Riigikogu keskkonnakomisjoni istungil millegi uue ja rabavaga päevavalgele ei tuldud, kuid leiti, et Väikese väinaga seotud probleemid tuleks paremini kaardistada just sotsiaalmajanduslikust seisukohast ning murda välja olukorrast, kus kogu teema taandub tammiavade küsimusele.
Istungile kutsutud teadlased tõid välja mitmeid argumente ja andmeid, millele tuginedes tammiavade rajamisest olulist kasu ei tõuseks. Väinatammi avade initsiatiivgrupi liikmed teadlaste selgitustega otseselt rahule ei jäänud. Viidati sellele, et mitmete uuringute andmeid on liialt üldistatud ja näiteks setete kogunemise kohta on üldse liiga vähe andmeid.
Tartu ülikooli mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martin tõdes, et tekkinud on looduse andmete ja inimeste arusaamade teatud ebaklapp. Samas möönas ta, et kommunikatsioon on selles vallas olnud ebapiisav.
Mereinstituudi Pärnu osakonna juhataja Erki Aavik tõi välja, et küsimusega tegelevaid inimesi ei tohiks jagada kahte leeri, kus ühed on tammiavade poolt ja teised vastu. Temagi toonitas, et küsimust tuleks laiemalt võtta ja probleem täpsemini sõnastada.
Komisjoni istungile olid kutsutud lisaks keskkonnaminister Marko Pomerantsile väinatammi avade initsiatiivgrupi esindajad Heiki Hanso, Pöide vallavanem Andres Hanso, Orissaare vallavanem Vello Runthal, Muhu vallavanem Raido Liitmäe, Eesti Saarte Kogu eestseisuse esimees Leo Filippov, ettevõtja Juhan Torn, Tartu ülikooli mereinstituudi Pärnu osakonna juhataja Erki Aavik, rannakalur Endel Noor. Teadlasi esindasid Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martin, mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna juhataja Markus Vetemaa, Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Otsepilti istungist vahendas Postimees.
Loading ...
Väikese väina tammi mõju Väikese väina Nenu küla poolse osa e. Kõrkvere poolse osa uuringuid ei ole kunagi teostatud. Nii arvavad kohalikud rannakülade (Nenu, Reina, Mui) elanikud. Järeldan seda ka Postimehes artiklitest tooduga. Saaremaa poolne rand on muutumas mädasooks! Seda ei märka ainult Taru meretadlased ja nende väited on ebakompetentsed. Tammi Saaremaa poolses otsas avad on vajalikud.
Mina oma rumala maamehe mõistusega arvan endiselt, et väinatammi ei oleks saanud ehitada tollel ajal kui setet seal poleks olnud. See, niinimetatud avadele sildade projektidega on tuvastatud setteosa paksus ja minu mäletamist mööda ka määratud ka see sette kandevõime. Kuna sette kanne ei võimaldanud muldkeha ehitamist siis jäi väinatamm tõstmata ja Saaremaa poolne ots langeb järsult alla. Sealt edasi on settekiht ebastabiilne ja koormuse kasvades võib sete väinatammi „neelata“. Sillasambad peavad toetuma kõvale pinnasele mis aga asetseb 6 m sügavusel. Sete on kogunenud sajanditega , samamoodi on kuhjunud Soela väina vesiliivad. Sarnased on ka Noarootsi ühendus mandriga, Hiiumaa ja Kassari, Mullutu- Suurlaht eraldunud Suurest Katlast ja nii edasi. Terve Saaremaa on saarte ja laidude ühendus mis loodus on liitnud ja liidab edasi. Väikene Väin ei ole iseseisev veekogu vaid on osa suursaari ümbritsevatest väinadest. Selleks, et määratleda täpselt setete eemaldamise ja sildade ehitamise otstarbekust tuleks lähtuda komplekselt. Huvitav oleks teada kui palju läheks aga see uurimustöö maksma ja kes selle kinni maksab?