“Hr Maastikul in corpore ei ole midagi teile ja teistele eraomanikele kuuluva Nasva Jõesadama arengu vastu,” kirjutab Lääne-Saare vallavolikogu fraktsiooni Lääne-Saare Kodanik esimees Mart Maastik vastuseks Mart Undrestile (“Nasva jõesadama viimane võimalus”, SH 8.10). “Me ei ole ka selle vastu, et Lääne-Saare vald aitaks kaasa sadama renoveerimisele. Küll aga oleme seisukohal, et eraomanikud peaksid neile kuuluvasse kinnisvarasse ise panustama, mitte laskma seda vallal teha.”
Kui vald on nii rikas, et kõik vallale kuuluv kinnisvara, teed, lasteaiad, koolid jne on korras nagu Norras, siis on vallakodanike otsustada, kas nad soovivad eraettevõtjaid nende äris toetada. Kui omavalitsus teebki otsuse, et ettevõtjaid toetada, siis miks just kalureid, miks mitte ka põllumehi? Veisekasvataja seaks kümneks aastaks hoonestusõiguse lauda renoveerimiseks valla kasuks, vald aitab lisaks PRIA toetusele katta omaosaluse ja kümne aasta pärast tagastaks vald lauda omanikule. Kujutan ette, et soovijatest puudu ei tuleks.
Huvitav asjaajamismetoodika
Huvitav on Lääne-Saare valla asjaajamismetoodika. Mind on nii mõnedki vallavolinikud süüdistanud selles, et miks aetakse Lääne-Saare vallas asju läbi ajalehtede. Nagu on täna näha ka hr Undresti avalikust pöördumisest, pole valla asjaajamisi võimalik vallas ajada. Toon näite. Olles Eestist eemal puhkusel, saatsin arengu- ja eelarvekomisjoni esimehena Lääne-Saare vallavolikogu esimehele kirjalikult küsimused olulistes punktides, et ta need volikogus ette loeks ning volinikud saaksid neile vastuseid kuulates teha ka pädeva otsuse antud küsimuses.
Volikogu esimees ütles volikogus, et Mart Maastik on saatnud küsimused, mis ta peaks ette lugema, aga ta lihtsalt ei tee seda. Kaks nädalat tagasi üritasin volinikuna saada dokumente Kärla rahvamaja ehituse riigihanke tulemuste kohta. Abivallavanem Urmas Sepp lubas esialgu dokumendid saata. Kui neid lubatud ajaks polnud, läksin Urmas Sepa kabinetti ja palusin uuesti. Siis teatas abivallavanem ja SA Lääne-Saare Kultuur juhatuse liige ühes isikus, et suulise palve peale ta ühtegi dokumenti väljastama ei pea ning üleüldse on riigihanke tulemused salastatud.
Vastavasisulised kirjalikud teabenõuded on aga valla kodulehel ja ajakirjandus nopib üles. Siis helistatakse asjaosalistele ja kui vallas omavahel sotti ei saada, käib tuline arvamuste vahetus ajaleheveergudel. Kuna valla tegemised peavadki olema mittevalgustkartvad, siis mina lehe sekkumises probleemi ei näe. Oluline on muidugi ajakirjanike erapooletus teemade püstitamisel. Kuna konfliktid toovad lugejaid, siis tihtipeale ollakse ka altid neid tekitama. Mart Undrestiga oleme tuttavad ja eeldan, et oleks ju lihtne võtta telefon ja helistada, et “tere, Mart, siin Mart”. Kuna järjekordselt tuleb oma põhimõtteid läbi ajakirjanduse selgitada, siis vastan ka avalikult Mart Undresti kirjale.
Fraktsioon Lääne-Saare Kodanik ei ole kunagi vastu ühelegi positiivsele arengule. Usun, et selliseid kinnistuid, mis on kallid omanikele, kellel kahjuks pole finantsvõimekust neid ise korrastada, on vallas sadu. Keda neist täna eelistada? Olen ka ise paberitega rannakalur, kes kasutab Atla sadamat, kuid ei püüa kala elatise teenimise eesmärgil.
