Kartul annab korraliku saagi

SAAGIGA RAHUL: Aarne Põri jälgib, kuidas mugulad kastidesse pudisevad. MAANUS MASING

SAAGIGA RAHUL: Aarne Põri jälgib, kuidas mugulad kastidesse pudisevad.
MAANUS MASING

Saaremaa suuremad kartulikasvatajad hindavad tänavust saaki korralikuks, ehkki väikesi tagasilööke haiguste ja sademete näol oli.

“Saagil ei ole viga, aga kuidas see saak säilib, see on iseasi,” ütles Orissaare valla Rautsi talu peremees Aarne Põri, kes tõi ühe häiriva tegurina välja vahepeal poolteist nädalat kestnud korraliku vihmaperioodi. “Uppusime siin ikka täiega ja meil on põllul kohti, kus liigvee tõttu pole mõtet enam vannast maha lasta, vaid sõidame mõned kohad üle.”

Rautsi talul on kartulit maas 11 hektaril, eile hommikuks oli neist koristatud 8 ha. Sorditi on saagikus erinev, parimatel sortidel ulatub üle 40 tonni (“Merlot”), aga keskmine saagikus jääb 30–35 tonni juurde. Hea saagikusega paistavad silma ka “Salome” ja “Gala”, mis on aga väga nõudlikud niiskuserežiimi suhtes ning võivad sõltuvalt tingimustest kasvatada põllu ühes otsas sootuks väiksema mugula kui teises.

Kõige enam hindavad kunded “Laura” maitset, mille puhul pole Põri hinnangul maitse isegi enam nii tähtis kui nimi. “Järgneb “Gala”, aga kõigi teiste sortidega on nii, et neid peab inimestele tutvustama, sest need nimed on tundmatud,” lisas ta.

Saaremaa suurim kartulikasvataja Guido Lindmäe, kel on kartuli all 22 ha põldu, loeb 25–30 tonnist saagikust keskpäraseks. “Natuke esineb mädanikku ikka ka ja tuleb sorteerida,” sõnas põllumees, kelle suurimad saagid on küündinud 40 t/ha. “Ega siin Saaremaal see kartulikasvatus kombainiga kivide otsas lihtne ole,” lisas ta.

Lindmäe kartuli ostjaks on aastate jooksul välja kujunenud partnerid ning vajadusel leiab ostjaid ka mandrilt, kuhu eelmisel aastal läks päris palju toodangut. Varem müüdi köögivilja üsna kõvasti Venemaale, aga pärast suhete pingestumist idanaabriga tiirutab see kaup siinsamas ringi, kuigi tootmismahud on ikka endised.

Sortidest kasvatab Lindmäe sellised sorte, nagu “Elfe”, “Concordia” ja “Laura”, mis on valikusse jäänud kui hea maitsega kartulid.

Porgandit Lindmäe sõnul tänavu väga palju ei tule, kapsasaak on see-eest päris hea ja peet andis rekordsaagi – 60 tonni hektari kohta. Samas kimbutavad köögiviljakasvatajat ka rändlinnud. Suve lõpus on sookureparved varastel hommikutundidel kahjustanud 5 hektaril umbes 20% kapsapeadest.

Guido Lindmäe rääkis, et köögiviljakasvataja on erinevalt piimatootjatest madalate hindadega harjunud. “Köögiviljakasvatajad on pidanud kogu aeg hindadega jamama ja teinekord ka imeodavalt müüma,” sõnas Lindmäe, kelle hinnangul hellitasid vahepeal makstud superhinnad piimatootjad ära. Köögiviljakasvataja sõnul on ta harjunud sellega, et ei saa osta viimase peal tehnikat. “Teistel põllumeestel on traktorid ja asjad ikka nii hirmus vägevad, selliseid asju mina poleks julgenud osta,” sõnas Lindmäe. “Oleme natuke ettevaatlikumad nende asjadega.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 659 korda, sh täna 1)