Suurtootjad ei igatse Saaremaale oma kauba hoiuks jaotuskeskust (3)

ON, KUS KAUPA HOIDA: Saku õlletehas on tänu transpordifirmale leidnud endale Kuressaares sobivad laoruumid. Järjekordset koormat tarib lattu Karel Šuprudko. MAANUS MASING

ON, KUS KAUPA HOIDA: Saku õlletehas on tänu transpordifirmale leidnud endale Kuressaares sobivad laoruumid. Järjekordset koormat tarib lattu Karel Šuprudko.
MAANUS MASING

Saaremaal ei ole seni ühtegi suuremat logistikakeskust, kus näiteks mandril tegutsevad suuremad toidu- ja joogitootjad saaksid oma toodangut siinsete kaupluste varustamiseks hoida.

Saarte Hääl uuris suurematelt tootjatelt, kas sellist keskust oleks Saaremaale tarvis ja milline jaotuskeskus võiks siin olemas olla, et nad seda kasutama soostuksid.

Ühegi kaubamärgi esindaja ei näinud põhjust, miks peaks oma kaupa saarel suures koguses kohapeal hoidma, sest hakkama saadakse niigi kenasti. Kes hoiab kaupa kohapeal kaupluse oma väiksel laopinnal, kes veab kraami otse poodi ja kes on ise leidnud saarel mõne sobiva suurema laopinna.

Transpordifirmal oma ladu olemas

Saku õlletehase müügi- ja turundusdirektor Jaan Härms tõdes, et nemad praegu otsest vajadust uute laopindade järele Saaremaal ei näe. “Oleme oma logistika saartel asuvate klientide huve silmas pidades lahendanud koostöös transpordifirmast partneriga,” selgitas ta.

Härmsi sõnul arvestavad nad siin klientide vajadustega ja nende eeldatavate müügimahtudega, mille tarvis tarnib nende transpordifirmast partner regulaarselt kaupa Saaremaal asuvasse vahelattu ja sealt siis edasi kohalikele kauplustele ning toitlustus- ja majutusasutustele.

“Transpordifirma osutab oma lao vahendusel teenust ka teistele tarnijatele ja ladustab oma pinnal ka teisi kaupu, mis on meie vaatepunktist praegu optimaalne lahendus,” kinnitas Härms.

Teine suur õlletootja A. Le Coq ei vaja samuti Saaremaal jaotuskeskust. “Hetkel mulle tundub küll, et see küsimus pole meile aktuaalne,” ütles õlletehase juht Tarmo Noop. Neilgi on oma kauba saarele organiseerimisel toimivad lahendused ajapikku sisse töötatud.

Karastusjookide maaletooja Coca-Cola HBC Eesti tarneahela teenuste juht Jevgeni Rudkovski rääkis, et nende toodete saartele toimetamise logistika on üles ehitatud selliselt, et toimub pidev vedu mandrilt otse kauplustesse. Coca-Cola logistikapartneri vaheladu asub Pärnus ja saartel neil laoruume ei ole. “Meie tarneahela strateegia näeb ette, et klient peaks kauba kätte saama võimalikult kiiresti pärast tootmist,” selgitas Rudkovski. “Seega leiame, et kauba täiendava hoiustamise korral võib toodete teekond tarbijani pikeneda.”

Teisest küljest märkis Rudkovski, et saarte logistika on väga suure sesoonsusega ehk infrastruktuuri loomisel peaks lisakulutuste ärahoidmiseks sellega kindlasti arvestama. “Ettevõtte strateegia väljatöötamisel oleme kaalunud mitmeid kohaliku jaotuskeskuse asukohti, mis aitavad tõsta klienditeeninduse taset ja kiirust turule jõudmisel,” lisas Jevgeni Rudkovski.

Kiirtoiduketi Hesburger, mille söögikoht asub Auriga kaubanduskeskuses, esindaja tõdes, et kui siinne ärimaastik areneb, siis valmistab see kindlasti rõõmu.

Ent neilgi pole praegu otsest vajadust suurema laopinna järele. “Hesburgeril on oma logistikakeskus Tallinna lähedal Sauel, kust varustatakse kõiki Baltikumi restorane,” selgitas Hesburgeri arendus- ja turundusdirektor Ieva Salmela.

Seda, et suurtootjad kauba jaotuskeskuse järele vähemalt praeguse seisuga vajadust ei tunne, kinnitasid ka kohalikud kinnisvaramaaklerid, kellelt pole suuremate laopindade olemasolu kohta isegi küsitud.

Domus Kinnisvara maakler Jüri Aljas märkis, et kauba teekond Saaremaale algabki enamasti tootja või maaletooja jaotuskeskusest. “Meie müügimahtude juures ei usu ma, et tarneahela lisalülist tulu tõuseks, pigem kulu,” arutles Aljas.

Jaotuskeskusel on tema hinnangul mõte olemas Kuressaarest suuremate linnade puhul, kus igal jaeketil on mitu kauplust. “Esiteks on meil ostjaid vähe ja kaup ei liigu nii kiiresti, et ei jõuaks kaupa mandrilt otse lõpptarbijani vedada,” selgitas Jüri Aljas.

Teiseks on Saaremaal nii kaubanduspind kui ka tööjõud tema sõnutsi suhteliselt odav. “Kaupmees saab kasutada müügisaali riiuleid kaubavaru laopinnana ja müüjad teevad laotöö käsitsi ära,” rääkis maakler.

Kui sellise keskuse rajamist Saaremaale võiks kunagi siiski kaaluda, oleks tõenäoline sobiv koht Ringtee ääres. Selle võimalike klientide osas on Aljas siiski skeptiline.

Aga esinduspind-ladu-büroo?

Ka LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing tõdes, et lähtuvalt tänapäevastest logistikalahendustest puudub vajadus Saaremaale jaotuskeskuse rajamiseks. Vahemaad on lihtsalt piisavalt lühikesed, korraldus paindlik ja kohapealseid tarbijaid võrreldes tootmisvõimsustega vähe.

“Eelkõige on kohaliku joogi- ja toidutootja peamine tarbija mandril või lähiriigis ning logistikakeskused suuremates linnades või nende vahetus läheduses, peamiselt küll Tallinnas,” kõneles Saksing.

Samuti pole tema hinnangul praegu nõudlust säärase keskuse järele joogi- ja toidutootjate poolelt. Samas vajaks kinnisvaraturg Ingmar Saksingu sõnul mõistliku hinnataseme juures nn stock-office ehk eesti keeli esinduspind-ladu-büroo tüüpi äripinda.

“Seda tüüpi projekti realiseerimine Kuressaares tagaks mõistliku hinnataseme juures kindlasti ettevõtete suure nõudluse,” on Saksing veendunud. Mõistlik üüritase oleks seejuures tema hinnangul 3 kuni 5 €/m².

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 750 korda, sh täna 1)