Atla sadama kohta on teatud ajakirjanikud maalinud hirmsa pildi, justkui oleks mingi kuritegelik jõuk seda renoveerinud isikliku kasu saamise eesmärgil. Kordan siis üle, et Atla sadam renoveeriti sarnaselt teie taotlusega PRIA rahastuse toel. Erinevus on aga, et sadam kuulus ja kuulub vallale. Esimeses etapis nõutud omaosaluse maksid kinni needsamad rannakalurid, kes olid huvitatud sadama kasutamisest. Samuti peavad nad ka praegu sadamat ise ülal, vaatamata sellele, et omavad, nagu teie väitsite, vaid 0,38% turuosa kalapüügist.
Eks kinkige siis vallale
Ka Atla sadamat kasutavad kalurid on kas vanad või nende järeltulijad. Kui Nasva jõesadamast väljalossitud kalakogused on suured, siis on see ju hea märk. Kuid see on ettevõtlus nagu iga teinegi, kus tootmisvahenditesse tuleb investeerida.
Nasva jõesadama omanikeringis on lisaks füüsilistele isikutele ka kuus ettevõtet. Neist ükski ei panusta sentigi neile kuuluva kinnisvara renoveerimisse. Investeeringute tegemine eraomanike kinnisvarasse saab olla vaid ühiskondlik kokkulepe. Seda kokkulepet peaks kinnitama volikogu. Vald saab ja peab kindlasti aitama igati ka ettevõtjaid. Kuid eelkõige peaksid ka ettevõtjad-omanikud ise panustama.
Konkreetne ettepanek kõigile Nasva jõesadama omanikele: vald täidab hoonestusõiguse ja asjaõiguslepingut, kui te ka ise rahaliselt panustate teile kuuluva kinnisvara renoveerimisse. Kui 80 000 eurot jagada kõigi osanike vahel võrdselt (ilmselt on küll omandisuhe teine), siis peaks iga omanik keskmiselt panustama ca 4000 eurot ja vastu saab ca 20 000 eurot. Igati tasuv investeering. Alternatiiv on kinkida Nasva jõesadam, kui (Mart Undresti väitel) mitte kunagi tulutoov väikesadam vallale, et see oleks avalikult kasutatav kõigile vallakodanikele. Sel juhul oleks mõistetav ka valla panustamine valla varasse.
Valla rahakott ei ole kahjuks põhjatu ja sellepärast on vajalik jälgida, et mõni vallale oluline investeering lasteaedade, koolide jne parendamiseks ei saaks eraettevõtluse spondeerimise tõttu “surmavat” hoopi.
Loading ...
Kohalike omavalitsuste kohustused ja ülesanded on selgelt välja toodud seadustes. Ettevõtlusega tegelemine ei kuulu nende ülesannete hulka, kuid aina enam selle teemaga siiski silmitsi seistakse. Ettevõtluse toetamine kohalikul tasandil on garantii asustuse ja inimressursi säilitamiseks.
Seadusega pole ette nähtud kindlaid meetmeid ja viise ettevõtluse arendamiseks piirkondades. Seega on igal omavalitsusel omad rakendatavad meetmed, et oma vallas ettevõtluse teemaga tegeleda.
Praktikas kõige enam rakendatavateks meetmeteks valdades on ettevõtjate tunnustamine, noorte omaalgatuse toetamine ja ettevõtlusega seotud teemade kajastamine meedias. Vähem populaarseteks meetmeteks on koolides ettevõtluse õpetamine, teemanädala või –päeva korraldamine ja muude ettevõtlust edendavate ürituste korraldamine. Kõige vajalikumad tegevused piirkonna ettevõtluse edendamiseks on infrastruktuuri arendamine või selle toetamine ning oma piirkonna ettevõtete teenuste kasutamine ja propageerimine. Ja seda teed on tasaste sammudega täna Lääne-Saare vald minemas. Tublid. Ja selleks erinevad fondid ongi.
