Eestkostjad: oleme tuleviku pärast tõsiselt mures (9)

somera
Sõmera Kodu klientide eestkostjad ei nõustu ASi Hoolekandeteenuste plaaniga praegune toimiv süsteem lammutada.

ave-tuiskAve Tuisk, SA Lääne-Saare Hoolekanne juhatuse liige ja eestkostetöö korraldaja:

Minu süda ei läinud Hoolekandeteenuste juhti kuulates kergemaks, olen mures, nagu ka Sõmera Kodu töötajad.

Ma ei ole nõus siinse hooldekodu lammutamisega. Kohaliku inimesena tean väga paljusid kliente, kes on siin olnud algusaegadest saadik. Tean ka nende klientide, kes on võimelised suhtlema, seisukohta, kes ei soovi siit ära minna. Nad on siinse eluga rahul – siin on neil ju kõik, mis nad vajavad. Kes on võimelised tööd tegema, on leidnud siin ümbruskonna majapidamistes rakendust – aitavad puid laduda, õue koristada või mis iganes. Hooldekodu elanikke võetakse siin nagu omainimesi. Neile, kes armastavad jalutada, on siin ümberringi tuttavad männimetsad, oma seene- ja marjakohad.

Kui räägime arengusuundadest, kuhu tahetakse jõuda – et erihoolekande kliendid kogukonda sulanduksid, et teenused oleksid neile kättesaadavad –, siis see kõik on siin juba olemas, töötab ja toimib.

Pooled Lääne-Saare valla siinsest 150 eestkostetavast on juba pensionieas inimesed. Neid inimesi, kellega lähedased suhtlevad, on kõigest 15 ringis. Enamiku meie eestkostetavate jaoks on perekond ja sõbrad seega siin, Sõmeral.

Arengukava eesmärk – väiksemad majad ja vähem elanikke – on kindlasti ideaalmudel, kuid ka Sõmera Kodu ei saa kuidagi pidada kombinaadiks, elatakse ju eraldi majades, siin on käigus kümme korpust. Kui eesmärk on vähem elanikke, siis mudel, kus ühes korpuses elaks 20 inimest – ühel korrusel kümme ja teisel samuti –, oleks väga mõistlik.

Saan aru, et siinsed majad on amortiseerunud. Tänasel kohtumisel öeldi, et Sõmera Kodu hoonetes siseremondi tegemiseks oleks tarvis kaht miljonit eurot. Samas, eelmisel perioodil ehitatud uue maja puhul läks ühe teenuskoha loomine maksma 50 000 eurot ehk 60-kohalise kompleksi maksumuseks kujunes keskmiselt 3 miljonit eurot. Sõmera puhul räägime peaaegu 370 kliendist, kelle elamistingimusi oleks võimalik parendada 2 miljoni euro eest, ometi ei soovita seda teha.

Lahti rääkimata on ka kohatasude teema. Praegu peab riiklikul teenuskohal olev isik maksma 230 eurot omaosalust. Juhul kui inimesel omaosaluseks raha pole, katab puudujääva summa riik. Peremajades on kohatasu aga 270 eurot. Ja seda 40 eurot riik isikule ei kata. Ehk klient, kes elab peremajas, peab selle raha juurde maksma. Nendes majades, mis on plaanis ehitada, tuleb omaosalus ilmselt veel kõrgem. Kes selle enda kanda võtab? Lääne-Saare valla eestkostetavatest jääb enam kui pooltel pension 250 euro kanti. Nende jaoks on see 270 eurot juba praegu kättesaamatu summa, aga mis saab edasi? Seadus näeb ette, et 15% pensionist peab jääma inimesele isiklikuks kasutamiseks. See on väga väike raha, aga sellest peab inimene tasuma ka oma ravimite eest.

See, kuidas toimib eestkoste siis, kui suur osa Sõmera inimestest mandrile viiakse, on täiesti läbi mõtlemata. Ja isegi kui seda on tehtud, pole pakutud mõistlikke lahendusi.

Sihtasutusel on siin Sõmera Kodus täna 150 eestkostetavat. Püüan end kursis hoida, kuidas neil siin läheb, tean neid inimesi, tean nende igapäevaelu, tunnen nende tegevusjuhendajaid. Mandril on meil aga 15 eestkostetavat, kes ei ole mingil põhjusel Sõmeral teenust saanud. Püüan kord aastas nende juurde jõuda, sest sagedamini ei ole lihtsalt võimalik. Seetõttu ei pea ma mõistlikuks seda, et enamik siinsetest klientidest viiakse mandrile, hajutatud üksustesse. Nii muutuks eestkoste puhtalt formaalseks. Sellist eestkostet, mida tehakse vaid telefoni ja meili teel, ma aga õigeks ei pea.

