TÖÖMAHUD KASVAVAD: BWB tootmisjuhi Raivo Lepiku kinnitusel tööd tööstusel jagub, juurde on tarvis aga spetsialiste.
MAANUS MASING
Nasval tegutsev laevaehitaja AS Baltic Workboats teatas läinud nädalal, et avab Tallinnas laevadisainikeskuse ning töömahud on tublisti kasvanud. Kõige sellega seoses otsitakse ka täiendust oma meeskonda.
Baltic Workboatsi (BWB) projektijuhi Sander Vahtrase sõnul otsivad nad praegu inimesi neljale ametikohale, kuid sobilike kandidaatide korral palkavad samale ametikohale isegi mitu inimest.
Tööd pakutakse praeguse seisuga joonestajale, konstruktorile, merearhitektile ja süsteemiinsenerile. Ja seda nii Saaremaal kui ka Tallinnas.
Nasval tuleb ikka käia
Vahtrase sõnul pööratakse Tallinna kontoris rohkem rõhku arendustegevusele ja uusehitistele, Nasval toimub peamiselt tööjooniste ettevalmistamine ja tootmisküsimuste lahendamine. “Uutel Tallinna kontori inimestel tuleb arvestada, et osa väljaõppest ja tööajast tuleb veeta Nasval laevatehases,” rõhutas Vahtras.
BWB rajatava laevadisainikeskuse eesmärk on koondada ettevõtte projekteerimistööd kontsentreeritult ühe katuse alla ning edendada koostööd olemasolevate ja võimalike uute partneritega.
Sander Vahtrase sõnul tehakse seejuures koostööd mitme Rootsi, Soome, Inglise ja Eesti ettevõttega. Ühtlasi on seoses võidetud hangetega, uute toodete arendustegevusega ja standardiseerimisega vaja tõsta projekteerimismahte.
“Lisaks on plaanis juurutada moodulite ja “kittide” tootmist, mis tähendab peamiselt laeva korpuse, aga ka muude detailide ettevalmistamist, koostamist, pakkimist ja sihtkohta saatmist,” selgitas projektijuht.
Mainitud protsess nõuab tema kinnitusel väga detailset eeltööd – jooniseid ja juhiseid, mille abil oleks võimalik lõpptoode sihtkohas kokku monteerida.
Ideaalis otsib BWB oma meeskonda laevade projekteerimise või laevaehituse eriala lõpetanuid, kellel on kas töölaevade kontseptsiooni, konstruktsioonide või süsteemide projekteerimiskogemus juba olemas.
“Eelnimetatud hariduse ja kogemusega insenere on Eestis väga piiratud arvul ning valdav osa neist töötab juba hinnatud ametikohtadel Eestis või välismaal,” tunnistas Vahtras.
“Sellest lähtuvalt otsib BWB paralleelselt ka inseneriharidusega projekteerijaid, keda siis firmas eriala spetsialistideks koolitada,” nentis laevatööstuse projektijuht.
Palk Eesti keskmine
Palkadest kõneldes mainis Vahtras, et projekteerijate kõige madalam palgatase on samas suurusjärgus Eesti keskmise palgatasemega. Tööle saamisel oleneb kõik haridusest, kogemustest ja pealehakkamisest. See, kas tegu on mehe või naisega, ei oma mingit tähtsust. Naised on end laevaehituses juba ammuilma väärt tööjõuna tõestanud.
Suurimad praegu töös olevad projektid on BWB-l 45 meetri pikkune patrull-laev politsei- ja piirivalveametile, 100-meetrine praam Rootsi veeteede ametile ning kolm 24-meetrist patrull-laeva Saksa tollile. Lisaks käib aktiivne töö uutel hangetel osalemisega.
Loading ...
kas praam või parvlaev?
Kreeka Lesbose saarele saabus just uus partii joonestajaid, konstruktoreid, merearhitekte ja süsteemiinsenere. Minge aga valige välja, jõuludeni saab kaks ühe hinnaga!
Nii madala palgatasemega projekteerijaid sealt ei leia, algtase tuleks vähemalt 2 korrutada!
Eesti riigi hariduspoliitika on paraku selline, et rõhuasetus on pigem ärijuhtimisel ja haldusjuhtimisel. Sarnaseid ameteid koolitas omal ajal Kehtna kõrgem parteikool, nüüd aga kõik Eesti kõrgkoolid – Kuressaarest Narvani. Töötukassa rõhuasetus pigem küünetehnikutele kui keevitajatele.
..ja kui ka pakkuda Kuressaares keevitaja koolitust, siis ettevõtted ei luba oma töötajatel osaleda- põhjuseks, et koolitatud keevitaja otsib kiiresti tasuvama töökoha…
Kuressaare ja keevitaja kursused, seda võib vaid unenäos näha!
Aitab kui meil kokki, kondiitreid ja koristajaid koolitatakse.
kui, kui, kui, kui,….. peaasi on vinguda ja õigustada oma tegemata jätmisi. Väga lihtne on koristajaid kondiitreid, kokki, küünetehnikuid jne. koolitada. Mis siis, et enamik ei hakka õpitud ametil kunagi tööle või teevad seda väga lühiajaliselt. Nagu enamiku Kuressaare ametikooli ja kolledži lõpetajate puhul. Keevitajaid, tislereid, põllumajandustöötajaid jne. nende koolitamisega peavad ettevõtted ise hakkama saama!
Ka mandri keevituskursused on suhteliselt mõttetud. Mõne nädalaga ei õpi keevitajaks! Lihtsa punktiga saab ehk hakkama, aga selliseid keevitajaid, keda tõesti siin ja mujal tarvis, sealt ei tule.
Isegi kui oled hobikorras omal käel mingid oskused omandanud, siis need koolitused rikuvad needki…
Mis see keskmine Eesti palk palk täna on mida alamaotsa palgaks pakutakse ?
mingi 600 miinus maksud äkki?
Statistikaamet andmetel on keskmine ligemale 1200 eurot iv kvartalis 2o16 mitte 600 miinus maksud
hmm, ikka kõrgharidusega. Mis sellest kõrgharidusest üksi abi on, kui sellega seonduvat töömeest ei ole?
Kogemustega? See kogemus on ka ju kunagi kuskil saadud, keegi tubli firma on võtnud kogenematu inimese ja välja koolitanud. Nüüd teine tahab kohe kogemustega saada. Kuskilt tuleks ju kogemus saada.