Presidendivalimiste õppetund

Nurjunud presidendivalimistest on, mida õppida, leiavad erakondade Saaremaa piirkonna esimehed.  

 Janne Nurmik, Keskerakonna Saaremaa piirkonna esimees:

Laupäevane presidendivalimine näitas kogu ühiskonnale väga selgelt, et Eesti poliitilistes jõududes valitseb rahulolematus, on muutuste ja võimuvõitluse aeg. Nagu nägime, on selles võitluses kasutusel pea kõik relvad alates enesekesksusest ja jäikusest kokkulepetes, lõpetades isikliku solvumise väljendamiseni sõnapidamatuse ja protestimeelsusega. Kogu selle teadmise taustal vähendas aga praegune poliitiline eliit oma niigi nõrka usaldusväärsust rahva silmis veelgi.

Suures plaanis ei juhtu aga Eesti rahva jaoks mitte midagi, et president jäi valijameeste kogus valimata. See ei mõjuta valitsuse töökorraldust ega otsustamiskultuuri.

Sobiva presidendikandidaadi leidmine vajab erakondade vahelist koostööd, paindlikkust ja  tasakaalukust.

Valitsuskoalitsiooni koosseisulist muutust ma lähitulevikus ette ei näe. Presidendivalimised ei oma tänases kontekstis selliseks sammuks piisavat mõju.

Mikko Nõukas, Vabaerakonna Saaremaa piirkonna esimees:

Ennustasin, et president seekord valimata jääb, mul on isegi tunnistajad olemas. Minu isiklik arvamus on, et seadust tuleb muuta, kasvõi nii, et tühjad valimisankeedid ei loe. Praegu võib ju öelda, et enamus kaotas. Kus see demokraatia siin siis on? Kuna õppetund oli väga valus,  usun, et nüüd keegi siiski valitakse.

Arvan, et uus koalitsioon ei moodustu kohe. Praegu ei juhtu veel midagi, sest kõik on presidendivalimistega hõivatud. Ja kui president on valitud, siis läheb vana kartelli rada edasi.

Jaanis Prii, SDE Saaremaa piirkonna esimees:

Mina olin selliseks valimistulemuseks valmis, see oli seniste arengute põhjal suuresti prognoositav. Oleks kolm suuremat erakonda mõne kandidaadi osas varem kokku leppinud, oleks president ilmselt valitud. Nüüd on riigikogul selg vastu seina – tuleb ju mingisugusele kokkuleppele jõuda.

Ehk tuleks põhiseadust tõesti muuta. Kuidas, ei oska ma praegu öelda, vaatame, kuidas asi seekord laheneb ja eks siis saa edasi mõelda.

Uus koalitsioon on võimalik, aga praegu ma selleks väga suurt põhjust ei näe. See, et presidendivalimine luhtus, ei ole koalitsiooni, vaid praktiliselt kõigi erakondade probleem, kes ei ole suutnud asju omavahel läbi arutada.

Maria Kaljuste, EKRE Saaremaa piirkonna esimees:  

Põhiseaduslikus kriisis me ei ole, ei jäänud ka valijameestel töö tegemata. Mina suhtun kujunenud olukorda kaine mõistusega ja optimistlikult. Kui meil siin riigis üldse mingi kriis on, siis on see inimliku poliitilise dialoogi kriis. Nii valitsuse ja inimese vahel kui ka erakondadel omavahel. Leian, et juhtunu on paljude asjade lahendamisel hoopis abiks. Sest niimoodi enam edasi ei saa. EKRE seisukohalt – meie tegime ära oma kohustusliku programmi ja oleme väga õnnelikud, et saime oma inimese üles.

See, et nii paljud tõstsid käed üles, kuna ei olnud kellegi poolt hääletada, oli meeldiv üllatus. Mina arvan: see, et need inimesed jäid valimata, on hea. Nii on läbirääkimised meie jaoks paremad, meiega räägitakse kenamini kui kunagi varem. Esimest korda on tekkinud mingi arutlev dialoog. Nii on meil lootus saada oluliselt parem ühine president, kui see oleks olnud võimalik nende inimeste puhul, kelle vahel seal valida oli.

Selle puuduliku dialoogi ja halva poliitika tulemusena tehakse korrektuurid ära juba nendes erakondades endis. Ma ei ole sada protsenti kindel, kas täna, kus need suured erakonnad on lõhki, et nad on ise valmis midagi muutma.

Uue koalitsiooni moodustamist ei ennusta ma kohe. Esialgu on oodata juhtfiguuride liikumist, alles mõne aja pärast võib järgneda uute liitude moodustumine.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 257 korda, sh täna 1)