Ekspert soovitab Vesilool raietöid

Vesiloo laiu looduskaitselise tuleviku ümber puhkenud diskussioon saab jätku pärandkoosluste eksperdi Elle Roosaluste arvamusega, kes pooldab Vesilool niidukoosluste taastamist metsastumisele.

“Tugevaks argumendiks loopealsete taastamise kasuks on asjaolu, et Eestis ja Euroopa Liidus esmatähtsate elupaikade – loopealsete – pindala on meil kriitiliselt väike ja iga initsiatiiv nende taastamiseks ja edasiseks hooldamiseks on väga teretulnud,” seisab Elle Roosaluste koostatud ekspertarvamuses. On küll käivitunud LIFE-i projekt loopealsete taastamiseks, kuid paraku ei jõua see igale poole ja eriti vaeslapse osas on just väiksemad saared, kuhu projekti tegevused ei ulatu.

Elle Roosaluste leiab, et esikmetsade tekke uurimine Vesiloo näitel ei ole eriti paljutõotav, sest protsess on väga aeglane. Loodusdirektiivi definitsiooni kohaselt on esikmets Balti mere rannikul maakerkealadel arenev looduslik mets või põõsastik. Eestis on merest tõusvat maad küll ohtralt, kuid paljuski on selliste alade arengut mõjutanud karjatamine või niitmine ning ka Vesiloo pole sellest puutumata jäänud (T. Lippmaa 1934. a töö andmetel tehti seal tollal heina). Taimkatte arengukäigu jälgimiseks on meie saartel teisi häid võimalusi – mitmed Väinamere laiud ja kasvõi Vilsandi saar ise.

Eesti elupaigatüüpide loendis esikmetsad praegu puuduvad. Mis puutub esikmetsa kui eraldi elupaigatüüpi, siis vähemalt Eesti tingimustes tundub see olevat selline matrjoška-tüüpi elupaik, kuhu kuuluvad kõik suktsessioonistaadiumid alates rannaniitudest üle põõsastike kuni metsade-soodeni välja, mis eraldi elupaikadena on juba olemas.

Kui me soovime, et esikmets elupaigana meie loendisse lisanduks, siis oleks otstarbekas valida välja kindlad saared ja muud rannikualad, kus sellised arenguread selgelt näha on, ja siis nendega vastavalt edasi tegeleda.

Nädal tagasi kirjutas Saarte Hääl, et Vilsandi rahvuspargis asuva Vesiloo saare ümber tekkinud vastasseis pärandkoosluste ja loodusmetsa kaitsjate vahel seiskas saare pärandkoosluste taastamistööd.

Metsastumise pooldajate argumendid esitas maastikuökoloog Anneli Palo, taastamistööde vajalikkust põhjendas aga botaanik Toomas Kukk.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 199 korda, sh täna 1)