Robert Vahter – noor ja mõistev patrullpolitseinik Muhumaalt

MUNDRIS: Patrullpolitseinik Robert Vahter tahab, et inimesed saaksid aru – politseiniku ülesandeks on inimeste abistamine, mitte karistamine. Foto: MAANUS MASING

MUNDRIS: Patrullpolitseinik Robert Vahter tahab, et inimesed saaksid aru – politseiniku ülesandeks on inimeste abistamine, mitte karistamine.
Foto: MAANUS MASING

Vanasõna ütleb, et käbi ei kuku kännust kaugele. Üks “käbi” langes ka Kuressaare korravalvesse, mille read on täienenud noore patrullpolitseinikuga. Uus korravalvur on Lääne prefektuuri menetleja Ardo Vahteri poeg Robert Vahter, kes leidis tee tagasi kodusaarele.

Robert taob ka aktiivselt trumme bändis Maasikad. Nende repertuaari kuuluvad valdavalt tantsulood, mille saatel on hea pulmas või mistahes muul peol jalga keerutada. Roberti sulest on sündinud ka mitmeid luuletusi, nii et kirjasõnagi pole talle võõras.

Ametlikult on Robert aga noor politseinik. “Võtsin ennast Pärnus kooli nimekirjast maha ja läksin sõjaväkke. Vahipataljonis tekkis huvi sõjaväepolitsei vastu ja siis tuli võimalus kandideerida sisekaitseakadeemiasse,” selgitab Robert, kuidas temast politseinik sai.

Kuna ajateenistuse aastate jooksul oli huvi sellise töö vastu aina kasvanud ning muid plaane tal tol hetkel ka ei olnud, otsustas ta võimalust kasutada ja akadeemiasse astuda. “Meil oli äärmiselt kokkuhoidev kursus ning tegelikult on seal ju elu hea – saab korralikku tudengielu elada ja kõik vajalik on olemas. Siis ei olnud kordagi tunnet, et tahaks pooleli jätta,” tunnistab ta.

Rohkesti adrenaliini ja väljakutseid sai Robert Vahter kogeda kohe pärast kooli lõpetamist 2013. aastal, kui temast sai patrullpolitseinik Tallinnas. “Toona ei näinud ma Saaremaal tööalaselt mingit erilist perspektiivi ja pealinn oli koolipingist tulijale ahvatlevam,” tõdeb noor politseinik.

Ta lisab, et esialgu oli teooria pealt praktikale üle minna üsna keeruline, sest päriselu kujundas ümber mitmed koolis omandatud teadmised. “See on hea, et praegu on õppekavasse rohkem praktikat kaasatud, sest muidu ei näinudki reaalset pilti eriti enne, kui juba tööle asusin. See oli tegelikult ikka üks meeletult huvitav aeg, sest tänavaelu reaalsus jõudis pärale ning sai ennast tõsiselt proovile panna.”

Loe edasi laupäevasest lehest

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 945 korda, sh täna 1)