KUSS!: Saarte Kalanduse juhatuse esimees Jüri Saar ja tegevjuht Heino Vipp ei tohi samuti eile Nasva klubis kuuldu kohta suud paotada.
MAANUS MASING
Saarte Kalanduse eilsel üldkoosolekul osalenud sadakond inimest ei tohi vastavalt seadusele avaldada teavet seal räägitu kohta, samas ei saa neile suusõnalise info avaldamist ära keelata.
MTÜ Saarte Kalandus üldkoosolek arutas eile Nasva klubis mittetulundusühingu järgmise aasta rakenduskava, revidendi kinnitamist ja lõpuks seda, milliseid tänavu esitatud projekte ja millises järjekorras edastada PRIA-le rahastuse saamiseks. Projektid on hinnatud, kehvemad välja praagitud ja joone peale jäänutele andiski eile oma heakskiidu üldkoosolek.
Alla 60 000 euro maksvatest projektidest jäi hindamiskomisjonis Saarte Hääle andmetel sõelale kaheksa, suurtest kaks: Nasva jõesadama rekonstrueerimise I etapp ja Mõntu väikelaevasadama ehituse II etapp. Kummalegi küsitakse 200 000 eurot. Joone alla jäid aga Nasvale kalafileerimistsehhi rajamine (küsitud 209 001 €), Taaliku sadama rekonstrueerimise III etapp (94 195 €) ja Sõrve kalapüügiturismi arendamine (129 804 €).
Saarte Hääl avaldas juba 6. oktoobril nimekirja taotlustest, millega kalandusettevõtjad küsisid toetusteks kokku üle miljoni euro. Sel hetkel olid projektide lühikokkuvõtted ka MTÜ kodulehel olemas, igaüks võis neid sealt lugeda. Siis aga selgus, et enne PRIA lõplikku rahastamisotsust ei tohi taotlustest avalikkusele infot anda. Nimelt seisab kalandusturu korraldamise seaduses, et andmed “abi taotleja ja taotluse kohta on teabevaldaja [ehk Saarte Kalandus] kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks”.
Keeld tuli Saarte Kalandusele ootamatult, tunnistab MTÜ tegevjuht Heino Vipp, kes oli sunnitud projektikirjeldused kodulehelt maha võtma. Muidugi ei puuduta salastatuse nõue ainult saarlasi, vaid kõiki PRIA raha jagavaid kohalikke nn algatusgruppe üle Eesti.
Vähemalt Saarte Kalanduse hinnangul on salastamisnõue absurdne. “Kui me siin juhatuses ka ise aru ei saa, miks peab projektide kinnitamine nii salajane olema, kuidas me siis suudame selle selgeks teha ühingu liikmetele, keda on üle saja?” küsis Saarte Kalanduse juhatusse kuuluv Heimar Laanemets juhatuse koosolekul 21. oktoobril. Heino Vipp ütles, et on PRIA-lt ja maaeluministeeriumist korduvalt küsinud, kuidas täpselt projektitoetuse taotluste arutelu üldkoosolekul läbi viia, kuid vastuseid pole saanud.
21. oktoobril oli teadmata seegi, kas üldkoosolekul osalevad inimesed üldse võivad projektide kohta eelnevalt infot omada või peavad nö pimesi otsustama. “Hetkel on teada, et üldkoosolekul projektide üle otsustamisel ei tohi taotleja ja taotluse andmeid avalikustada,” selgitas Vipp.
PRIA kalandustoetuste büroo peaspetsialist Angela Annilo selgitas siiski juristi abiga, et MTÜ juhatus, hindamiskomisjon ja üldkoosolek täidavad neile seaduse alusel pandud ülesandeid ning vajavad igal juhul otsuste tegemiseks juurdepääsu kõigile andmetele. “Juurdepääsupiirang kehtib kolmandatele isikutele, s.o väljaspool algatusrühma olevatele isikutele,” selgitas Annilo.
