Saaremaa merendus Salme leiust vandiraiujateni välja (1)

MITMETAHULINE NÄITUS: Anna-Liisa Õispuu ja Priit Kivi sõnul on Saaremaa merenduse lugu väga lai ja seetõttu tuli valida alateemad, millele näitusel keskenduda.  MAANUS MASING

MITMETAHULINE NÄITUS: Anna-Liisa Õispuu ja Priit Kivi sõnul on Saaremaa merenduse lugu väga lai ja seetõttu tuli valida alateemad, millele näitusel keskenduda.
MAANUS MASING

Kuressaare linnuse keldrisaalis avatakse täna näitus, mis heidab pilgu Saaremaa merenduse ajalukku, välja on pandud muu hulgas mitmed Salme muinaslaevalt leitud esemed.

Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa selgitas, et näitus “Meri annab, meri võtab” keskendub erinevatele teemalõikudele. See kajastab mere ja Saaremaa inimese kooseksistentsi – mida meri kasulikku toob ja kuidas ta vahel võib saarlase jaoks traagiline olla, märkis Püüa. Lisaks esemetele, mis pärinevad nii muuseumi kui ka mitme eraisiku kogudest, on teemad kaetud disainibüroos Neli Disain valminud stendidega, kust leiab hulganisti lugemist ja pilte.

Haruldased museaalid

Väljapanek kajastab kõike seda, mida meri on saarlasele andnud ja ka tänapäeval annab. Lisaks kalandusele, hülgepüügile ja furtsellaariale on võetud fookusesse näiteks vandiraiujad ja norilaevad. Vandiraiujad olid rannaelanikud, kes merehätta sattunud laeval vandid läbi raiusid, et mastid variseksid. Nimelt lubas ranna tavaõigus rüüstata murdunud mastidega laevu.

Norilaevad olid aga erilised alused, millega kohalikud madalikule sõitnud purjelaevadele külje alla sõitsid. “Mõisniku protektoraadi all oli õigus spetsiaalsete alustega sinna [merehädas laeva] juurde sõita ja siis endale kraami n-ö norida,” selgitas muuseumi peavarahoidja Priit Kivi. Väljapanekust leiab ka norilaeva mudeli.

Vanimad näitusel olevad esemed pärinevad aga Salme muinaslaevalt. Kivi märkis, et see pole küll esimene kord, kui Salme leiud näitusele jõuavad, kuid päris nii esinduslikku väljapanekut pole nendest varem üles seatud. Lisaks laevaneetidele saab näha kilbikupalt, kaheteralist mõõka, vaalaluust mängunuppe, kašelotihambast täringut, luukamme ja muudki.

“Kui need mängunupud välja tulid, siis naljatati, et seal on kasiino olnud,” meenutas Kivi. Ta lisas, et küllaltki haruldane on Eesti kontekstis ka muinaslaevalt leitud kilbikupal.

Silma hakkavad näitusel mitmed laevamudelid, mille autor on Leisi vallast pärit kapten Tiit Jõgi. “Ta tegi spetsiaalse seeria Triigi lahes uppunud laevadest,” märkis Kivi ja lisas, et mudelite juures olev kaart näitab, kus alused omal ajal põhja läksid. Mudelite kõrval ripub parvlaevalt Estonia pärinev päästerõngas. Selle leidis kunagi Vilsandi lähedalt muusik Jaan Tätte ja tõi muuseumi.

Noore kapteni kajut

Omaette stendid on pühendatud meremeestele – nii kaptenitele kui ka madrustele ja tüürimeestele – ja laevaehitajatele. “Palju oli neid madruseid, puuseppi ja teisi ametimehi, kes tegid võib-olla üks-kaks pikemat merereisi ja sellega piirdusid, aga tahtsime neid ära märkida,” selgitas Kivi. Samuti ei ole näitusel unustatud neid Saaremaa kunstnikke ja kirjanikke, keda on inspireerinud meri.

Hüpokaustiruumis on aga sisse seatud noore kapteni kajut, ütles muuseumi kultuurharidustöö osakonna juhataja Anna-Liisa Õispuu. “Seal on eraldi lasteala, kus nooremad külalised saavad mõistatusi lahendada, meremehe sõlmi teha ja meremeeste kuuske ehtida,” lisas ta. Samuti saavad nii lapsed kui teisedki huvilised istuda omaaegse Saare Kaluri Optimisti ehk väiksesse purjekasse.

Linnuses üles pandud näitus on omamoodi kokkuvõte lõppevast merekultuuriaastast, millest Saaremaa muuseum aktiivselt osa võttis. Anna-Liisa Õispuu ütles, et muuseumid ongi üldiselt väga teema-aasta põhised. Järgmine aasta on pühendatud laste- ja noortekultuurile.

“Meri annab, meri võtab” avatakse täna kell 16 ja kestab 5. veebruarini.


Merekultuuriaasta 2016

“Meil on hea meel, et merekultuuriaasta on tõesti tõmmanud merele ja sellega seotud tegevustele palju tähelepanu. Konkursid ja ettevõtmised on saanud rohkelt positiivset tagasisidet ja osavõttu,” ütles merekultuuriaasta turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristi Hürri.

Ta lisas, et merekultuuriaasta ideekonkurss andis nii mõnelegi kohalikule kogukonnale tõuke pakkuda välja üks meeldejääv ja merekultuuri edasiviiv idee. Kokku esitati konkursile ca 200 taotlust ja mitu toetust saanud head ideed tuli Saaremaalt. Merekultuuriaastal on välja selgitatud eestlaste armastatuim merelaul, milleks osutus Jaan Tätte “Tuulevaiksel ööl”. Koostöös TTÜ Eesti mereakadeemiaga käivitati haridusprogramm “Näoga mere poole!”, mis on jõudnud rohkem kui
10 500 nooreni. Mööda Eestit rändas ka pop-up merekool Meresõber. Suve jooksul sai esimest korda veele 900 uut meresõpra. Lisaks korraldati fotokonkursse, kontserte, laevasõite, rannaretki, talguid ja muid üritusi.

Merekultuuriaastal oli neli fookusteemat: pärand ja ajalugu, haridus ja ohutus, puhkus ja elamus ning ressurss ja võimalus. “Selline teemade jaotus aitas merest alati ka huvitavalt ja põnevalt rääkida,” lisas Hürri. Merekultuuriaasta eesmärk on olnud näidata, et meri on rohkem kui pelgalt vesi meie ümber. “Sellel on niipalju erinevaid väärtusi ja tahke – see on osa meie identiteedist, kultuurist, eestlusest,” lausus Kristi Hürri.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 380 korda, sh täna 1)