Pank: saarlased laenavad endale kodu soetamiseks

Äripäeva andmeil toidab intressikeskkond Eestis tegutsevate suurte pankade arvates kinnisvaraturu ülekuumenemist, mistõttu on hakatud kinnisvaraprojektide finantseerimist piirama. Saaremaal laenamine väidetavalt hoogustunud pole.

Swedbanki kinnisvarasektori juht Ero Viik tõdes hiljuti toimunud Peeter Pärteli kinnisvarakoolitusel, et laenutaotluste hulk on viimase poole aastaga hüppeliselt kasvanud. Tema sõnul tuleb panka iga nädal vähemalt üks taotlus, kus soovitakse uues majas finantseeringut minimaalselt viiele üürikorterile.

Viik märkis, et turul nähtavate ülekuumenemise märkide tõttu ei finantseeri Swedbank enam äriplaane, mis seisnevad üksikute korterite ostmises ja mille ainus tulu põhineb lühiajalisel üüril.

PEOTÄIS “PAHALASI”: Automaadi võivad Liilia Mesila sõnutsi rikki ajada kleepsud, klambrid või mis tahes sularaha ja pangakaardi külge kleepunud asjad. Foto: Sander Ilvest

Swedbanki Kuressaare kontori juhataja Liilia Mesila (pildil) tõdes, et Saaremaa mastaabis ei saa praegu väita, et rohkem oleks hakatud laenu võtma investeeringute tegemise eesmärgil. “Pigem võetakse laenu ikkagi esmase kodu soetamiseks,” kinnitas ta.

Mis aga nende statistikasse ei jookse, on Mesila sõnutsi need kliendid, kes ostavad vara olemasolevatest vahenditest ning sel juhul on suurema tõenäosusega tegemist just investeeringuga.

Anne Pärgma, Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht, nentis, et teise kinnisvara soetamine laenuga investeerimise ja väljarentimise eesmärgil ei ole siiski silmnähtavalt kasvanud. “Regioonilisi erisusi ei ole, kui, siis see, et Tallinn on aktiivsem, kuid see kehtib ka muude kinnisvaratehingute aktiivsuse osas,” märkis ta.

Nn teise kinnisvara ostuks kasutatakse laenu tema sõnul vähe ning põhjus võib peituda selles, et pangad lähtuvad maksevõime hindamisel eelkõige laenusaaja palgatulust. Pealegi, kui inimesel on juba üks laen, siis teise laenu kõrvale võtmist mõeldakse kauem. “Kindlasti võib põhjus olla ka see, et kinnisvara omamisel kaasnevad soetatava varaga kohustused, nt tasuda maamaksu, kanda hoolt kinnisvara heakorra eest jne.”

Kui inimesel on vaja aga täiendavat finantseeringut, siis tuleks Pärgma sõnul ühendust võtta pangatöötajaga või täita internetipangas laenutaotlus. Enamasti on kinnisvara soetamisel vaja omafinantseeringut vähemalt 15% ulatuses, kuid kui tegemist ei ole eluasemega, siis võib omafinantseeringu ootus olla sõltuvalt vara seisukorrast suurem.

“Maksevõime aluseks on regulaarselt laekuv tõestatud sissetulek ja laenukohustuste teenindamiseks ei tohiks kuluda üle 50% sissetulekust,” lisas panga eluasemelaenude valdkonnajuht.

Statistikaameti andmetel on Saare maakonnas tänavu kolme kvartali jooksul notariaalselt tõestatud korterite ostu-müügitehinguid ühtekokku 2015. Aktiivsemad on seejuures olnud esimene ja kolmas kvartal, kus toimus vastavalt 75 ja 72 tehingut. Teises kvartalis oli tehinguid 58.

Summaarselt on korteritehinguid olnud kolmanda kvartali lõpuks 6,2 miljoni euro eest.

Kui statistikaameti andmed kodumajapidamistele antud eluasemelaenude intressimäärasid maakonniti ei avalda, siis üleriigilises arvestuses kasvas intressimäär kuni juulikuuni, jõudes siis 2,41 protsendini. Sealt edasi on intressimäär langenud, olles viimastel andmetel 2,36 protsenti.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 404 korda, sh täna 1)