Erakorraline toetus makstakse piima- ja sealihatootjatele

Eesti põllumajandustootjate katusorganisatsioonid leiavad, et 2017. aasta alguses põllumajandussektorile makstav erakorraline kohanemistoetus tuleks jagada piimakarja- ja seakasvatuse vahel.

Maaeluministeeriumile saadetud katusorganisatsioonide memorandumis märgitakse, et erakorralise kohanemistoetusega tuleks toetada piimakarja- ja seakasvatust, mille kaks sektorit on viimase kahe aasta jooksul olnud kõige keerulisemas olukorras. Eesti piimalehmade arvukus on vähenenud 13% ja kodusigade arvukus 23%.

Ettepaneku kohaselt tuleks erakorralise kohanemistoetuse 15,6 miljoni euro suurusest eelarvest 80% kasutada piimakarjakasvatuse toetamiseks ja 20% seakasvatuse toetamiseks.

Piimakarjakasvatuses tuleks kõiki piimakarjakasvatajaid, kellel on veterinaartõend, toetada võrdsetel alustel. Seakasvatussektoris tuleks toetust maksta põhikarja emiste arvu alusel, seejuures peaks III tsoonis peetavaid emiseid toetama 1,5–2 korda kõrgema määraga kui I ja II tsoonis peetavaid emiseid.

Erakorralise toetuse maksmise osakaal sektorite vahel on päevakorras ka 24. oktoobril toimuval põllumajanduse ja maa­elu arengu koosolekul. Maaeluminister Urmas Kruuse ütles eile ilmunud pressiteates, et esialgse plaani järgi makstakse 2016. aasta seakatkupuhangute tõttu kaubanduspiirangutega tsooni (nn III tsoon) jäänud ettevõtjatele toetust 27,24 eurot emise ja sea kohta, ülejäänud Eestis emiste eest 13,62 eurot looma kohta. “Samuti arutame ühe võimalusena maksta toetust ka väljaspool uut piirangutsooni kasvatatavate sigade eest,” lisas minister.  Riigieelarvest makstakse põllumajandussektorile 2017. aastal erakorralist toetust 7,6 miljonit eurot, millele lisandub Euroopa Liidu poolt Eesti põllumajandussektorile eraldatud 8,08 miljonit eurot.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 81 korda, sh täna 1)