Õnneks ei toimu Sõmera Kodu reorganiseerimine kohe ja täna, meil on ehk veel aega leida nii teenusesaajate kui ka nende lähedaste jaoks parim lahendus. Loodan siiralt, et praegune stsenaarium siiski käiku ei lähe.

 mall-luhilaMall Luhila, 32-aastase poja eestkostja, Sõmera Kodu tegevusjuhendaja:

Mind paneb kõige rohkem muretsema see, kas minu laps, kes praegu Sõmera Kodus elab, ikka saab Saaremaal koha. Koosolekult ma seda vastust ei saanud, alles pärast koosolekut kinnitasid nii meie hooldekodu juhataja kui ka AS-i Hoolekandeteenused juht mulle, et saab küll. Et vähemalt need, kellel on eestkostjad siin Saaremaal ja kes käivad oma klientidel ikka külas, saavad kindlasti Saaremaal koha.

AS Hoolekandeteenused võib linna need peremajad ju teha, aga pangu sinna elama need inimesed, kes praegu peavad pikas järjekorras ootama. Lastekodust on ju tulemas veel inimesi, kes kohta vajaksid.

Sõmera Kodu klientidel on oma praeguses elukohas väga hea, kõik vajalik on seal olemas. See koht ei ole avalikkuse eest peidus, inimesed elavad ümberringi. Neil on oma kogukond ja nad on seal harjunud. Need, kes on Sõmeralt ära viidud, on mures, kuna neil pole enam kellegagi suhelda – sõbrad jäid ju kõik Sõmerale. Suurem osa klientidest on mures, miks nad peavad ära minema. Ehk mõni üksik tahaks ära minna. Aga need, kes on tahtnud, on saanud avalduse teha ja minna.

Praegu jääb mulje, et asi lihtsalt tehakse ära, kuna Hoolekandeteenused ei saa muidu raha kätte. Ainult raha pärast käib see asi.


Maarjo Mändmaa: riigil on selge suund

“Keerulist olukorda ei saagi lahendada päevapealt, ühe hooga ja kõikide puhul ühesuguse lahendusega,” ütles AS-i Hoolekandeteenused juhatuse liige Maarjo Mändmaa neljapäeval Sõmera Kodus hooldekodu reorganiseerimisplaane tutvustades. Toome siinkohal ära mõned nopped Mändmaa räägitust.

– Riigil on selge suund: ööpäevaringseid teenuskohti vähendatakse, suurendatakse toetavate teenuste hulka, investeeritakse raha tugivõrgustiku arendamisse. See on palju kordi odavam kui majutada inimest 24 tundi riigi, omavalitsuse ja inimese oma kulu ja kirjadega.

– Suurtes hooldekodudes, ka siin, Sõmeral, umbes 25% on inimesed, kes tegelikult saaksid hakkama palju väiksema toega, kui neil oleks see kogukonnas olemas.

– Sõmera Kodu hooneid on remonditud arvestusega, et need peaks vastu aastani 2021. Täna vajaks Sõmera Kodu üle kahe miljoni euro investeeringuid.

– Eestil endal raha erihoolekande klientide elutingimuste parandamiseks ei ole, see saab tulla ainult välisvahenditest. Seda raha tuleb aga kasutada sihipäraselt – mitte ehitada uusi suuri hooldekodusid ja mitte ka neid remontida, vaid teha väikesed hajutatud üksused.

– Saaremaal ei ole siin sündinud erivajadustega inimeste hulk suur. Ministeeriumi nägemust mööda peaks Saaremaale piisama 40–50 ööpäevaringsest teenuskohast. Ka meie näeme, et see 40 teenuskohta võiks olla paras. Need Kuressaarde planeeritavad 40 ööpäevaringset kohta on mõeldud ennekõike kohalikele inimestele, kel on siin lähedased ja kes on siit pärit.

Juhul, kui see ei ole võimalik, siis rajame oma teenusekohtasid ka Pärnusse, Haapsallu. Teenuse kättesaadavus peab olema võimalikult lähedal.

– Paratamatult pole välistatud ka see, et inimesed peavad liikuma. Ka täna elab Sõmera hooldekodus inimesi Eesti teisest otsast. Osa inimeste puhul on üpris tõenäoline, et teenuskohta tuleb taotleda kuskil teises hooldekodus. Neil inimestel, kes täna siin Sõmera Kodus on, on lootust teistes kodudes saada teenust eelisjärjekorras.

– Sõmera eripära on see, et see hooldekodu on siin olnud mitu aastakümmet ja neil inimestel, kes on siia omal ajal toodud, on juured alla kasvanud, nad justkui oleksid saarlased. Seda keerulist olukorda ei saagi lahendada päevapealt, ühe hooga ja kõikide puhul ühesuguse lahendusega, vaid tuleb vaadata kaasushaaval.

– Täna on Eestis ööpäevaste teenuste järjekorras ligi 400 inimest. Tuleb tunnistada: see teenus ei ole sugugi kõigile kättesaadav. Sõmerale tahaks neist neljasajast tulla kümme. Seega otsest tungi siia ei ole.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 446 korda, sh täna 1)