ANDRES HANSO: Tark inimene sätib end muutunud tingimuste järgi, mitte ei hoia jäärapäiselt kinni põhimõttest, millest ta on aru saanud, et see on loll.
MAANUS MASING
Pöide vallavanem Andres Hanso ei välista, et juhul, kui riigikohus sunnib haldusreformi seadust muutma, võib Pöide volikogu sobivamate liitumistingimuste korral oma senist vastuseisu ühtsele Saaremaa vallale muuta.
Pöide vallalehes nentis Hanso, et kui Orissaare ja Laimjala ütlevad Pöide uuele liitumisettepanekule ei, siis on valla võimalus hüpata veel sel aastal ühinemise rongile üliväike, kui juba mitte võimatu. “Järgmisel aastal ootab meid tõenäoliselt ees sundliitmine koos kõigi sinna juurde kuuluvate alandustega,” lisas ta.
Saarte Häälele ütles Hanso, et alandus on valdade finantsiline kiusamine, mida praegu arutab muu hulgas ka riigikohus. “Kui lõpptulemus on üks ja seesama ehk suur vald, mida riik tahab teha, siis on alandav, et need, kes kahtlesid, jäävad kõigest ilma. Justnagu oleks koolipoiss pahandust teinud ja isa ütleb, et sel nädalal sa taskuraha ei saa,” selgitas ta.
Taganeda pole kuskile
Hanso sõnul ei maksa samas tema sõnadest välja lugeda pettumust, et protsess on valla jaoks jõudnud just sellisesse seisu. “Mulle on ühinemise temaatika algusest peale vastuvõetamatu olnud. Kui mõned vallad Eestis on väiksema haldusvõimekusega, oleks seda probleemi saanud lahendada sootuks teisiti. Oleks saanud teha valdadevahelisi ühis-
ettevõtteid, delegeerida ülesandeid suurematele ja tugevamatele. Paraku on valitud teine tee ja kuigi see ei tundu paljudele õige, ei ole taganeda enam kusagile,” rääkis ta.
Vallavanem kinnitas, et Pöide volikogule ei ole tal midagi ette heita. “Igaühel on oma seisukohad ja ma ei ole kindel, kas on kellelgi väljastpoolt õigust arvata, et ühed teevad ainult õigesti ja teised on rumalad. Nii palju võin ma küll tunnistada, et kindlasti on suurel vallal teatud eelised, aga tal on ka väga palju puudusi. Teisalt on väikesel vallal omad eelised ja mõned puudused. Kumb kumma üles kaalub, seda ma ei tea,” tõdes Hanso.
Paati pole vahetanud
Andres Hanso sõnul ei ole ta kindlasti paati vahetanud, aga ta on vahepeal väga palju targemaks saanud. “See suure valla värk mulle ei meeldi, pealegi pole õige nimetada seda omavalitsuseks, see on päris vale. Pigem on tegu piirkonnavalitsusega. Omavalitsuses otsustavad omad inimesed oma territooriumi asju, suurvallas kaob see võimalus sisuliselt ära,” rääkis ta.
Mis Pöide vabatahtliku liitumise võimalustesse puutub, siis Hanso arvates tuleb ära oodata riigikohtu seisukoht.
“Sealt hakkab ehk jälle midagi paistma. Võib-olla on mõni osa haldusreformi seadusest põhiseaduse vastane, mis tähendab, et seda tuleb hakata parandama. Võib-olla tähtajad muudetakse ümber, võib-olla tingimused lähevad selliseks, et meil ka vallavolikogu otsustab midagi teisiti..
Riigikohtu kommunikatsioonijuht Merje Talvik ütles, et riigikohtu otsuse puhul tuleb siiski rääkida pigem lähikuudest, mitte -päevadest. “Tänase seisuga ei ole otsuse kuupäev veel teada ja seda saan kinnitada, et lähipäevadel seda tulemas ei ole,” lisas ta.
Ühinemisnõunik Taavi Kurisoo ütles Saarte Häälele, et tehniliselt oleks Pöide liitumine Saaremaa ühendvalla loomisprotsessiga veel võimalik. Aga see tähendab, et praeguste kõnelustel osalevate omavalitsuste volikogud peaksid olema valmis tegema väga kiireid otsuseid ja vajadusel kokku tulema erakorralisteks istungiteks. Kõike seda eeldusel, et ettepanek tuleb Pöidelt lähipäevadel.
Nädala, veel enam kahe pärast oleks juba liiga hilja ja ajaliselt ei jõuaks seaduses ettenähtud protseduure aasta lõpuks enam läbi viia.
Orissaare ja Laimjala ütlesid Pöidele ära
Orissaare ja Laimjala valla volikogu otsustasid, et Pöidega ühinemisläbirääkimisi pidama ei hakata.
Laimjala vallavolikogu esimees Aarne Lember ütles, et volikogu liikmed jäid oma seisukoha juurde ja otsus, millega Pöidele ära öeldi, võeti vastu ühehäälselt. Pikalt selle punkti juures ei peatutud. Lember tõdes, et seda teemat on niigi juba kaua leierdatud.
Orissaare vallavolikogus oli seitse liiget selle poolt, et Pöidega ei hakata läbi rääkima, erapooletuks jäi kaks ja vastu oli üks. Enne otsustamist sai volikogusaalis sõna Pöide vallavolikogu liige Priit Lulla, kelle sõnum oli, et kui võim koondub Kuressaarde, on ilmselge, et ka otsused kujunevad Kuressaare-keskseiks. Suurvald suurendab tema sõnul ääremaastumist.
