Kubujussid hakkavad tänavapildist kaduma

SOOJA ANNAB LIIKUMINE: Triinu Poopuu oma aastast poega Kennertit paksult riidesse ei paki. MAANUS MASING

SOOJA ANNAB LIIKUMINE: Triinu Poopuu oma aastast poega Kenertit paksult riidesse ei paki.
MAANUS MASING

Külmad ilmad toovad lapsevanemate seas paratamatult lauda küsimused, kuidas oleks kõige targem oma võsukest riietada, et nohust nina vältida. Vanasti oli maale vanaema juurde minnes sealt tagasi tulles suur oht, et meenutasid kubujussi, nüüd suhtutakse asja mõistusega.

Riiete kvaliteet ja materjalid ning arusaam õigesti riietumisest ei ole kaugeltki sama, mis see võis olla mõnikümmend aastat tagasi. Vanavanemad võivad aeg-ajalt šoki saada, kuivõrd (pealtnäha) õhukestes riietes laps õues möllab ning söösta villaseid kampsikuid ja käpikuid välja otsima. Ent lapse ema kinnitab, et riided on sellisest materjalist, mis hoiavad sooja ka ilma seitsme lisakihita.

Kolme lapse ema Triinu Poopuu räägib, et lasteriietega on tal oma süsteem – varutakse nii paksemaid kui ka õhemaid üleriideid. “Enne väljaminekut vaatan õuekraadid üle, sest pole mõtet lapsest kubujussi teha. Isegi kui on talv, ei tähenda see alati, et õues valitseb meeletu pakane.”

Oma mudilaste – 3-aastane Melissa-Marii, 8-aastane Kriselle ja 1-aastane Kenert – pealt teab Triinu, et lapsed on aktiivsed ja hoiavad naha ka ringisiblimisega sooja, seega ei ole enamasti mõtet neile mitu kihti riideid selga panna. “Siis on nad lõpuks lihtsalt liiga higised. See on palju ohtlikum, sest pärast mahajahtumist võib kergemini külmetuda ning siis ongi nohu ja köha majas,” möönab ta.

Triinu sõnul on ühel lapsel üpris nõrk immuunsüsteem ning seetõttu peab tema riietusele erilist tähelepanu pöörama. Tänapäeval on lasteriided teinud kvaliteedi mõttes sammu edasi ning Triinu eelistab just niisuguseid riideid, mis lapse oma kehasoojust hoiavad. “Enamasti soetan riideid poest, kaltsukatest ja internetipoodidest. Kuna kvaliteetsed lasteriided on üsna kallid, teen vahel ikka tiiru mööda kaltsukaid, kust leiab väga vahvaid ja korralikke riideid – lapsevanemad teavad ju, kui kiiresti nende järeltulijad kasvavad. Lihtsalt ei jõua ju kogu aeg uusi asju osta,” nendib Triinu.

Ta arvab, et vanasti sellist luksust ei olnud, sest asju polnud nii palju saada ning kõik kandsid seda, mis võimalik – sugulaste ning õdede ja vendade vanu riideid. Kõik olid pigem ühtemoodi riides ja kallid brändinimed ei öelnud kellelegi midagi. “Vanavanemad on ka kindlasti rohkem harjunud nende vanade kommetega, et alussärk, soe pesu, siis paar kihti veel peale, et soe oleks. Praegu teavad paljud, et riiete materjalid on muutunud, kuigi tuleb ka ette, et keegi pakib oma lapse korralikult sisse, kuid see oleneb muidugi ka lapsest, mis talle sobib,” räägib noor ema.

Marite Vaga kasvatab kodus peagi kaheaastaseks saavat piigat ja ütleb, et üks vanaema peab last rohkem külmavareseks kui teine. “Minu oma ema ei ole eriti selline külmakartlik olnud, küll aga arvab ämm tihti, et tüdrukul võib külm olla. Näiteks kui me tal külas oleme, kahtleb ta ikka, kas peaks dressipluusi ära võtma, ning sokid peavad alati jalas olema,” räägib ta. Marite lisab, et see külmetamishirm hakkab ajapikku siiski üle minema ning tegelikult suhtuvad vanaemad asja üsna rahulikult.

Juba 36 aastat lasteaias töötanud Mai kinnitab, et lapsevanemad on hakanud laste riietamisesse mõistusega suhtuma ja sellist ülepakkimist, nagu vanasti võis näha, enam ei ole. “Varem oli näiteks see, et suu pidi külma ilma korral salliga kaetud olema, nüüd saadakse aru, et see toob tegelikult rohkem kahju kui kasu. Üldse vaadatakse ikka pigem seda, kuidas oleks mõistlik last riietada,” nendib staažikas lasteaiaõpetaja. Tema sõnul tuleb üle vaadata, kas kael ja jalad on soojas, aga üle ei maksa pingutada, sest lapsed on aktiivsed ja hoiavad endal ise naha sooja.

Vanaemade meeletu “ülepakkimise” lembus on ka Mai arvates jäänud aastate taha, sest nüüdsed vanaemad on ise piisavalt noored, adumaks, et lapse üleliia soojalt riietamine ei taga talle tervist.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 941 korda, sh täna 1)