Miks vajas füürer Saaremaad? (1)

Saksa sõjatööstuse “imerelv” Typ XXI, mis oleks pidanud meresõjas tooma pöörde. forte.delfi.ee

Saksa sõjatööstuse “imerelv” Typ XXI, mis oleks pidanud meresõjas tooma pöörde.
forte.delfi.ee

Teine ilmasõda kees 1944. aasta sügisel kõigis oma õudustes nagu põrgukatel. Punaarmee ja lääneliitlased rühkisid jõudsalt Saksamaa poole, Reichi sõdurid olid sunnitud okupeeritud aladelt samm-sammult taanduma. Saaremaad käskis Saksa füürer Adolf Hitler kaitsta aga viimse meheni.

Liitlasvägede maabumine 1944. aasta juunikuus Normandias muutis Saksa sõjamasina lüüasaamise paratamatuks. Lääneliitlased alustasid liikumist Saksamaa poole, vabastades septembriks Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi ning jõudsid Saksamaa piirile.

Punaarmee sama aasta esimesel poolel alanud pealetung oli sama võimas, pealöök anti Valgevenes ning sügiseks jõuti Ida-Preisimaa piirini. Põhja pool taganesid Soome väed Karjalast ning septembris sõlmitud rahulepinguga lõppes ka Jätkusõda.

22. septembril vallutasid Nõukogude väed Tallinna, 28. septembril langes punaarmee valdusse kogu Eesti mandriala. Näis, et Nõukogude vägede edasiliikumist saartele ei suuda miski takistada, ja sellega arvestasid oma tegevusplaanides ka Saksa kindralid.

“Kui seni olid saared ja kogu Eesti sõjalises mõttes olnud kaunis perifeersed, siis rinde liikumine lääne poole ja jõudmine Eestisse andis saartele strateegiliselt uue tähenduse,” selgitab Teist ilmasõda põhjalikult uurinud ajaloolane Meelis Maripuu. Septembris, kui Saksa üksused Eestist lahkuma hakkasid, nähti saari esmalt platsdarmina, kustkaudu Saksa väed saaksid taanduda juhul, kui see lõuna suunal ei peaks mingil põhjusel õnnestuma. Ehk siis, Saaremaa oleks olnud lihtsalt üks taganevate väeüksuste vahepeatus.

Kohalike vägede kavadest ei paistnud aga välja Saksamaa kõrgemate juhtide suuremad plaanid…

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 565 korda, sh täna 1)