuvõttude arv aga märgatavalt kasvanud.
Tervise Arengu Instituudi andmeil oli 2010. aastal Saaremaal kokku 193 744 pere- ja eriarsti vastuvõttu, mullu aga 177 023. Vähenemine on toimunud just eriarsti vastuvõttude arvelt – nende arv on viie aastaga kahanenud 26 000 ehk umbes 25 protsendi võrra võrra: 99 967-lt 75 038-le.
Perearsti vastuvõttude arv on viie aasta tagusega võrreldes aga rohkem kui 9000 võrra kasvanud: 93 777-lt 102 985-ni. “Kui neid numbreid kiirpilgul vaadelda, võiks arvata, et tegemist on edulooga,” kommenteeris eriarstiabi puudutavaid arve SA Kuressaare Haigla juhatuse liige Märt Kõlli.
“Õige tervishoiustatistika peaks positiivsena käsitlema just ravivajaduse vähenemist – rahvas on tervem ja vajab vähem ravi.”
Kõlli sõnul see tegelikult nii muidugi ei ole. “Pigem illustreerib see statistika olukorda eriarsti kättesaadavuse osas,” tõdes ta.
“Statistika peaks paralleelselt arvestama tegelikku nõudlust ehk seda, kui pikad on olnud ravijärjekorrad. Teiseks ei ole teada, kas on võetud arvesse haiglate ületööd.”
Kõlli sõnul tuleks arvesse võtta ka viie aasta jooksul toimunud demograafilisi muutusi.
Sellel, et eriarstiabi käsitlevad arvud on viie aasta tagusega võrreldes vähenenud, on Kõlli sõnul mitu põhjust. “Haigekassa lepingujuhud on vähenemise trendis, eriarsti vastuvõttude arvu mõjutab lisaks erialaspetsialistide defitsiitsus, riiklik suund on perearsti rolli suurendamine,” loetles Kõlli. “Üldise eriarstiabi kättesaadavuse probleem muudab patsiendi käitumist.”
Mingil määral mõjutavad statistikat ka maakonna rahvastiku arv ja struktuur ning elulaad, sh töötamine väljaspool maakonda.
“Statsionaarse ravi puhul on suurim mõjur päevaravi osakaalu üldine suurenemine,” märkis Märt Kõlli.
Viie aastaga on poole tuhande võrra vähenenud ka hospitaliseeritud haigete arv: kui 2010. aastal oli neid 5027, siis mullu 4521.
Perearstide koduvisiidid vähenesid 2158-lt 973-le. Hambaarsti vastuvõtte oli mullu ligi kahe tuhande jagu vähem kui viis aastat varem – vastavalt 36 401 ja
34 338.
Kuressaare haiglas oli ambulatoorseid vastuvõtte möödunud aasta kohta 54 163 (4513 vastuvõttu ühes kuus ja 225 päevas), ravivoodeid on haiglas 157 ja aasta kohta oli 4521 hospitaliseeritut.
Sündis 250 last (neist 39 keisrilõikega), tehti 2160 kirurgilist operatsiooni, 980 hemodialüüsi protseduuri. Erakorralisse vastuvõttu saabus 13 304 inimest, neist ise tuli kohale 10 503. Kiirabi väljakutseid oli 5193 – päevas 15 väljakutset viie brigaadi kohta.
Loading ...
Ohoo, kas Saaremaal on juba viis kiirabi brigaadi!
Võiballa otsene vale pole, lihtsalt jälle sõnademäng.
Kui 01 (tuletõrje) ja 03 (kiirabi) (ning 04 — gaasiavarii) numbrit teenindas Kuressaare Päästeteenistus, siis oli seal ka kolm (või neli) dispetserit (telefoniopraator-päästekorraldajat) aga…
…aga mitte üheaegselt — korraga oli tööl üks inimene. Viis brigaadi ei saa ööpäevaringselt Saaremaal kuidagi tööl olla. Milline on hetkeseis ajahetkel, seda kirjutis ei kajasta.
No mis seal imestada, et eriarstide vastuvõttudele ei minda. See ju kunstlikult ise tekitatud – järjekorrad on mitu kuud pikad ja kes see ikka loll on ja kannatab. Tuleb minna sinna, kus ka patsient on inimene – ehk siis Tallinnasse pädevamate ja tööd teha tahtvate arstide juurde!!!
Saaremaal on jätkuvalt siiski 3 kiirabibrigaadi, 1 täisvarustusega varuauto on reservis.
meil on see arstindus siin nagu juhuse mäng,
parem kui ei pea oma tervisega seda mängima,
tõepoolest, kas Tartu või Tallinn, sinna tuleb minna