EI LUBATA: Abilinnapea Tiia Leppiku sõnul saaks HEV õpilaste koondamine anda neile kvaliteetsema õppe.
MAANUS MASING
Kuressaare linnavalitsuse määrus elukohajärgse kooli määramise kohta on õiguskantsler Ülle Madise sõnul vastuolus põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega ning seeläbi ka põhiseadusega. Linnavalitsus kinnitab, et soovib määrusega vaid parandada hariduse andmise kvaliteeti.
Nimelt tahtis linnavalitsus koondada kõik haridusliku erivajadusega (HEV) ja eriklassides õppivad lapsed Saaremaa ühisgümnaasiumisse. Õiguskantsleri ja riigikogu kultuurikomisjoni hinnangul peab laps seadusejärgselt käima piirkonnajärgses koolis, mille valik tehakse seaduses ettenähtud reeglite järgi. Arvestatakse näiteks kooli lähedust, pere teiste laste õppimist samas koolis jne.
Kuressaare linn oli määranud tingimuseks ka haridusliku erivajaduse ja nõustamiskomisjoni otsuse, mis seaduse silmis ei ole määrav kriteerium.
Poolsada last
Kuressaare abillinnapea Tiia Leppik ütles, et selliseid erivajadustega lapsi on linnas 50. Linnavalitsus lähtus tema sõnul määruse puhul asjaolust, kuidas olukorda kõige mõistlikumalt korraldada.
Selliste õpivajadustega laste koondamine ühte kooli annaks linnavalitsuse haridusnõunik Õilme Salumäe sõnul parima kvaliteedi näiteks õpetajate näol. Eripedagoogilise ettevalmistusega õpetajaid ei ole tema kinnitusel ka kohe niisama vabalt võtta.
“Kui ühe kooli ühes klassis on kolm HEV-last, teises koolis kaks ja kolmandas üks, siis on mõistlik koondada need kuus last ühte klassi,” selgitas olukorda linnavalitsuse haridusnõunik. Ühes klassis õpetaks neid kolme õpetaja asemel üks. Kuressaare piires ei kujune ka koolitee kuigi pikaks.
Salumäe märkis, et eriklassides on vaja ka teistsugust keskkonda ja seda võimaldaksid SÜG-i õpilaskodu ruumid. Samas saavad eriklassi õpilased kasutada ka ühisgümnaasiumi teisi ruume ja võimalusi. See kõik tagaks lapse koolipäeva mugava korralduse. Samuti annaks see lapsevanematele kindla signaali, et HEV-laste tegevus toimub planeeritult ja on jätkusuutlik kuni põhikooli lõpuni.
Õiguskantsler mõistab
Õiguskantsler Madise ütles, et ta mõistab Kuressaare ideed ja tegi omalt poolt ka riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku seadust muuta.
Kultuurikomisjonis toimunud arutelul leiti, et selline asjakorraldus ei ole normiks oleva kaasava hariduse põhimõttega kooskõlas. Iga kool peab olema valmis tagama HEV-õpilastega tegelemise. Komisjoni esimees Laine Randjärv tõdes siiski, et kui HEV-õpilaste õppetöö oleks kokku tõmmatud paari kooli, oleks see isegi parem.
Kõlas ka arvamus, et tegelikult ei peaks muutma kooli määramise seadust, vaid omavalitsus ise peaks suutma lapsevanemale selgitada ja teda motiveerima panema last just parimaid tingimusi pakkuvasse kooli. Kuressaares oleks see siis Saaremaa ühisgümnaasium. Komisjoni liikme Heidy Purga sõnul on komisjoni seisukoht siiski anda omavalitsusele suurem otsustusvõime. Samas seaduse muutmise teed siiski ei mindud ja teema võeti teadmiseks.
Õilme Salumäe ütles, et Kuressaare ei ole oma edasist seisukohta ja tegevust veel kujundanud.
Lapsed saavad märgi külge
Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Tarmu Kurm ütles, et ministeerium ei toeta seaduse muutmist. Tema sõnul peavad kõik koolid kaasava hariduse põhimõtteid järgima. Samuti tõi ta välja mitu punkti, miks seadust muuta ei saa. Toome siinkohal ära mõne neist.
– Kui omavalitsused valivad oma koolidest välja ühe, kuhu koondatakse erivajadustega laste õpetamine, siis jõuame tagasi kunagise ja aegunud hariduskorralduse juurde ehk tekitame koolid, mis saavad märgi külge, sest seal õpivad “sellised” õpilased.
- Erivajadustega lapsed ei ela omavalitsuse haldusterritooriumil vaid ühes kohas, vaid kogu piirkonnas.
- Samas koolis ja keskkonnas jätkamine on teatud häirete puhul selgelt kaitset vajav väärtus, sest õppekoha või ka õpetaja vahetus toob kaasa pika kohanemisperioodi.
- Tugispetsialistid on selleks, et aidata õpetajal last paremini mõista ning õpetajal oma õpetamise meetodite ja õppekorralduse kohta asjatundlikku tagasisidet saada.
Kuressaare-suuruses linnas saavad tugispetsialistid ju omavahel ka koolide üleselt koostööd teha.
Loading ...