Ettevõtlusel on kohalikus omavalitsuses tähtis roll nii tööhõive- kui ka sotsiaalses osas. Omavalitsused peaksid ettevõtluse teemaga tegelema järjest enam, kuna see on tähtis osa ühiskonnast ja kohalikust arengust. Kui üks volikogu liige laiemat pilti näha ei suuda, siis peaks rahvas tegema valimistel omad järeldused. Mina leian, et Mart Maastik on asunud ettevõtluse arengut pidurdama ja tulevikus ei ole selliste inimeste koht volikogudes. Ettevõtlus vajab kohaliku omavalitsuse toetust järjest enam ja seda eriti meie väikesel Saaremaal. Soovin Lääne-Saare vallale sirget selga ja tarku valikuid ka tulevikuks.
A.P. Eluaegse teenistujana oled sa ettevõtlusest kaugel nagu kuu päikesest. Sa tead vaid kuidas ettevõtjate poolt makstud makse laiaks lüüa. Millisest ettevõtlusest seal Nasval juttu on ? Undresti nutulaulus oli ju selgelt kirjas, et sadam kasumit ei tooda ja ennast kunagi ära ei tasu.
mis asi see ärmatamine siis on ja kas see on üdine positiivne nähtus või ?
Mis Maastikul viga, Atla sadamast hea kalal käija! Nüüd paugutab, nii et vähe. Tuletame meelde, et Atla on jätkuvalt kriminaaluurimise all ja Lümanda võttis laenu, PRIA-le raha tagastada. Ja seda laenu maksavad täna kõik Lääne-Saare maksumaksjad. Kuid Maastik naeratab – nagu ütleb üks Propelleri laul!
Maastikul meeldib pildil olla a´la Savieedu. Kõik muu ei loe. Edu, Mart Maastik, varsti annan Sulle uue kondi hambusse! Pane vaid kommentaariumisse oma meiliaadress ja SU SENISED LOOD KAHVATUVAD SELLE EES, MIDA nüüd TEADA SAAD!
PÄRNU POSTIMEES
Toimetulekutoetused lähevad luubi alla
11. oktoober 2016 06:04
PPPP
Sularaha.
Sularaha. Foto: Toomas Huik / Postimees
Pärast Sindis valedel alustel makstud toimetulekutoetuste pikale veninud ja tulemusteta jäänud uurimist, plaanib riigikontroll võtta valdkonna luubi alla mujal Eestiski.
Riigikontrollis käib praegu järgmise aasta tööplaani koostamine ja toimetulekutoetuste kasutamise kontrollimine on laual koos muude oluliste teemadega.
Asutuse kommunikatsioonijuhi Toomas Mattsoni sõnutsi pole praegu täit kindlust, et toimetulekutoetusteks makstava raha pahatahtliku kasutamise riskid ikka maandatud on, kuna raha kasutamise üle puudub järelevalve ja kontroll.
Sindis juhtunu puhul jäi kriminaaluurimine soiku ja lõppes suvel, kuna linnavalitsus, maavanem ega politsei ei soostunud läbi vaatama kahtlustatud ametniku kaheaastase ametiaja jooksul määratud toimetulekutoetuste 179 toimikut.
Küsimusele, kas nii suure hulga toimikute läbivaatamist nõuda on ikka vaja, vastas Mattson: “Riigikontrollil pole võimalik öelda, kui mitut toimikut tuleks Sindi linnavalitsuses kontrollida. Seda peaks otsustama eelkõige Sindi linna juhtkond, vajadusel Pärnu maavanem. Kontrollida tuleks toimikuid, mille puhul on suur risk, et raha võib olla väärkasutatud”.
Maavanema järelevalvemenetlus Sindi toimetulekutoetuste asjus veel kestab. Kogu toimikukuhja läbivaatamist maavanem ei plaani, vastavalt võimekusele tehakse pisteline kontroll.
…see ju ammu teada et ka Lääne-Saares esineb raha väärkasutamist,mis tuleks võtta luubi alla.Olen kuulnud,et seda hakatakse ka tegema,tubli ettevõtmine?Ammu oleks aeg siin paljutki päevavalguse ette tuua!Loodan,et seal leidub ka väga palju ausaid mehi!Olge tublid!
