Miljonilaen, kas õige otsus? (13)

Kihelkonna volikogu andis loa vallaeelarve ehk 950 000 euro suuruse laenu võtmiseks, et jõuaks valla hooldekodu veel enne omavalitsuste ühinemist uuendada ja suurendada. Kas see otsus oli õige ja vajalik?

Abilinnapea Kurisoo tahab ühinemisnõunikuksTaavi Kurisoo, Saare maavalitsuse ühinemisnõunik:

Omavalitsuse volikogul on õigus ja kohustus oma territooriumil arendusega tegeleda. Kihelkonna valla hooldekodu remont ja laiendus on pikalt planeeritud vajalik investeering, mille mõju on kindlasti laiem kui Kihelkonna valla piirid. Nii suure investeeringu puhul on laenuraha kasutamine tavapärane.

 

Pöide Andres HansoAndres Hanso, Pöide vallavanem:

Ma arvan, et Kihelkonna  valla inimesed on tublid ja targad ning tegid õige otsuse. Mina leian, et volikogu talitas väga hästi, et otsustas laenu võtta.

Arvamusavaldus, et Kihelkonna jätab oma suure laenu pärast ühinemist teistele maksta, on selliste inimeste jutt, kes asjast midagi ei tea. Kui Kihelkonnale on plaanis korralik hooldekodu rajada, lasku käia! Niikuinii on see vaja sinna teha – teist seal kandis ju ei ole. Vaadates meie vananevat elanikkond, on see häbemata vajalik.

Tuleb see teha kas sel aastal või järgmisel – kama kõik, millal see miljon sinna alla pannakse, selles ei ole ju vähimatki vahet. Kui see nüüd tehtud saab, on seda väiksem tulevase valla eelarvekulu selle hooldekodu tegemiseks. Küsimus on ainult ajas. Seega – ma ei näe absoluutselt mingisugust probleemi nende laenuvõtmises. Nad on hoopis väga tublid!

 

aivar sõrmAivar Sõrm, tulevase ühisvalla elanik:

Omavalitsuste tegemisi sotsiaalvaldkonnas ei ole mõtet ega põhjust majanduslikult kommentaarida, lõviosa nendest on suunatud kogukonna mingi probleemi lahendamisele, nõuavad täiendavat raha ega teeni ennast rahalises mõttes eales tagasi. Kui Kihelkonna volikogu leidis, et hooldekodu renoveerimine on praegu esmatähtis, siis valla tasandil see ilmselt nii ongi. Küll aga on hinges väikene kahtlus, kas selliste mastaapsete paikkondlike investeeringute tegemine vahetult enne valdade ühinemist haakub hilisema arusaamaga sellest, kuidas näiteks logistiline hooldekodude võrk ühendvallas ikkagi välja võiks näha.

Tegelikult tundub selline investeerimise/täislaenamise nii-ütelda hüperaktiivsus valdades olevat praegu üleüldine ja kõrvalt on kole raske hinnata. Kas tegemist on sooviga veel enne ühinemist põletavamad kohalikud probleemid kindla peale ära lahendada või katsega lihtsalt tulevase ühise teki nurka vähe rohkem enda poole tõmmata? Tõenäoliselt on tegu kombinatsiooniga mõlemast.

 

Raido Liitmäe_taustataRaido Liitmäe, Muhu vallavanem:

Kuna Muhu ei osale ühinemisläbirääkimistel, siis mina ei oska ega taha kommenteerida seda, mis prioriteedid on seal omavahel paika pandud ning kes, kus, mida ja mis järjekorras saab ehitada.

Kui hooldekodu on vaja ja see on selle piirkonna inimeste soov, siis on kõrvalt raske sellele hinnangut anda.

Kui rääkida Muhu valla seisukohast – meie plaanime ju jääda iseseisvaks –, siis meie vald oma eelarve mahus laenu kaela võtta ei saaks. Saaksime võtta küll miljon eurot laenu, aga mitte sama suures mahus kui meie eelarve. Meie eelarve on küll 2,5 miljonit eurot.

Küll ei mõista ma, kuidas on Kihelkonna vallal võimalik seda laenu praegu võtta – selle aastanumbri lõpuni on ju lubatud laenu võtta 60 protsenti netovõlakoormusest.

 

MÕRU PILL: Aastaid Saarte koostöökogu juhtinud Koit Kelder möönab, et Leaderi liikumine on oma kohapealset otsustusõigust kaotamas. Foto: Raul Vinni

Koit Kelder, ettevõtja, endine Pöide vallavolinik:

Volikogud on oma otsustes vabad, sealhulgas vabad laenu võtma. Hooldekodu renoveerimine kajastub kõigis Kihelkonna valla arengudokumentides ja ka ühinemisläbirääkimiste paberites. Seega pole õigsuse kohta kobiseda miskit.

Mõistlikud investeeringud on õiged, ükskõik millised on otsustaja valla piirid. Ehk siis antud juhulgi saab hinnata mõistlikkust. Üldjuhul on hooldekodude majandamisel reegliks, et alates 50 kliendist muutub hooldekodu isemajandamine võimalikuks. Kihelkonnal jääb kohtade arv alla selle. See ei pruugi olla probleem, aga mõtlemise koht siiski ning võimalikku ühinemist silmas pidades on selge, et tulevik on kindlam üksustel, millele peab vähem peale maksma. Praegu ongi oluline valdadel oma suuremaid investeeringuid tehes paigutada need uue omavalitsuse raamidesse, et loodavad ja korrastatavad objektid oleksid (häda)vajalikud ka uues vallas. Kohati tundub, et valitseb minnalaskmismeeleolu või siis vastupidi, põhjendamatu usk, et kõik jääb samaks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 752 korda, sh täna 1)