Regina Blom – kange saare naine Soomes

LENNUPINK: SÜG-o vilistlastena paigaldas Regina Blomi lend kooli viimaseks juubeliks selle hoovile tahvlikesega pingi. MAANUS MASING

LENNUPINK: SÜG-o vilistlastena paigaldas Regina Blomi lend kooli viimaseks juubeliks selle hoovile tahvlikesega pingi.
MAANUS MASING

Saaremaalt pärit, kuid aastaid Soomes elanud Regina Blom, neiupõlvenimega Tammel, teab Tampere regiooni ametikooli õppedirektorina hästi, kui keeruline on õpetada keelt kellelegi, kel puudub oskus õppida. Õnneks peitub Reginas saare naise kangust mitte alla anda.

“Kui keegi öelnuks mulle 20 aastat tagasi, et olen kunagi õpetaja, siis ma oleks ta kuu peale saatnud,” arvab ta. Elu kipub aga keerdkäike tegema.

Gümnaasiumi ajal ja seda lõpetades köitis Reginat kultuur. Näiteringid, laulukoorid, muusikakool – kõik see, millega ta tegeles, päästis ta valele teele minekust. Koolis Regina oma sõnul eriti edukas ei olnud. “Lasin liugu venna edukusel. Kõik tundsid teda ja tema õppeedukuse najal sain ma palju andeks,” tunnistab ta. Õpetajaid Endel Kurgpõldu, Ella Aegi ja Helju Pärti meenutab ta hea sõnaga, mis siis, et koolis sai neid kirutud.

Õpingud viisid Soome

Regina keskaajal tehti Saaremaa ühisgümnaasiumis esimene kabaree, “Pipi Pikksuka” lavastust mängiti aga koolinoorte teatrifestivalil ning pärast tehti sellega Eestile tiir peale. Lavastaja oli Kaie Rõõm-Laanet ning tema oli see, kes Reginale suuna kätte näitas, kuhupoole astuda. Et Reginale meeldis näidelda, soovitas Kaie talle seda. Nõnda püüdis ta sisse saada näitejuhtimisse, kuid see ei läinud õnneks.

20-aastaselt ta abiellus ja sai oma esimese lapse – poeg Henry. Koliti Tallinna, kuid rahutu hingena ei tihanud ta kodus istuda. Nii hakkas ta aasta pärast ringi vaatama ja astus pedagoogika ülikooli soome keelt õppima. Pärast kahte aastat õppimist avanes tal võimalus pooleks aastaks Soome minna. Samal kursusel õppis üks juurtelt soomlanna, kes kutsus Reginat endaga Tampere ülikooli.

Regina läks külalistudengina üheks semestriks. Kui oli aga sügise Soomes olnud, mõtles, et võiks ju veel olla. Kui ka kevadsemester läbi, mõtles Regina, et sellestki oli vähe. Siis aga ei saanud ta enam jääda külalistudengina, vaid tuli otsustada, kas ta naaseb pedasse või jääbki Tamperre. Otsus langes Soome kasuks ja seda mõjutas lahkuminek toonasest abikaasast.

Kuna õppetoetus puudus, pidi ta õpingute kõrvalt tööl käima ja nõnda elatas ta end roosimüüjana. Toona tegutses firma, milles töötavatel neidudel oli võimalik käia õhtuti restoranides roose müümas.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 864 korda, sh täna 1)