Rademari pere nakatab töötajad spordipisikuga (1)

OSAVATE KÄTEGA: Kuressaare Rademaris töötav Ants Meisalu teab jalgratastest kõike. Foto: MAANUS MASING

OSAVATE KÄTEGA: Kuressaare Rademaris töötav Ants Meisalu teab jalgratastest kõike.
Foto: MAANUS MASING

Kuressaare veeres Auriga keskuses tegutseva Rademari spordipoe töötajad ootavad enda hulka sõbralikku teenindajast kolleegi.

 

“Meie poes on teenindaja eelkõige sõbralik soovitaja ja julgustaja,” ütleb kaupluse juhataja Raili Rüütel. “Aitame inimesel tema soove täita, et ta saaks olla õnnelik nii oma valitud spordiala harrastades kui ka vaba aega veetes.”

Lisaks sellistele teenindaja jaoks enesestmõistetavatele omadustele nagu hea suhtlemisoskus ja sõbralikkus, peab sporditarbeid, -rõivaid ja -jalatseid müüvas kaupluses töötav inimene olema oma valdkonnas pädev ja toodetega kursis.

“Väga oluline on, et klienditeenindaja teab, mida ta müüb,” rõhutab Raili. “Kuidas sa muidu oskad soovitada näiteks õigeid jalanõusid, kui ei tea, millised neist sobivad kõige paremini kepikõnniks, millised jooksmiseks, millised lihtsalt jalutamiseks?”

Koolitussüsteem on tugev

Pole hullu, kui uustulnukal vastavaid teadmisi kohe ei ole – need omandatakse töö käigus, kolleegide toel ja koolituste abiga. “Rademari oma koolitussüsteem on väga tugev,” kinnitab Raili. Nii toimuvad teemapäevad, näiteks jooksu- ja ujumiskategoorias. Toodete maaletoojad korraldavad teenindajatele ka oma koolitusi.

Kuna Rademari külastab erinevatest rahvustest inimesi, kulub võõrkeeleoskus teenindajal marjaks. “Paljud noored muretsevad vene keele pärast, aga piisab ka sellest, kui inglise keelt vabalt rääkida,” lausub Raili.

Spordipoe klienditeenindaja amet on pisut teistmoodi kui ehk mõnes muus poes. Leti taga seisavad Rademari teenindajad harva, istumas ei näe kliendid neid aga üldse.

“Põhjus, miks meie teenindajad leti taga ei istu, on lihtne – kui tulete spordipoodi, siis ootate, et teid võtab vastu särav ja heas vormis inimene,” selgitab Raili.

Tegelikult kogu üheksatunnist vahetust püsti seisma ei pea – igaühele on ette nähtud kaks veerandtunnist puhkepausi ja pooletunnine lõuna.

Kuna kauplus on avatud iga päev, töötavad sealsed teenindajad graafiku alusel. “Käime tööl neljakuuse summeeritud tööaja kava alusel,” räägib Raili. “Mõni kuu koguneb töötunde riiklikest normtundidest rohkem, mõnikord vähem, aga neljanda kuu lõpuks on kokku just õige arv.”

Enamasti püütakse graafiku koostamisel järgida rütmi: kolm päeva tööl ja kaks vaba. Alati seda aga ei saa. “Peame arvestama sellega, et suuremate ürituste, näiteks Saaremaa ralli ajal on külastajaid rohkem ja siis peab rohkem olema ka teenindajaid,” tähendab Raili. Korraga on tööl vähemalt kolm klienditeenindajat.

Igas kuus on töötajale tagatud üks vaba nädalavahetus ja üks vaba nädalavahetuse päev. Kes soovib aga kindlaid päevi vabaks, saab selle kirja panna soovigraafikusse. Suvel annab Rademar oma töötajaile puhkust kaks nädalat, ülejäänu saab välja võtta muul ajal.

Kui suurt palka Rademar maksab? “Eks see sinna Eesti keskmise juurde jää,” vastab Raili Rüütel. “Esialgu on brutopalk kolm eurot tunnis, millele lisandub pärast esimest kuud müügi pealt makstav tulemustasu.”

Kas uus teenindaja on mees või naine, ei oma tähtsust. Praegu on Kuressaare Rademari poes kuus töötajat.

Miks on hea töötada just Rademaris? “Minu käest on raske neutraalset vastust saada, sest mina olen Rademari fänn,” ütleb kümme aastat Rademaris töötanud Raili. “Mulle endale meeldib see, et kuigi Rademar on suur kauplustekett, on tegu 1992. aastast tegutseva pere-ettevõttega ja pere-ettevõttes töötada on teistmoodi kui tavalises ketipoes. Me olemegi nagu pere.”

Lisaks meeldivale ja sõbralikule õhkkonnale on Rademaris töötamisel muidki plusse. Töörõivad ja -jalanõud on firma poolt. Kord kvartalis maksab ettevõte oma töötajatele sporditoetust ja maksab kinni osalemise mõnel suuremal jooksuüritusel.

Spordilembus pole määrav

Kaupluseketi töötajad osalevad rõõmuga ühistes ettevõtmistes, näiteks Rademari kevadistel ja sügisestel liikumispäevadel. Kaks korda aastas toimuvad need sellepärast, et osaleda saaksid kõik ning tööl olijad vahvast üritusest ilma ei jääks.

“Meie liikumispäevade eesmärk ei ole sportlik mõõduvõtmine, aga midagi pole teha –võistlusmoment tekib paratamatult ja paneb emotsioonid möllama,” naerab Raili.

Kui määrav on uue töötaja palkamisel tolle spordilembus? “Kui inimene on klienditeenindajana väga hea, valmis õppima ja arenema, siis mina kellegi käest kaugushüppe isiklikku rekordit ei küsi,” lausub Raili. “Kui omal ajal ise Rademari teenindajaks tulin, siis minu käest küsiti seda küll, aga ma ei tea, kas see just määrava tähtsusega oli.”

Siiski võib Raili oma kogemusest kinnitada: spordipisik nakkab väga kergesti. “Seni ei ole meil keegi sellest pääsenud,” märgib ta. “Rohkemal või vähemal määral hakkavad kõik sporti tegema.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 483 korda, sh täna 1)