Salakütid jätsid hirvekorjused Jauni külas metsa mädanema (21)

Suvesaarlane Raul Öpik leidis Mustjala vallas metsa alt kaks tõenäoliselt salaküttide mahalastud hirve, kelle jäänused olid kõiki reegleid ja seadusi eirates metsa alla roiskuma jäetud.

Öpik käis 19. septembril Jauni küla metsas marjul ning nägi eemalt suure kisa saatel õhku tõusmas tervet parve ronkasid ja tiirutamas ka mitut merikotkast. Järgmisel päeval läks mees metsa uudistama ja leidis terve hulga hirve jäänuseid, igal pool olid laiali luutükid ja puretud ribid ning piirkond oli saastunud ja haises.

Öpiku sõnul oli jäänuste kallal maiustamas terve parv ronki ja mõned merikotkad.

“Keskkonnainspektorid ütlesid, et seaduslik jaht kohe kindlasti nii ei käi ning tõenäoliselt on tegu salaküttide tööga,” rääkis Öpik. Tema sõnul kinnitasid inspektorid, et selline lagastamine ei tohiks jahipidamisega kindlasti kaasas käia.

Raul Öpikule kui bioloogile tegi veidi muret merikotkaste kohalolek, sest salaküttide kasutatavast laskemoonast võivad linnud saada pliimürgituse ning sarnane juhtum on Saaremaal ka aset leidnud.

“Tundub siiski, et need loomad olid surmatud vintpüssi kuuliga,” märkis ta. Öpik lisas, et kuuleb oma kinnistul pidevalt jahimeeste relvade paukumist ning et seda piirkonda on juba aastaid lagastatud. Ühe vana talu lähistelt võis veel praegugi leida eelmistest aasta-
test pärit luid, nahku ja isegi ühe suure valge lõualuu, mis oli kunagi tõenäoliselt kuulunud põdrale.

“Siin käib intensiivne jahipidamine ning jahiseltsil on ju teada, et selliseid asju endast maha ei jäeta. Salaküttimine ei ole samuti mingi saladus, aga inspektsioon laiutab käsi, sest praeguse seadusandluse juures ei ole seda kuidagimoodi võimalik tuvastada,” rääkis Raul Öpik.

Tema sõnul peaks kord majas olema, et salakütid ei saaks nii vabalt tegutseda ja saaksid vajadusel karistatud. “On ju võimalik uurida, kellel selles piirkonnas on näiteks relvaluba olemas ja kust need relvad saadud on. Mille eest see maksumaksja siis maksab, kui keegi olukorra parandamiseks midagi ette ei võta?” oli Öpik nördinud.

Tema enda jaoks avanes võimalus jälgida, kuidas loodus sellises olukorras toimib. “Hommikul saavad rongad süüa, siis tulevad kokku kotkad ning öösel käivad rebased ja koerad jääke puremas,” lausus ta. Praeguseks on suurem osa korjustest ära koristatud, alles on vaid lehkavad luud.

Raul Öpik märkis, et praeguse seakatkuohu juures peaks jahipidamine olema rohkem kontrolli all. “Paraku tundub praegu, et valitseb kaos, mis ei ole lubatav,” tõdes ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 490 korda, sh täna 1)