Lugemishuvi aitab elus edasi

RAAMATUSÕBRAD: Kädi Õun (vasakul) ja Triin Kilgas loevad raamatuid väga heal meelel. MAANUS MASING

RAAMATUSÕBRAD: Kädi Õun (vasakul) ja Triin Kilgas loevad raamatuid väga heal meelel.
MAANUS MASING

Laps, kes raamatutega sinasõber on, saab suure tõenäosusega paremini hakkama ka teistes õppeainetes.

“No ma võtsin lihtsalt raamatu kätte ja siis lugesin,” meenutab Salme põhikooli 4. klassi õpilane Triin Kilgas oma “lugejakarjääri” algust. Kas nüüd asi päris nii ludinal läks, kuid omavanuste laste seas on Triin ja ta samuti raamatusõbrast klassiõde Kädi Õun üsna erandlikud. Seda kinnitab ka tüdrukute klassijuhtaja Merle Lepik, kes hiljuti aasta klassiõpetaja tiitli pälvis.

Kädi loeb praegu “Videviku saaga” esimest raamatut, Triinul on need ammu läbi loetud. Harry Pottery laadsetest “telliskividest” rääkimata. Või kooli soovituslikust kirjandusest.

Kädi räägib, kuidas ta kooli soovituslikust kirjandusest valis alguses oma arust võimalikult tagasihoidlikud raamatud, kuid lugu lõppes nagu ikka. “Lõpuks lugesin ikka kümme raamatut läbi,” naerab Kädi. Triin ütleb, et temal on praegu väga palju raamatuid pooleli. Nagu päris raamatusõbral ikka.

Eeskuju nakkab

Õpetaja Merle Lepiku sõnul loevad tüdrukud ka koolis ja neid on vahel raamatust välja kiskuda üsna raske. Tüdrukud ise ütlevad, et nii mõnigi raamat on nad kaasa haaranud ja olnud hirmus huvitav.

Mõlemad tüdrukud eelistavad raamatute puhul fantaasiamaailmas rändamisi. Teisalt jälle on ka selliseid teoseid, mis pole neile meeldinud. Kädi ütleb, et näiteks Arabella-raamat oli tema jaoks veidi kurvavõitu.

Mõlema tüdruku taust kinnitab ka reeglit, et lugemishuvile annab suure tõuke kodune kasvatus ja harjumused. “Meil on vist igas toas raamatud,” tunnistab Triin. Samamoodi on ka Kädil, kellel terve pere loeb. Merle Lepiku sõnul on juhtunud ka nii, et laps loeb koolis isuga soovituslikku kirjandust ja avastab siis oma üllatuseks, et raamaturohkes kodus on nii palju huvitavat lugemist.

Õpetaja Lepik ütleb, et laste lugemishuvi suurusest saab rääkida vaid üldistades ja kindlasti on erandeid. Siiski on tema kogemustel põhinev arvamus, et kümnest lapsest vahest kaks võtab raamatu vabatahtlikult kätte.

Õpetaja märgib, et kooli tulles ei pea laps oskama soravalt lugeda. Lugemine peaks ladusalt selge olema esimese klassi lõpuks. Seda nii teksti ettelugemise kui ka mõistmise osas.

Umbes veerandil lastest on kooli tulles hea lugemisoskus ja oskus ka teksti mõista, räägib õpetaja. Sõnu kokku lugeda ei ole lapsele reeglina raske, selgitab ta. Raske on pigem mõista, mida selle tekstiga öelda tahetakse.

Merle Lepiku sõnul on alati meeldiv, kui kooli tuleb lapsi, kellel ei ole raskusi pikemate tekstide lugemisega või on neil juba pikk raamatusõbra staaž ning läbi loetud raamatud, mille poole teised nende paksuse pärast ei vaatagi.  Tänapäeval räägitakse ikka ja jälle sellest, et nutiajastu viib lapsed raamatute juurest eemale. Merle Lepiku sõnul on lugemishuviga ja lugemishuvita lapsi alati olnud. Kindlasti ei istunud ka varasematel aegadel kõik lapsed ninapidi raamatus. Lugemisele eelistati näiteks sõpradega õues mängimist või looduses kolamist. “Huvi iseseisvalt lugema hakata võib tekkida ka hiljem, kui leitakse sobiv žanr,” arvab õpetaja.

Siiski on laste lugemishuvi suuresti kinni ka selle äratamises. Merle Lepiku sõnul enamik vanemaid seda ka teeb. Algama peaks see võimalikult vara ja tekstid peavad olema lapsele eakohased.

Koomikseid ei pea kartma

Väga arendav ja oluline on õpetaja sõnul just lastele ettelugemine. Sealt arenevad arutelud ja lapsel tekib huvi ise teada saada, mis kaante vahel peidus.

Lapsel võiks kodus olla näiteks oma raamaturiiul ja üldse võiks kodus raamatuid olla. “Kui on näha, et algklassi last lugemine absoluutselt ei huvita, peab lapsevanem lihtsalt kaval olema,” arvab õpetaja. Igale lapsele meeldib tema sõnul oma vanematega koos olla. “Vahet ei ole, kas emal-isal on käes raamat, reha või puulusikas,” kinnitab õpetaja. Ta ütleb, et kui midagi koos teha ja riidlemata, edenevad kõik asjad, ka lugemine. Emad-isad peavad võtma aega ja lastega koos lugema. Kindlasti ei tohiks Lepiku sõnul karta koomikseid kui kerglast lugemist. “Need on jutustamisoskuse arendamisel tegelikult väga tänuväärsed,” kinnitab Merle Lepik.

Õpetaja arvab, et meie kõigi kohus on suunata lapsi raamatute juurde, sest sellega hoiame me elus ka oma emakeelt. “Me lapsevanematena ei jõua iialgi igapäevasuhtluses nii palju laste sõnavara rikastada, kui seda teevad raamatud,” on õpetaja Lepik kindel.


Abiks ka matas

Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro rõhutas eelkoolist kõneledes samuti lugemise tähtsust. Aro tõi lapse edukust määravate asjaolude kirjeldamiseks esile ühe uuringu, kus edukuse alustalaks peeti muu hulgas ka lugemist. “Uuringu põhjal mõjutab lapse arengut juba raamatute olemasolu kodus,” märkis Aro. Tema sõnul soodustab lugemishuvi teket lapsele ettelugemine ja lapsega koos lugemine.

“Lugemine ning eriti nii tekkiv ja arenev funktsionaalse lugemise oskus on oluline vundament edasisele toimetulekule ja teiste õppeainete mõistmisele,” rääkis Aro.

Matemaatikõpetajana võib ta öelda, et lugemishuvi ja -oskus aitab üles ehitada ka head matemaatikaoskust. “Lugemine arendab loomulikult ka kannatlikkust ja püsivust ning tänapäevasele kasvavale pinnapealsusele vastukaaluks ka süvenemist. See paneb mõtlema – analüüsima, arutlema, kujutlema, unistama,” selgitas Viljar Aro. Tema sõnul ei maksa tõrjuvalt suhtuda ka nö kohustuslikku kirjandusse, sest samu raamatuid lugenud õpilased saavad sellelt pinnalt arutada ning võrrelda oma mõttemaailma ja arusaamu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 143 korda, sh täna 1)