Meretagune asi (1)

harry-raudvere-2“Ei ole midagi eksitavamat pooltõdedest,” leiab Hiiumaal tuuleparkide vastasel konverentsil osalenud saarlane, MTÜ Varese Sadam ja Tuuletehnoloogia Liidu juhatuse liige Harry Raudvere.

Mul oli au viibida vist ainsa saarlasena avamere tuuleparkide vastasel konverentsil “Evakueerige Hiiumaa”, mille korraldas 24. septembril Kärdlas MTÜ Hiiu Tuul.

Konverents polnud suunatud mitte ainult 4Energia utoopilise ja absurdse plaani vastu risustada Hiiumaad ümbritsev rannikumeri tuulegeneraatoritega, vaid heitis negatiivset varju kogu tuuleenergeetika valdkonnale. Ei ole midagi eksitavamat pooltõdedest ning ka sel konverentsil ei saanud mõned esinejad oma sõnavõttudes pooltõdesid eirata.

Loomulikult oli konverents suunatud tuulegeneraatorite ja tuuleparkide vastu, kuid Hiiumaa rannikumerre plaanitavate tuulegeneraatorite mõttetust saanuks presenteerida oluliselt läbimõeldumalt. Inimesed on emotsionaalsed, kuid oluline on ümberlükkamatu faktoloogia, mitte see, mida keegi arvab teadvat või on kusagilt kuulnud.

Teadmisi jääb selle valdkonna käsitlemisel vajaka ning müüdid tuuleenergia kahjulikkusest võimenduvad suust suhu liikudes. Eriti siis, kui sellest räägib inimene, kes peaks oma ametipositsiooni tõttu selle temaatikaga suurepäraselt kursis olema.

Kallis energia?

Konverents koosnes kahest põhiplokist. Esmalt näidati osalejatele filmiprogrammi tuulegeneraatorite pahategudest nii lindude kui ka tuulepargi mõjualasse jäävate inimeste vastu. Näinuks kõiki neid tuulegeneraatorite põhjustatud õudusi Alfred Hitchcock, saanuks ta ilmselt inspiratsioonisüsti ning maailma filmiklassika oleks täienenud uute suurepäraste õudukatega.

Päeva teise poole täitsid sõnavõtud. Sisukaid ja asjalikke sõnavõtte oli mitmeid. Hiiumaa patrioot Paap Kõlar tutvustas tuulepargi müraga kaasnevaid probleeme ja Kalevi Nikula Soomest rääkis Soomes tuuleenergia arenguga esilekerkinud küsimustest. Saime teada, et Soomes on taastuvenergia tootmine oluliselt rohkem ülemakstud kui mujal riikides ning see mõjub laastavalt tarbijate rahakotile. Tundus, et Soomes on küsimus pigem riikliku süsteemi eripäras, mitte halbades ja kõrgetes tuulegeneraatorites.

Tööstusharu areneb

Mind üllatas Eleringi nõukogu liige Tarmo Mänd, kes andis ülevaate Hiiumaad lähiajal ootavatest muudatustest elektriga varustamise osas. Ta kinnitas, et ilma tuuleparkideta saabub lähiaastatel saarele ringtoitega 110 kV pingega elektriliin, mis tagab senisest oluliselt parema ja turvalisema varustatuse.

Samas ütles ta, et tuulest toodetud elektrienergia on äärmiselt kallis, see vajab pidevalt lisatoetust, tuulegeneraatorite töös hoidmiseks on aga pidevalt tarvis suuri lisainvesteeringuid, mis muudab nende püstitamise mõttetuks ja ebavajalikuks. Tema sõnul pidi Euroopa olema täis seisvaid ja roostetavaid generaatoreid, sest nende töös hoidmine ei ole enam majanduslikult mõttekas.