Väldin üldjuhul avalikke ja anonüümseid kommentaariume, kuid teen seekord ühekordse erandi ja vastan mõnele repliigile, selle asemel, et taas midagi leheveergudel lahata:
1. Lähetasin oma teemakäsitluse samasse kanalisse kus kohast olin seda Nasva jõesadama kohta lugenud (ehk ajalehte). Olen selles osas Hr. Maastikuga nõus, et asjade selgitamine ajaleheveergudel ei peaks olema kindlasti esimene valik, kuid tegemist on kahesuunalise tänavaga; ka minu poole oleks saanud pöörduda, et teatud asju täpsustada.
2. Võrdlus kellegi eraomanduses oleva veiselaudaga on selge liialdus ja kohatu. Kordan veelkord, et tegemist on olulise infrastruktuuriobjektiga, mis on prioriteetsete investeeringute nimekirjas nii Lääne-Saare valla ühinemislepingus, kui valla arengustrateegias.
3. Meetme määrus ütleb järgmist: „Kui projektitoetust antakse kalasadama uuendamiseks kalandussektori mittetulundusühingule või sihtasutusele, peab kalasadam olema kasutamiseks avatud kõikidele toetuse saaja liikmetele, kes tegutsevad kalandussektoris. Kui projektitoetust antakse kalasadama uuendamiseks kohaliku omavalitsuse üksusele või kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele, peab kalasadam olema kasutamiseks avatud kõikidele isikutele.“ Ehk see sadam peab ja saab olema avalikult kasutatav.
1.1.6. Ehitisregistri andmetel seisuga 19.08.2016 paikneb eelnimetatud KAI kinnistu koosseisus oleval katastriüksusel 34804:001:0081 sadamakai, ehitisregistri kood 220387071, ehitusalune pind 328 m2, kasutusotstarve sadamakai.
1.1.7. Vastavalt notariaalakti tõestaja poolt tehtud kitsendustega katastrikaardi päringu vastusele 19.08.2016 katastriüksuse 34804:001:0081 kohta on maaüksusel kitsendused: Katastriüksuse 34804:001:0081 kitsendused:
ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 1033 m2; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Nasva jõgi); veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 101 m2; nähtus: puurkaev; veekogu kallasrada; ulatus: 835 m2; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Nasva jõgi);
ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 1033 m2; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Nasva jõgi); avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 189 m2; nähtus: riigitee (Kuressaare – Sääre); ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1033 m2; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Nasva jõgi); veekogu avalik kasutus; ulatus: 91 m2; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Nasva jõgi).
2. OMANIKE KINNITUSED
Omanike esindaja kinnitab ja tagab, et:
2.1.Kinnistu on omanike kaasomandis lepingu punktis 1.1.3 nimetatud mõttelistes osades ning
omanike mõttelisi osi Kinnistust ei ole võõrandatud, arestitud, nende suhtes ei ole vaidlusi, et
neid ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega.
2.2.Kinnistu suhtes kehtivad käesoleva lepingu punktis 1.1.7 nimetatud seadusjärgsed
kitsendused.
2.3.Kinnistu valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti omanikele teadaolevaid,
käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid
piiranguid.
2.4.Kinnistul ei ole mingeid Omanikele teadaolevaid varjatud puudusi, millest Omanikud ei ole
Hoonestajale teatanud või mida Hoonestaja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. 2.5.Kinnistul paikneb käesoleva lepingu punktis 1.1.6. märgitud rajatis (sadamakai).
2.6.Kinnistu koosseisus on maad 1123 m2, sh ehitusalune maa 322 m2.
2.7.Kinnistu suhtes ei ole Omanike poolt kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi
kinnistusraamatu kannete muutmiseks.
2.8.Kinnistu suhtes on kehtiv Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering. 2.9.Omanikud ei sõlmi enne Hoonestaja kasuks hoonestusõiguse kandmist kinnistusraamatusse
kokkuleppeid, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise kinnistule ja võiksid takistada või välistada hoonestusõiguse seadmist Hoonestaja kasuks kinnistule esimesele järjekohale.
2.10. Omanike esindaja volitused on kehtivad, neid ei ole esindatavate poolt tagasi võetud ega tühistatud, et ta omab õigust käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatavate nimel.
