“Aga tema tegi ju ka!” ei ole argument

Maire Forsel uusUuel valitsusel on plaanis võtta investeeringuteks riigile laenu. Küsisime Leisi Lapikoja omanikult Maire Forselilt, kas see on tema arvates hea mõte.

Vikerraadios räägitakse uue valitsuse plaanist võtta riigile investeeringuteks laenu.

Keskerakondlane Tarmo Tamm tõi argumendina jälle välja, et ka eraisikud võtavad ju laenu, kui neil on vaja endale kodu osta. Kadri Simsonil on kombeks samuti just see aspekt välja tuua –  et Rõivas võtab ju ka laenu, kui endale kodu ehitab.

Need põhjendused räägivad vaid üht –  inimesed ei saa aru, mis asi on riik. Kui eluasemelaenu võtja läheb pankrotti, siis jääb ta oma kodust ilma, aga seda ei juhtu kõigiga, enamik suudab oma kohustusi täita ja neile jääb kodu alles.

Ma olen selle vastu, et laenamist nii lapsikute argumentidega põhjendatakse, kuna see reedab, et need argumenteerijad tegelikult teemat ei valda.

Kui kuulan Keskerakonna argumente laenuvõtmise kohta, siis nende järgi tundub, et keskerakondlased ei saa veel aru, et on opositsioonist koalitsiooni saanud. Kui televisioonis “Foorumis” või Vikerraadios “Opositsioonitunnis” Kadri Simson ja ka teised keskerakondlased tõid argumentidena pidevalt välja, et “tema tegi ka” või “nemad tegid ka”, siis praegu, koalitsioonis olles on nad täpselt sama stiili jätkanud, ka sellesama laenu osas. Selle asemel et argumenteerida.

Kui riik võtab laenu ja ebaõnnestub, siis pole meil teist kodu mitte kusagilt võtta – meil on see üks ja ainuke riik ja meil pole siit mitte kuhugi mujale minna.

Ma ei saa öelda, et olen otseselt laenamise vastu. Mina olen eraisikuna kaks korda võtnud kodulaenu, sest näen laenu kui äriprojekti, mis on mõlemapoolselt kasulik. Täpselt samamoodi võiks ju suhtuda ka riik: et ta näeb seda laenu kui äriprojekti, mis on mõlemapoolselt kasulik.

Selge see, et pank saab kasu, kui sa laenu võtad. Ka riik peab sellest kasu saama, mitte kahju. Kui võtad laenu, peab see sulle pikas perspektiivis midagi sisse tooma, arvan mina.

Kui valitsus tahab laenu võtta investeeringuteks, siis seda on ajaloos ka teised riigid teinud, nad elavdavad laenurahaga näiteks tööturgu. Kui teha suured investeeringud teedeehitusse, saavad tööd väga paljud inimesed.

Minu hirm seisneb aga selles, kas laenu võtmine on pikas perspektiivis kasulik. Kas me seepärast pärast ei kuku tööpuudusse.

Mis mulle praegu kõige rohkem muret teeb, et otsuseid tehakse praegu nii kiiresti. Kõik käib nii ruttu, sest valitsus vahetus nii ootamatult – siis ei jõuagi ju nõu pidada.

Nii et võtke laenu, kui see tõepoolest on vajalik, aga palun ärge argumenteerige seda stiilis “Rõivas võttis ju ka” või et kõik inimesed, kes tahavad kodu osta, võtavad laenu. Selliseid argumente välja tuues ei saavutata muud kui seda, et mõtlev inimene tunneb tuleviku ees aina suuremat hirmu.

Muide, just kuulasin intervjuud Kristen Michaliga ja olin positiivselt üllatunud, et ta ei teinud kõiki uue valitsuse ideid maha, vaid tõi argumenteerides erinevaid aspekte välja – ka selliseid, mis tema arvates on hästi.

Mulle ei meenu mitte ühtegi korda, mil näiteks Simson oleks lahkuva valitsuse kohta midagi head välja toonud –  kõik sõnavõtud televisioonis ja raadios on olnud üks lõputu argumenteerimata kriitika ja mahategemine.


KOMMENTAAR

raivo heinRaivo Hein, saarlasest investor:

Kui võrrelda investeerimiseks laenu võtmist ja kodulaenu võtmist, siis üks on investeering põhivarasse ja aktivatesse, kust saad tulu teenida, teine aga, kodulaen, on puhas kulu. Sa kulutad ju sinna raha, maksad selle eest intressi ja elad seal. See ei ole sul ju müügiks ehitatud, vaid endale elamiseks. Samamoodi ostad endale riided selga.

Kui räägime riigi laenust, siis sellest, kuhu see pannakse, tõuseb tulu – kas otseselt rahas või ajas. Kui räägime näiteks Saaremaa sillast, siis see oleks kõige puhtam investeering – hakkab see ju pärast tulu tooma.

Sellist väidet ma ei usu, et valitsuse otsus laenu võtta on liiga kiire. Räägitakse ju aastaid sellest, kas võtta või mitte. Sellest on räägitud, sellest on artiklite näol pakse raamatuid kirjutatud. Seda on nämmutatud läbi mõlemast suupoolest, vahepeal alla neelatud, siis välja oksendatud.

Nüüd, kui keegi lõpuks ütleb, et võiksime siiski laenu võtta, öeldakse, et see on liiga kiiresti tehtud otsus? Otsus on alati nii kiiresti tehtud, kui optimaalne või otstarbekas see on.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 108 korda, sh täna 1)