Lossihoovis meenutati jõhkrat massimõrva (2)

ISA MÄLESTADES: Mälestustalitusel võttis sõna ka koorijuht ja muusik Tiit Köster, kelle isa Joosua Köster 1941. aastal repressioonide ohvriks langes. Irina Mägi

ISA MÄLESTADES: Mälestustalitusel võttis sõna ka koorijuht ja muusik Tiit Köster, kelle isa Joosua Köster 1941. aastal repressioonide ohvriks langes.
Irina Mägi

Kuressaare lossihoovis toimus eile 1941. aasta punase terrori ohvritele pühendatud
mälestustalitus.

75 aastat tagasi aset leidnud veretööst rääkis Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa. Nõukogude okupatsiooniväed ja nende kohalikud käsilased tapsid 1941. aastal Saaremaal vähemalt 256 tsiviilisikut.

Mahalaskmised algasid 1941. aasta juuli keskpaiku ja kestsid vähemalt 19. septembrini. Haudu hakati otsima septembri teises pooles, mil Kuressaare hõivasid Saksa väed. Mitmeid massi- ja üksikhaudu tuli välja lossihoovist ja selle ümbrusest ehk hukkamistöö vahetust lähedusest. Sama aasta oktoobris kaevati punase terrori ohvreid välja ka Torgu valla Iide küla kahest ühishauast. Tsiviilisikuid lasid Nõukogude sõjaväelased maha teisteski Saaremaa piirkondades.

Repressioonid võimendusid 22. juunil 1941 seoses sõjaseisukorra kehtestamisega. Mälestussõnad ütlesid eilsel talitusel maasekretär Jaan Leivategija ja Kuressaare linnapea Madis Kallas. Jaan Leivategija märkis, et Eesti rahval pole paraku just palju säravaid päevi, mida tähistada, küll aga hulk raskeid ja traagilisi sündmusi seljataga, mille puhul kokku tulla. Ta lisas, et raskete ja kurbade päevade mäletamine ja nende mälestuste talletamine on oluline. Nii mõistavad inimesed, et alati pole elu olnud selline, nagu see on täna.

Madis Kallas tõdes, et lugedes lehest Endel Püüa artiklit 75 aasta tagustest veristest sündmustest, muutusid kõik päevauudised nende sündmuste taustal kuidagi tühiseks. Temagi märkis, et praegu on õnnelik aeg, kui võrrelda seda 1940. aastatega. Möödunud aegade ohvreid ei tohi aga unustada, toonitas ta.

Endine Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi, kelle vanaisa Joann Tamkivi 1941. aastal punavõimude poolt tapeti, ütles, et 75 aastaga on palju muutunud, kuid mitte kõik.

Idanaaber on meil üsna samasugune, vibutab rusikat ja püüab oma mõju laiendada, tõdes ta. Tamkivi lisas, et möödunud raskeid aegu tuleb meeles hoida ja vajaduse korral teistmoodi talitada kui toona, 1939. aastal, seda tehti, mil punaväed sisse lasti.

Mälestusjutluse pidas praost Anti Toplaan ja palvuse isa Roman ehk Kuressaare apostlik-õigeusu preester Roland Tõnisson. Mälestustalitusel laulis ja mängis viiulit Lisette Lemba, keda saatis süntesaatoril Malle Veske. Üritus lõppes Püssirohukeldri mälestusnäituse külastamisega.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 383 korda, sh täna 1)