4
3. HOONESTAJA KINNITUSED
Hoonestaja esindaja kinnitab ja tagab, et:
3.1.Hoonestaja on teadlik hoonestusõigusega koormatava kinnistu asukohast, piiridest ja
koosseisust, sealhulgas kinnistul paiknevast ehitisest ning selle seisundist, et Hoonestaja on
kinnistu põhjalikult üle vaadanud ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone. 3.2.Hoonestaja on tutvunud kinnistu koosseisus oleva maaüksuse plaaniga kinnistusregistri
registriosa nr 3088534 andmetega.
3.3.Hoonestaja on teadlik, et hoonestusõigust saab kinnistusraamatusse kanda üksnes esimesele
järjekohale.
3.4.Hoonestaja on teadlik kinnistu suhtes kehtivatest käesoleva lepingu punktis 2.2. (kaks kaks)
nimetatud kinnistu seadusjärgsetest kitsendustest (piirangutest) ja kinnistu suhtes kehtivast
planeeringust.
3.5.Hoonestusõiguse omandamine valla poolt on otsustatud volikogu otsusega 15.detsembrist
2010 nr 81, nimetatud otsus on kehtiv, et seda ei ole vaidlustatud.
3.6.Hoonestaja esindaja esindusõigus on kehtiv, et ta omab kõiki õigusaktidest ja esindatava
põhimäärusest tulenevaid vajalikke kooskõlastusi ja õigust käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
4. HOONESTUSÕIGUSE SEADMINE. HOONESTUSÕIGUSE TÄHTAEG
4.1.Omanik seab Kinnistule esimesele järjekohale tasuta hoonestusõiguse Hoonestaja kasuks selliselt, et Hoonestajal on võõrandatav ja tähtajaline õigus omada hoonestusõigusega koormatud Kinnistul sellega püsivalt ühendatud, lepingu punktis üks üks kuus (1.1.6.) nimetatud ehitist, rekonstrueerida või renoveerida Kinnistul väikesadamana sadamateenuse osutamiseks ja ohutu laevasõidu tagamiseks vajalik ehitis vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringule ning OÜ EstKONSULT poolt koostatud asendiplaanile (edaspidi nimetatud Hoonestusõigus).
4.2.Hoonestusõiguse tähtaeg hakkab kulgema arvates Hoonestusõiguse kinnistusraamatusse sissekandmise päevast ja Hoonestusõiguse tähtaeg lõpeb kümne (10) aasta möödumisel Hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest.
4.3.Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud, et käesoleva lepingu sõlmimisel Kinnistul paiknev ehitis – sadamakai on Hoonestusõiguse oluliseks osaks (Hoonestaja omandis).
4.4.Omanik ja Hoonestaja hindavad Hoonestusõiguse väärtuseks kuus tuhat kolmsada üheksakümmend üks eurot (6391 EUR).
5. HOONESTUSÕIGUSE ULATUS
5.1.Hoonestusõigus koormab kogu Kinnistut.
5.2.Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitise alusele maale ka Kinnistu osale, mis on vajalik ehitise
ehitamiseks ja kasutamiseks. Hoonestusõigust teostatakse Kinnistu koosseisus oleval 1123 m2
suurusel maaüksusel katastritunnusega 34804:001:0081.
5.3.Omanike kasutusõigust pooled eelmises punktis nimetatud maa-ala (maaüksuse) suhtes
hoonestusõiguse kehtivusajal ei välista.
5.4.Hoonestusõigus laieneb ehitistele, liinidele, trassidele ja muudele tehnorajatistele ja –
5
võrkudele, mis paiknevad Kinnistul või mis Kinnistule ehitatakse, v.a. kolmandate isikute omandis olevad liinid, trassid ja muud tehnorajatised ja/või – võrgud.
6. HOONESTUSÕIGUSE SISU
6.1.Ehitiste sihtotstarve ja ehitamiskohustus
6.1.1. Hoonestaja on õigustatud ja kohustatud:
6.1.1.1.Hoonestusõigusega koormataval kinnistul renoveerima ehitusseadusega, kehtiva
planeeringuga ja õigusaktidega kehtestatud korras Kinnistule väikesadamana
sadamateenuse osutamiseks vajaliku ehitise – sadamakai.