Orissaare vallavolikogu liige Ene Kööts uuris seepeale, kuidas Ida-Saaremaa vald ääremaastumist ära hoiab. Lulla vastas, et otsustamine jääb kohapeale.
Raido Kahm
Loading ...
Pöide võiks oma “edukusest” ka teistele kirjutada. Igaks juhuks pange kirja ka palju tasandusfondist edukas vald raha saab. Üks on aga kindel-edevusel ja eputamisel pole piire.
Mnjh.Mida kaugemel ääremaa on,seda rohkem peaks tasandusfondist raha saama.Miks sellest vallaametnik ei räägi?
Pöide vallaviletsus on tegelikult ise kõige enam oma jäärapäisusega vallarahvast alandanud. Nüüd kui on selgunud, et nende “vaimuhiiglastega” ei soovi keegi punti hakata, seisab see kamp vaimse pankroti ees. Vald liidetakse kui paaria, mitte midagi vastu saamata, suure Saaremaa külge.
Ei ole mingit alandust ja ka häbi ei peaks olema. Inimestel on õigus arvata ja õelda oma arvamus. Pikem ja keerukam oleks olnud valdu diferentseerida nende võimaluste ja vajaduste järgi ja vastavalt sellele panna ka kohustusi.
Ei ole ju mõistlik, et Pöide vallal on seaduste järgi samapalju ülesandeid ja kohustusi kui näiteks Tallinna linnal. Lihtsam ja kiirem on üritada lihtsalt liita ja liita.
Kui vallal võimalusi on väga napilt ja kui vajadusi ei saa täita, siis, kes selle töö ära teeb. Pöide vald ütleb, et sorry, me ei saa neid kohustusi täita, me ju nõnda nõrgukesed. Ära aja jama, kama!
Õigus, ees ootab koomapension ja Kudjapeale Põhja Tähte põletusurni seinaorv.
Kui sa tahad pisut teistmoodi olla, siis pead ka leppima selleks, et mõned sind pisut imelikuks peavad. Aga kui poliitikas hakkad mingit sihti ajama, siis pead ikka võimalike tagajärgede peale ka mõtlema (soovitavalt enne otsuste langetamist)
Olukord on tôesti segane, keegi ei ole suutnud siia maani adekvaatset vastust anda- miks on see liitmine hea? Maailm oleks just kui hulluks läinud. Loogiliselt môeldes,mida suuremad vallad, seda vähem tähelepanu ääreala elanikele ning nende vajadustele. Samuti meditsiinis- mis tagasilöögid sealt vôivad tulla?
Liitmine on hea vähemalt ühes mõttes – samal moel ei ole enam võimalik edasi minna.
Elanike hulk on valdades kokku kuivanud ja maksutulu on minimaalne. Sellises olukorras ei ole ok, kui valla valitsemiskulu võtab poole valla tuludest. Ma ei saa siiani aru, millised on need teenused, mis inimesest kaugenevad, kui näiteks oleks tekkinud Ida-Saare vald? Minu väide on see, et valdade koondamisega ei juhtu iseenesest midagi.
Probleem on hoopis mujal! Vabatahtlike ühinemisläbirääkimiste mõte oli panna vallad omavahel kokku leppima, kuidas saavad olema valdade elanike huvid kõige paremini kaetud. Kuidas saab edaspidi ühe või teise piirkonna teed puhastatud ja kaugetest küladest vanurid meditsiinilise teenused. Paraku aga ei ole mitmed valdade juhid sellest rollis aru saanud ning mängivad lihtsalt lolli. Kellele see kasulik on, ei oska öelda!
Pöide näitel võib öelda, et riik andis vallale võimaluse osaleda ise otsustusprotsessis. Riik lubas toetada ühinemisprotsessi jne. Selle asemel, et oma elanike ehk oma valijate eest seista ja vaadata tuleviku suunas, otsustas Pöide kõik tagasi lükata ja mängida oma (ette kaotatud) mängu. Seda, et ühinemine ära jääb, ei tasunud loota eile, ei tasu loota täna ega ka homme mitte. Kui Riigikohus otsustab, et praegused võtted ei ole õiguspärased, siis neid võtteid muudetakse ning viiakse ikkagi protsess lõpuni!
Pöide vallal moodustavad valitsemiskulud laekuvatest maksudest 20%, Laimjalal 30%, Orissaarel 13%. Kui need kulud kokku lüüa, saame summa, mis on 440 tuhat € aastas. Kui kolme valla peale saaks kasvõi 50% valitsemiskulusid säästa, oleks aastane kokkuhoid 220 tuhat €. Selle raha eest saaks osta igale valla elanikule kord aastas uued prillid või viia kõik elanikud kord aastas Helsingisse ekskursioonile.
Näidake mulle kulude kokkuhoidu Lääne-Saare vallas…
Isiklikult ütlen, et on hea näha, et kellegil valla valitsejatest on selgroogu mitte ei hakka dollari märgid silme ees kusagile tühja rapsima.
Samas ei poolda ma ka suure Saaremaa ideed. Pigem olgu Saarel 3 valda. Miks? Sest on ju ette teada, et ääremaastumine toimub nii ehk naa, kui prioriteediks on poliitiline kemplemine, mitte sisuliste asjade lahendamine.