Kolemaja omanik kaalub pagulaskeskust (21)

Septembris asutatud ettevõte OÜ Karja Pagulaskeskus ostis soomlasest omanikult aastaid Karja küla heakorrale pinnuks silmas olnud poolelijäänud kontor-klubi ning näeb ühe võimalusena sinna pagulaskeskuse rajamist.

OÜ Karja Pagulaskeskus juhatuse liige Allar Leedu kinnitas, et ettevõtte nimi viitab tõepoolest plaanile luua Karja külas pagulaste majutamispaik. “Eestil on pagulaskvoot täitmata ja pole mingi saladus, et neid pagulasi – olgu nad siis mugavuspagulased või sõjapõgenikud – on ju vaja kuskile majutada,” rääkis Leedu. “Kui riigil on abi vaja, siis võiks riiki aidata ja pakkuda välja koha, kus neid pagulasi majutada,” lisas ta.

Leedu sõnul pole ju mingi saladus, et töökätest on alati puudus. “Ma ei pea silmas, et me peaksime siia tooma need 30-aastased tumedat verd meesterahvad, kes tahavad
iPhone’e ja traadita internetti,” selgitas Leedu, lisades, et pagulaste hulgas leidub ju ka selliseid inimesi, kes on võimelised tööd tegema. “Seega on variant, et tekitada sinna mingi tööjõubaas.”

Allar Leedu sõnul selgub pooleli oleva hoone täpsem potentsiaal pärast ehitustehnilist ekspertiisi. Kui olemasolevatest müüridest asja ei saa, siis võib need lasta teematerjaliks ja tühjale platsile ehitada näiteks eramajad noorte perede või ületöötanud ja stressis pealinlaste jaoks, kes oleksid samuti omal moel pagulased. “Seda asja, et võtame sinna kümme Lähis-Ida pagulast, pole paika pandud, täna ei ole midagi otsustatud, midagi alla kirjutatud ega kokku lepitud, aga see on lihtsalt üks võimalus.”

Linnulaulu kinnistul asuva poolelioleva hoone heakorraga ei ole soomlasest omanik Hendrik Mauritz Luoto vaatamata korduvatele läbirääkimistele, märgukirjadele ja ettekirjutustele kümne aasta jooksul midagi ette võtnud. Hoone on ohtlikus olukorras, sissepääsud on avatud ja see kujutab ohtu inimestele. Sel suvel koostas Leisi vald Luotole ettekirjutuse 6000 euro suuruse sunniraha väljanõudmiseks, kuid Soome saadetud kirjad ei jõudnud väidetavalt adressaadini. Eelnevalt oli vald pidanud plaani hoone ise ära osta ja siis KIK-i toetusega lammutada.

Hoone ostuhinda ei soostunud uus omanik avalikustama. Augustis Saarte Hääles ilmunud leheloos väitis omanikuga ühendust võtnud endine Leisi vallavolikogu liige, praeguse omaniku vend Anti Leedu, et omanik on valmis hoonet müüma 10 000 euroga.

Allar Leedu ütles, et temale vald praegu mingit sunniraha nõuet esitanud pole, kuid esmane samm on kinnistu ohutuks muuta ja korda teha. “Kinnistu on juba niidetud ja ka võsa koristatakse ära,” sõnas ta.

Hoone värske omanik leidis, et igasugune heakord on kättevõtmise vaev ning pelgalt sunniraha määramine seda tagada veel ei pruugi. “Valla traktoril kulus teenustööna niitmiseks ainult üks päev, et see asi juba ilusam välja näeks,” osutas Leedu. “Üldse nende kolemajadega ei ole mõtet mingit raha kuskilt taga ajada, vaid võtke kätte ja pange kasvõi valla vaesed ja traktor niitma, esitage arve ja nõudke seda raha, mis on reaalne kulu.”


KOMMENTAAR

Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep:
OÜ Karja Pagulaskeskus on muidugi väga intrigeeriv nimi. Oleme kunagi sotsiaalministeeriumi küsitlusele vastanud, et Leisi vald on valmis vastu võtma kaks pagulasperet. Mingit pagulaskeskuse teemat pole Leisi vallas üldse arutusel olnud ja ma arvan, et nii lihtsalt see ka ei lähe. Kui see teema päevakorda tuleb, eks siis peame hakkama arutama.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag:

Eestisse ümberasustamise ja –paigutamise raames vastuvõetavaid inimesi ei majutata keskustesse. Nad saabuvad Eestisse rahvusvahelise kaitse saajatena. See tähendab, et neile laienevad samad õigused, mis igale Eesti elanikule ning nad asuvad elama neile korraldatud elamispindadele (näiteks üürikorter) üle kogu Eesti. Elukohad leitakse inimestele enne nende Eestisse saabumist ja lennujaamast liiguvad inimesed juba oma elukohtadesse, mitte majutuskeskusesse. Elukoha otsimisel arvestatakse kohalike teenuste kättesaadavuse ja võimalustega töötada ning õppida. Eestisse saabuvad põgenikud asuvad elama erinevatesse kohtadesse üle Eesti, mitte ühte piirkonda.

Majutuskeskuse teenust pakub praegu läbi hanke leitud ministeeriumi partner AS Hoolekandeteenused. Majutuskeskusesse suunatakse Eestisse omapäi jõudnud inimesed, kes soovivad saada Eestilt rahvusvahelist kaitset. Seni, kuni vastavad asutused kontrollivad nende tausta ja kinnitavad nende kaitsevajaduse, saavad nad viibida majutuskeskuses.
Juhul kui ettevõte soovib sellist teenust pakkuma hakata, tuleb tal osaleda hankes. AS Hoolekandeteenused pakub täna teenust piisavas mahus ning täiendavaid majutuskeskusi pole Eestis tarvis avada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 362 korda, sh täna 1)