6.1.1.2.Hoonestaja on kohustatud Hoonestusõiguse oluliseks osaks oleva lepingu punktis üks üks
kuus (1.1.6.) nimetatud ehitise renoveerima ja kasutusloa saama hiljemalt kolm kuud enne
hoonestusõiguse tähtaja lõppu.
6.1.1.3.Pooled loevad ehitise valminuks (ehitustööd lõpetatuks) ehitistele kasutusloa
väljaandmisest kohaliku omavalitsuse poolt.
6.1.2. Hoonestajal on õigus Hoonestusõiguse oluliseks osaks oleva ehitise kasutusotstarvet
muuta üksnes Omaniku eelneval kirjalikul nõusolekul õigusaktidega kehtestatud korras.
6.1.3. Hoonestaja on kohustatud omal kulul tegema kõik ehitamiseks vajalikud toimingud ja tööd, s.h. projekteerimis- ja ehitustööd, jm mis on vajalikud ehitisele ehitus- ja kasutusloa
väljastamiseks ja ehitise sihtotstarbeliseks ning ohutuks ekspluateerimiseks.
6.1.4. Hoonestaja kohustub kõik vajalikud tööd teostama järgides head ehitustava, ehitusseadustikku, üldtunnustatud ehitusreegleid ning kohaliku omavalitsuse ehitusmäärust ja õigusakte, järgima ja pidama kinni projekteerimis- ja ehitusnormidest
ning -standarditest.
6.1.5. Hoonestaja on kohustatud tagama Hoonestusõiguse oluliseks osaks oleva ehitise säilimise
Hoonestusõiguse lõppemiseni.
6.1.6. Pooled on kokku leppinud, et Hoonestajal on käesolevas lepingus punktis 6.1. nimetatud
kohustus ainult juhul kui ta saab projektirahastuse kalandus- ja merendusfondist.
6.2.Korrashoiukohustus ja ülevaatamisõigus
6.2.1. Hoonestaja on kohustatud Hoonestusõiguse alusel püstitatavad ehitised ning maa-ala,
millele laieneb Hoonestusõigus, hoidma alaliselt heas seisukorras ja vastavuses Lääne- Saare vallas kehtivate heakorraeeskirjadega ning täitma heakorrakoormisi. Nimetatud kohustuse täitmiseks vajalikud parandus- või uuendustööd on Hoonestaja kohustatud igakordselt teostama viivitamatult peale vajaduse tekkimist.
6.2.2. Kui Hoonestaja ei täida Omaniku nõuet kinnistu korrasoleku kohta Omaniku poolt nõutud tähtaja jooksul, on Omanik õigustatud tegema ise või laskma teha vajalikud tööd Hoonestaja kulul.
6.2.3. Omanikul on õigus teostada järelvalvet õigusaktidest ja käesolevast lepingust tulenevate nõuete täitmise üle Hoonestaja poolt ja tema esindaja juuresolekul eelnevalt kokkulepitud ajal, sealhulgas teostada koormatud kinnistu ja seal paiknevate ehitiste ülevaatust, kontrollida kinnistu ja ehitiste kasutamise vastavust lepingule ja kasutusloale (sihtotstarbele) ning nõuda käesoleva lepingu tingimuste täitmist ning mittetäitmisega seotud puuduste kõrvaldamist.
6
6.3.Hoonestusõiguse säilimine ehitise hävimisel. Ehitiste taastamiskohustus
6.3.1. Hoonestusõigus ei lõpe ehitise hävimisega.
6.3.2. Hoonestaja on kohustatud tagama ehitiste säilimise ning tagama nende ohutu ning
sihtotstarbelise kasutamise.
6.3.3. Ehitise täielikul või osalisel hävimisel või kahjustumisel on Hoonestaja kohustatud selle
omal kulul uuesti püstitama või taastama hiljemalt kolme aasta jooksul arvates ehitise
hävimisest või kahjustumisest.
