Saaremaa rannikul uuriti nahkhiirte rännet

HARULDANE UURING: Detektori paigaldamine kaugele avamerele oli peamine osa Eestimaa Looduse Fondi (ELF) teaduri Lauri Lutsari sellesügisesest nahkhiirte rändeuuringust merel. Seni pole meil merel sellist automaatset seadet kasutatud.  HILLAR LIPP

HARULDANE UURING: Detektori paigaldamine kaugele avamerele oli peamine osa Eestimaa Looduse Fondi (ELF) teaduri Lauri Lutsari sellesügisesest nahkhiirte rändeuuringust merel. Seni pole meil merel sellist automaatset seadet kasutatud.
HILLAR LIPP

Nasva sadamast ca 16 meremiili kaugusel asuval Veiserahu lõunapoil töötasid augustist oktoobrini nahkhiiredetektor ja ultrahelisalvesti.

Teine, vanemat tüüpi ultrahelide lindistaja paigaldati lühemaks ajaks Kerju saarele. Tuulevaikse ilmaga poile paigaldatud ja hiljem eemaldatud automaatsalvestaja registreeris kõigi siit mööda lennanud või toitumas käinud nahkhiirte hääled, mille tulemusena on võimalik määrata rände aktiivsus liigiti.

Esmased andmed on üle ootuste positiivsed ja kinnitavad aktiivset nahkhiirte rännet ka rannikust kaugel avamerel. Eriti hoogne oli see vaiksematel augusti lõpu ja septembri alguse öödel. Täheldati pargi-nahkhiire, suurvidevlase ja haruldasema kääbusnahkhiire rännet ja toitumislende.

Esmased nahkhiirte rände uuringud on tehtud Edela-Eesti rannikul zooloog Matti Masingu eestvedamisel 1980. aastal. Hilisemad detektoruuringud on toimunud Kabli linnujaamas ja eri paigus rannikul.

Nahkhiirte uurimine Euroopas ja Skandinaavias on muutunud aktuaalseks seoses tuuleparkidega. USA-s tehtud uuringud on näidanud, et 90 protsendi tuuleparkide läheduses hukkunud nahkhiirte surma põhjuseks on nn barotraumad, mida tekitab tuulegeneraatorite rootorlabade liikumisel tekkiv alarõhk, mis purustab nahkhiirte kopsud ja kuuldeelundid.

Vabariigi valitsuse määrusega on nahkhiired Eestis kaitse all ja liigi kaitse on sisse kirjutatud ka Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivi.


Lendavad imetajad

Ainukesed tõeliselt lendavad imetajad on nahkhiired, kes valdavalt toituvad lendavatest putukatest. Nagu linnudki, jagunevad nahkhiired paikseteks ja rändliikideks. Eestis on täheldatud 14 liiki käsitiivalisi, neist enamik jääb meile talvituma, osa lendab aga talvitumisaladele. Ränne toimub nii kevadel kui ka sügisel öösiti, kuna nahkhiired on ööloomad ja võivad rännata pikki vahemaid.

Pikim kindlaks tehtud hõbe-nahkhiire ränne Eestist on 1440 km kaugusel asuvasse Steyri linna Austrias. Pargi-nahkhiir on meilt rännanud veelgi kaugemale – Hollandisse Rotterdami, kuhu on linnulennult 1530 km. Rännatakse üldjuhul üksikult ja rändesalku ei moodusta.

Hillar Lipp

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 115 korda, sh täna 1)