Seepeale küsiti PRIA-lt, et kui üldkoosolekul on 150 inimest, siis kuidas tagada, et teave, mis ei ole avalikustamiseks mõeldud, ei saa avalikuks.
Vastuseks ütles PRIA töötaja Annilo, et juhatus võib koosoleku alguses meelde tuletada, et taotlejate ja taotluste kohta käiv info ei ole kuni PRIA toetuse määramise otsuse tegemiseni avalik, ja paluda seda mitte levitada. “Suusõnalist info levimist ei saa muidugi täielikult takistada ükski seadus,” lisas ta.
Loading ...
Kas neid Pria rahasid ei peaks äkki mingid sõltumatud tegelased jagama?
Sellise salastatud rahajagamise süsteemi puhul pole midagi imestada, et kohalikud funktsionärid tahavad nn. rahastatava ehitise kõrvalt ka endale või oma lähisugulastele mõnd ilusat pere-elamut püsti panna. Kuuldavasti olid sellised soovid ka mõnel kohalikul funktsionäril eelmisest koosseisust.
Eks selle salastamise põhjus ole ikka taotluste madal tase. Enamiku sisu võib kokkuvõtta: Teen praegu seda ja tahaks teha ka veel seda ning selleks vajan … raha.
Eelnevate aastate projektide pealt võite kontrollida kui neid ka salastatud pole.
Ilmselt hakkas PRIA-l piinlik.
Selle korra põhjus tuleneb eelkõige Euroopa Komisjoni määrusest, siis omakorda kalandusturu korraldamise seadusesest ning antud perioodi meetme määrusest. Loetelu võib jätkata isikuandmete kaitse seadusega.
Alusdokument on Euroopa Komisjoni määrus, siis antud kord on otsekohalduv meie siseriiklikule õigusele.
Eks segadust tekita kirjutises üks sõnapaar …d kõiki PRIA raha jagavaid kohalikke nn algatu… — PRIAl pole endal mingit raha, PRIA ise on teatud “eurorahade” riiklik vahendaja Eestis. Kui jutt oleks “PRIA rahadest”, siis määrtaks ka reeglid koha peal ehk Kes maksab, see tellib ka muusika!
Veelkord reedesest üldkoosolekust ja selle läbiviimisest!
Rannakaluritele jagati(tehti ettepanek PRIA-le rahastamiseks) maksumaksjate raha, mis enamus tuleb EL. Jagati mitte lennukilt, vaid läbi tiheda sõela(vastavuse eelkontroll, hindamiskomisjoni töö, MTÜ juhatuse kontroll). On loomulik, et selle raha jagamiseks, jagamise hilisemaks kontrollimiseks, peab olema KORD. Nimetame EL ja siseriiklkke õigusakte, mis seda reguleerivad, nii. Eestis on selle raha jagamiseks moodustatud MTÜ-d, mujal liikmesriikides võib see olla hoopis muu organisatsioon. EL õigusaktidest tulenevalt peavad antud valdkonna siseriiklkud õigusaktid vastama EL õigusaktidele. Seega peame arvestama paljude õigusaktide nõuetega.
PRIA ei tee ise seadusi, PRIA peab nimetatud seadusi samamoodi täitma. Probleem oligi selles, kuidas nende piirangute olamasolul nõutud toimingud läbi viia ja saada tulemus. Tulemus on saada hinnatud projektid, mis on juhatuse pädevuses ja projektid, millele hinnangu andmine ainult üldkoosoleku pädevuses. PRIA peaspetsialist pr Angela Annilo aitas leida lahendusi, kuidas seda kõike(piirangud, erinevad õigusaktid), praktiliselt läbi viia. Asja keerukus ja uudsus oli selles, et teave on kuulutatud ametkonnasisiseks teaveks. Seda esmakordselt. Piirang kehtib, kuni PRIA teeb projektidele rahastamisotsuse. Peale seda on kõik avalik.
Raha jagamine ei ole kerge, ega saagi kunagi olema kerge. Järgmine kord tulevad uued projektid ja uued otsused.