Kui õpilaskodusse koonduvad erivajadustega laste klassid, kus siis hakkavad olema õpilaskodu ühiselamuna vajavad õpilased.
Linn ei riku seadust vaid rakendab kõikiti aksepteeritavat sõjakohtu määrrust kus kohtualuseid otsuse langetamisele ei kutsuta vaid otsus langetatakse seljataga nigu seda praktiseerib ka sotsosakond – rääkimata siis kohutaluste tevitamisest tribunaalist.
Praegune linnavõim lähtub seisukohast kellel võim sellel õigus. Nii rulliti toore jõuga üle turismisektorist ja sama muster jätkub ka muudes valdkondades.
Ärge kritiseerige, lugege tekst korralikult läbi ja siis saate aru, et tegelikult taheti ju head. Kui erivajadusega laps õpib tavaklassis, siis ta paratamatult ei suuda teistega sammu pidada ja see tekitab lapses stressi. Kui vastavad spetsialistid, keda meil on vähe, koondada ühe kooli juurde, siis on toime ja tulem parem, kui et iga kool omaette nokitseb.
Kuressaare linn on toiminud igati arukalt koondades erivajadustega lapsed ühte kohta. See on ju sama loogika, mida riik kasutab nt tervishoiu edendamisel – millegipärast ei anta igasse haiglasse viimase peal aparatuuri ning kõiki eriarste ka igal pool ei ole, tuleb aga pealinna või Tartusse minna, kui tõsisem häda. Sama on HEV lastega – selleks, et abi oleks tõhusam ning linna rahakotile vastuvõetavam, on loogiline lapsed võimaluste juurde tuua, mitte luua võimalused iga lapse juurde. See sildistamise jutt on b..sh.. . Kui erivajadusega laps istub tavaklassis, kas ta siis teistest ei eristu?? Kas siis teised ei märka, et see laps on teistsugune? Ehk on aeg erivajadustele hoopis tähelepanu tõmmata ning anda abi, mis vaja on, mitte peita ja karta sildistamist.
Tüüpiline Kuressaare sotsiaalosakond. Selle asemel, et last aidata klassis, selle asemel peidame nad eraldi majja. Saage aru, et see on räige diskrimineerimine. Ei mul ei ole erivajadusega last, aga mu laps ei saa ka kahjuks aru, miks see abi vajav laps ei võiks tema klassis õppida? Probleeme klassis tekitavad pigem nn norm lapsed, kes vilistavad õpetaja tegevusele ja kahjuks õpetaja “vilistab” nende tegevusele ka kannatajateks on lapsed, kes tahavad õppida. Olgu see siis HEV laps või laps, kes tahab midagi õppida ja teada saada. Lõpetage see erivajadustega inimeste toppimine kohtadesse, mida teil nii väga vaja pole. Nt nn sotsiaalmaja seal pargi ääres, kas me oleme jõudnud tagasi vene aega? Ühikad ruulivad!!! Selle asemel, et muretseda korterid ja kindlustada nn mittesotsiaalsete perede laste tuleviku eest, topime nad omasugustega kokku ja õpetame neile, et nende koht ongi sellistes asutustes?! Meie linna sotsiaalosakonnaga on midagi totaalselt korrast ära. Projekt projekti järel, aga tulemust ja sisu neis 0!! Ainult raha teenitakse omale ja nn allasutustele, inimeste aitamine vaid paberil… külastasime nii mitu korda, rääkisime nii mitu korda jms mula. Tööd ka kunagi tegema hakatakse? Sisulist, sellist, mis neid abivajajaid reaalselt ka aitab?!
http://www.hev.edu.ee/?id=94
Loe ja mõtiskle.
Pealkirjal on suur jõud — “Õiguskantsler Madise: linn rikub seadust”
Meil on üks õiguskantsler ja konkreetne linn, seega võiks peakiri olla ka Õiguskantsler: Kuressaare linn rikub seadust.
Seadused on Eesti Vabariigis muutmiseks, mitte täitmiseks. Reformierakond on teatanud, et õiguskatsler ajab jama, Riigikontroll ajab jama, Põhiseadus on ka jama aga Kuressaares pole ju võimul mitte oravad, vaid oravate vastased!
Praegune olukord on vastuolus inimõiguste võrdse kohtlemise printsiibiga, mis on isegi ülem isegi Eesti Vabariigi Põhiseadusest. Oravavastased suudavad oma lollusega ületada isegi orvavaid!
Kuhu siis ikkagi majutatakse Sügi õpilased, kes ühiselamut kasutavad?
Ponesiaalsed riigigümnaasiumi õpileased, kelle ei Takkis ega Aro lase Saaremaal tekkida – ühte kooli tuleb koondada kõik “erilised” ja teise “ülejäänud” ning ongi haridusreform Saaremaal.
Riigigümnaasiumil on ju Saaremaal ainult kaks vastast – Takkis ja Aro! Isegi Leisi ja Orissaare on riigigümnaaasiumiga nõus aga tingimuseks on mitte Kuressaare määramine asjade juures, see teema on aga lukus ja jäänb nagu Takkis ja Aro ütlevad.
oma töökohta tuleb ju hoida, kuhu need õnnetud direktorid ikka läheksid…
Huvitav–Kui Toompealt Reformile ust näidatakse kas siis see meie reformikaid ei koti??