6.3.4. Hoonestaja ei ole kohustatud ehitist kindlustama.
7. HOONESTUSÕIGUSEGA SEOTUD MAKSUD JA TULUD
7.1.Kõik hoonestusõigusega koormataval kinnistul lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab igakordne Hoonestaja. Nimetatud kulutuste kandmisel Omaniku poolt on Hoonestaja kohustatud need Omanikule viivitamata hüvitama.
7.2.Kõik Hoonestaja poolt hoonestusõigusest saadavad viljad (tulud, hüved, kasu) kuuluvad Hoonestajale.
8. HOONESTUSÕIGUSE VÕÕRANDAMINE JA KOORMAMINE ASJAÕIGUSEGA
8.1.Hoonestaja poolt Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik kinnisasja igakordsete Omanike nõusolek.
8.2.Omanik seab hoonestusõiguse võõrandamise nõusoleku andmise eeltingimusteks:
8.2.1. kõigi Omaniku ja Hoonestaja vahel sõlmitud hoonestusõigust puudutavate võlaõiguslike
kokkulepete ülevõtmise hoonestusõiguse omandaja poolt;
8.2.2. kokkuleppe sõlmimine Hoonestajaga, millise kokkuleppe kohaselt muudetakse käesolevat
hoonestusõiguse seadmise lepingut selliselt, et Hoonestaja maksab kinnisasja igakordsele omanikule hoonestusõiguse eest tasu, mille suurus määratakse sõlmitavas kokkuleppes ja lepitakse kokku ka tasu suuruse muutmise alustes ja reaalkoormatise seadmises Omaniku kasuks hoonestusõiguse tasu maksmise tagamiseks ning vastavate kannete kandmises kinnistusraamatusse.
8.3.Käesolevas punktis sätestatud tingimus kantakse lepingu alusel kinnistusraamatusse. 8.4.Ostueesõigust Omanike omandis olevale kinnistule Hoonestaja kasuks ega Hoonestaja
omandisse jäävale hoonestusõigusele Omaniku kasuks pooled seada ei soovi. 8.5.Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega ei ole vaja Omaniku nõusolekut.
9. EHITISE SAATUS HOONESTUSÕIGUSE TÄHTAJA SAABUMISEL
9.1. Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud, et Hoonestusõiguse lõppemisel jäävad
Hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad ehitised tasuta Omanikule.
Tubli mart maastik nasva sadam nagu nii varsiti undresti oma kas vald aitab voi mitte,ärastamine ju käimas.
Üks loll jõuab rohkem küsida ja plärada, kui sada tarka vastata…..
Jõudu ja vastupidamist Lääne-Saarele vallale ja inimestele, kes reaalselt midagi korda saadavad.
Alati on koeri kes haiguvad!
Mäletan seda Maastikku, kes arendas Atla sadamat ja ei leidnud lasteaiale raha. Siis tõstis jõulukingina lasteaia tasu!
Mart pigem loobus volikoguesimehe palgast, et teha lasteaiapersonalile jõulupreemia.ühtegi maksu pole võimalik kellelgi omavoliliselt tõsta. Tulge mõistusele!
Mart undrestile 90% nasva sadamast püütud kalast on räim mis sinu enda juhitud kalaühistule 22sendiga ära kingitakse.40 senti ja kalurid maksavad ise.jätta vald rahule poisu.
Enese upitamine on viimasel ajal vist moes. Mart saab sellega väga hästi hakkama. Ja teisi maha teha oskab.
Selle sadama kala on kõik aastad jäänud Saaremaale, Pärnu pole SIIT ÜHTEGI KILO LÄINUD. Kui teemat ei valda võiks suud vähem pruukida.
Ha ha ha JÜRI
Nii on esto fish nasvalt sörveni,mis teha,mis teha kui kala hind on kehva.
Nasva sadamasse on planeeritud ka kalaturu arendamine, mis täna Saaremaal puudu on. Kahju, et üks volikogu liige on kui rähn, mis ainult kahju teeb. Õnneks on volikogus enamus tarku inimesi.
Ei poolda subsideerimist!