Siinkohal vaidlen küll vastu. Nagu kogu tehnoloogiavaldkond, areneb ka tuulegeneraatorite tööstusharu väga kiiresti. Need generaatorid, mida püstitati paarkümmend aastat tagasi, on praeguseks tõesti moraalselt ja füüsiliselt vananenud, kuid uute tänapäevaste lahendustega tuulegeneraatorite tööeaks pakub valmistaja kuni 40 aastat. Generaatorites pole enam suuri ja massiivseid käigukaste ega sadu liitreid keskkonnale ohtlikku õli.

Meeldib see või mitte, tuulest toodetud elekter on vaieldamatult kõige odavam elektriliik. Kui oleks võimalik jagada tuulegeneraatori paigaldamise maksumus ära kogu selle eluea peale, siis ei oleks mingisugust toetust vaja.

Tarmo Mänd jättis ilmselt teadlikult märkimata, et lõviosa toetustest saab hoopis Eesti Energia, mis olevat tema sõnul pankroti äärel, sest põlevkivist toodetud elektri omahind on börsihinnast oluliselt kõrgem, nagu ta ausalt mainis.

Siit saab teha ainult ühe loogilise järelduse – valitsus püüab Eesti Energia kahjumit katta kõikide võimalike vahendite arvelt ning selleks on meil Baltimaade kõrgeim elektriaktsiis ja müstilised võrgutasud. Selle argumendi tõestuseks on Auvere elektrijaama varade ümberhindamine, et ausalt arvestatav amortisatsioon ehk kulum ei suurendaks veelgi põlevkivielektri omahinda.

Kui tuulest toodetud elekter on väidetavalt äärmiselt kallis, siis miks plaanib Eesti Energia rajada Tootsi Suursoole 150 MW võimsusega tuuleparki? Kas mitte sellepärast, et saada endale lõviosa taastuvenergia toetustest ning tõrjuda elektriturult eemale kõik võimalikud konkurendid.

Tarmo Mänd väitis, et 2012. aastal lõpetati riiklikult tuuleenergeetika kui energialiigi arendamine ja just sel ajal alustas ka kaitseministeerium sõjakäiku tuuleparkide arendajate vastu, luues müüdi tuulegeneraatorite hukutavast mõjust riigikaitsele. Kui algul segasid tuulegeneraatorid väidetavalt radareid, siis uue asjaoluna ka raadioluuret. Kuuldu viib vägisi mõtted Estonian Airi kuulsusetu lõpu juurde, kuhu valitsus mattis viimse hetkeni üüratuid koguseid maksuraha. Ilmselt tabab lähiajal sama saatus ka Eesti Energiat.

Kalad kadunud

Kui tulla aga tagasi Hiiumaa rannikumerre planeeritavate tuuleparkide juurde, siis on keskkonnamõjude uurimisest täielikult välja jäetud lesta püügi- ja kudealad, mis kattuvad planeeritavate tuuleparkide aladega. Põhja-Saaremaa rannakalurite jaoks on lestapüük oluline ning me ei saa leppida, et tuuleparkide rajamisega luuakse võimalus ökoloogilise katastroofi tekkeks.

Pammana poolsaarel kalastavate inimeste sõnul on kalad pärast Hiiumaale viivate elektrikaablite merre panekut kadunud. Kuidas peaksid end tundma tuulepargi veealustes kaablirägastikes mereelukad, kes tunnetavad suurepäraselt kaablite elektromagnetilisi võnkeid? Need küsimused on praegu kõik läbi vaagimata.

Hiidlased olid mures, et saarlased on meretuuleparkide osas äärmiselt passiivsed ega hooma, et rannikumerre planeeritavad tuulepargid mõjutavad kõiki üheselt. Kas selles on süüdi ajalooliselt kujunenud suhtumine naabersaarel toimuvasse või mõni muu põhjus, kuid üks on selge – hiidlased ei peaks seda võitlust pidama üksi, sest see mõjutab ühtmoodi kõiki saartel elavaid inimesi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 544 korda, sh täna 1)