Töökohapõhine õpe on pidev praktika

ÕPIB TÖÖTADES: Enelin Salu ütleb, et koolipingist saadud teooriat kohe praktikas rakendama hakata on tema arvates parim valik. MAANUS MASING

ÕPIB TÖÖTADES: Enelin Salu ütleb, et koolipingist saadud teooriat kohe praktikas rakendama hakata on tema arvates parim valik.
MAANUS MASING

Kuressaare ametikool paneb taas rohkem rõhku töökohapõhisele õppele, kus koolis omandatud teooriat rakendatakse praktikas juba töö käigus.

Tavaline õpe näeb ette, et pärast koolipingi nühkimist minnakse mõneks ajaks praktikale. Töökohapõhise õppe korral rakendatakse teooriat praktikas kohe või töötab õpilane juba õpitaval erialal. Ettevõtted näevad sellises õppeviisis võimalust koolitada välja just nende vajadustele sobivaid töötajaid.

Enelin Salu õpib ametikoolis spaateenindajaks. Alustas õppimist septembris, kuid juba praktiseerib ka GOSPA-s. Oma sõnul on ta väga rahul, et saab koolis õpitud nõkse kohe töös rakendada. Enelin ütleb, et kui koolis on räägitud näiteks mõne hoolitsuse põhialustest, aitab kohe järgnev praktika teadmistel paremini kinnistuda. “Ma olen kohe selle ameti sees ja saan asjadest paremini aru,” sõnab ta.

Töökohapõhise õppe korral moodustab teooria kolmandiku ja praktika kaks kolmandikku õppetööst.

Iga koht oma nägu

GOSPA spaa teenindusjuht ja ametikooli vastava eriala arendamisega seotud Irene Targem märgib, et selline õppevorm on neile küll keerulisem, kuid samas ka mugavam. “See on meile aja- ja ressursimahukas,” tunnistab Targem.

Muidugi ei hakka koolipingist tulnu oma oskusi kohe pärisklientide peal proovima, vaid esmalt õpib kõrvalt ja kätt saab juhendaja silma all harjutada kas maja oma töötajate või siis n-ö õppeklientide peal.  Kui juhendaja arvab, et õpilane on selleks valmis, saab ta võimaluse ka pärisklientidega töötada. Enelin Salu seda juba osaliselt ka teeb.

Kõikides spaades ei ole töö ühesugune, igal majal on oma kindlad väljatöötatud protseduurid ja reeglid. Ka Enelin rõhutab vajadust maja reeglid omandada.

Töökoormus on õpilastel korralik. Esimestel kuudel on see 50–60 tundi ja mida rohkem oskusi tuleb, seda suuremaks koormus kasvab. Kokkuleppel ametikooliga maksab ettevõte õpilasele ka tasu.

Spaateenindaja on Irene Targema sõnul eriala, mis hõlmab oskusi pakkuda erinevaid spaateenuseid. Tema sõnul ei ole tänapäeva spaades enam eriti vajadust mõne kitsa hoolitsuse peale spetsialiseerunud töötajate järele, pigem vajatakse just selliseid mitmekülgseid teenindajaid.

GOSPA hotelli juhataja Piret Trei  sõnul on koostöö ametikooliga hea võimalus koolitada välja just selliseid teenindajaid, nagu ettevõttele vaja.

Kuressaare ametikooli töökohapõhise õppe koordinaator Anneli Viherpuu-Berens märgib, et tegelikult on taoline õppevorm n-ö teine tulemine. Aastail 2006–2008 õppis ametikoolis tema sõnul 83 õpipoissi kuuel erialal. Tänaseks on nimetus muutunud, kuna see oli liialt ea- ja sookeskne. Tänapäeval õpib inimesi mõlemast soost ja igas vanuses.

“Koolis õpitav annab eriala osas hea teoreetilise aluse ja baasoskused, mida uuel tulijal on ettevõttes raskem omandada,” toob Viherpuu-Berens välja ühe juba GOSPA-ski mainitud plussi. Ta lisab, et on ka õpilasi, kes on ettevõttes juba tööl ning tulevad nüüd kooli oskusi täiendama. “Kui ollakse ettevõttes eelnevate erialaoskusteta nullist alustanud, võib laiem erialabaas nõrgaks jääda,” selgitab ta. Töökohapõhises õppes on õppetöö töötaja jaoks ka paindlikum. Suure osa sellest saab ta ära teha oma töö käigus.

Kutseõppe tulevik

Taolist õpet rakendab ametikool praegu kolmel erialal. Augustis lõpetas abikelnerite õpperühm. “Praegu õpivad töökohapõhises õppes spaateenindajad ja hooldustöötajad. Spaateenindaja eriala puhul on lisaks kohalikele spaadele – Meri, Rüütli, Arensburg, Johan, Grand Rose, GOSPA – üks partnerettevõte Estonia spaa Pärnust, kus töötab kolm õppijat. Hooldustöötaja puhul on töökohad Saare maakonna hooldusasutused: Muhu, Kogula, Lääne-Saare, Kihelkonna ja Pärsama hooldekodu,” loetleb koordinaator.

“Eestis töökohapõhist õpet nii hästi ei tunta, kuna meie traditsioon on olnud teistsugune,” tunnistab Anneli Viherpuu-Berens. Tema sõnul on ettevõtted siiski vähemalt avatud erialade puhul kohe kaasa tulnud.

Viherpuu-Berensi sõnutsi peab kool loomulikult täpselt selgitama, millega tegu, kuna säärane õppevorm on paljudele võõras. “Teisalt pole tööandjal aega ja võimalusi õppetöö läbiviimiseks,” tõdeb ta ka reaalse elu ja soovide põrkumist.

Nüüd juurutataksegi ametikoolis töökohapõhist õpet ja ka kool ise omandab järjest rohkem oskusi selles osas, kuidas seda korraldada ja läbi viia. “Töökohapõhist õpet rakendatakse laialdaselt näiteks Saksamaal, kus meie mõistes päevases õppevormis kutseõpet ei olegi,” toob ta näite. Õpilased ongi kohe algusest ühe ettevõttega seotud ning kooli ja tööandja suhe on juba pikaajaline.

Tõenäoliselt jääb see tema sõnul üheks kutseõppe vormiks. “Kui ettevõtted on väikesed ja meil ei ole ühe-kahe ettevõtte põhiseid õpperühmi, siis eeldab õppetöö korraldamine suuremat individuaalset lähenemist ja õppijaile suuremat koolipoolset tuge,” ütleb Viherpuu-Berens. Kuressaare ametikoolis ollakse avatud kõikide ettevõtjate pakkumiste vastuvõtmiseks ja arutamiseks. Selleks võib pöörduda ametikooli teabejuhi Taavi Tuisu poole.

 

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 504 korda, sh täna 1)