Vätta Metall laieneb, juurde on vaja keevitajat

TÄPSUS JA KORREKTSUS: Hüdrosilindrite keevitamine nõuab keevitajalt tehnilist taipu, täpsust ja korrektsust.  Argo Hiiuväinal on need omadused olemas. Foto: IRINA MÄGI

TÄPSUS JA KORREKTSUS: Hüdrosilindrite keevitamine nõuab keevitajalt tehnilist taipu, täpsust ja korrektsust.
Argo Hiiuväinal on need omadused olemas.
Foto: IRINA MÄGI

Kaheksa aastat tagasi ühe töötajaga alustanud ja peamiselt metallsilindreid valmistav OÜ Vätta Metall on Kuressaares asuvat tootmispinda laiendanud, praegu on ettevõttes üheksa töötajat.

 

Kuna tootmismahud on kasvanud, vajatakse ühte keevitajat juurde.

“Praegu töötab meil keevitajana Argo Hiiuväin, igati tubli mees, aga teist samasugust vajame talle lisaks. Töötingimused vastavad nüüdisaja nõudeile. Tehniline seadmetepark samuti ja palk on ka vastav,” räägib ettevõtte juht Neeme Järvpõld.

Argo Hiiuväin kinnitab firmaomaniku sõnu, öeldes, et tema on nii töötingimuste kui ka kõige muuga rahul. Kuigi keevitaja tööd peeti juba ammu tervistkahjustavaks, on uued seadmed, varustus, riietus ja tööruumid niisugused, mis tagavad keevitajale kõik võimalused ohutuks tööks meeldivas keskkonnas.

Detailid aina vahetuvad

“Näete, siin on erinevad töökaitsevahendid, alustades spetsiaalsest maskist, kinnastest, riietusest, lõpetades tänapäevaste seadmete ja ventilatsiooniga. Tööohutus on tagatud,” selgitab kolmeaastase keevitajastaažiga Argo.

Töö teeb keevitaja hinnangul huvitavaks see, et detailid vahetuvad. Kord tuleb keevitada väiksemaid, siis suuremaid silindreid. Ta lisab, et silindrite juures on kasutusel vaid traatkeevitus, mis on elektrikeevituse üks alaliike.

Firmajuht Neeme Järvpõld märgib, et Talli tänavas kunagise EPT tagahoovis paiknevas töökojas üldmetallitöid ei tehta. Põhitoodang on silindrid. “Hüdrosilindreid tarnime siit Eesti tehastele ja ettevõtetele. Suuremaid kliente on kolm-neli, väiksemaid rohkem. Üksiktellijatele tuleb vahel teha ka eksperimentaalsilindreid,” selgitab Järvpõld.

Kaheksa aastaga on väikeettevõte üsna kiiresti arenenud. Firmajuhi sõnul sattus ta 2007. aastal Saaremaale puhkama ja kuna leping eelmises töökohas oli lõppenud, vaatas Tallinnas sündinud, kasvanud, õppinud ja töötanud mees Kuressaares lahtiste silmadega ringi ja nii leidiski ta siinmail rakenduse.

“Algul tundus asi lihtne. Mõtlesin, et ükskõik mida tegema hakkan, seda õnnestub ka müüa. Plaanis oli Vättal metallitööga alustada, aga läks nii, et sain ruumid Kuressaares,” pajatab firmajuht.

Julge pealehakkamine on pool võitu. Esimestel töönädalatel ja -kuudel haaras omanik vastloodud firmas ise metallitooriku kaenlasse, saagis, keevitas ja tegi ära kõik vajalikud tööd. “Mahud hakkasid kiiresti kasvama. Kõigepealt võtsin keevitaja tööle, siis komplekteerija ja edasi juba teisi metallitöö tegijaid. Neli aastat tagasi ostsime esimese CNC-treipingi.” “Varem tehti treimistöid allhanke korras. Pärast pingi soetamist olin mitu kuud ise treial. Tegelikult olengi kõik protsessid läbi teinud. Olen olnud keevitaja, saagija, treial ja komplekteerija. Nüüd on noor kaader olemas, ainult ühte keevitajat on juurde tarvis,” toonitab Järvpõld.

Treialid töötavad Vätta Metallis kahes vahetuses. Ettevõtte juht selgitab, et kuna pink maksis palju, siis peab see ennast õigustama.

“Keevitajad ja teised meie töötajad kahes vahetuses töötama ei pea. Tööpäev algab kell 8 ja kestab poole viieni. Lõuna on pool tundi. Siiamaani oleme hakkama saanud ületunde tegemata ja nädalavahetusel saavad mehed kodus olla,” annab firmajuht teada.

Hüdrosilindreid valmistatakse tavalisest terasest, vars ja toru on aga spetsmaterjalist. Metalli saab Vätta Metall Eesti tarnijatelt, kusjuures must metall tuuakse Eestisse Venemaalt, kroomvars ja kroomitud silindritoru Soomest või Rootsist.

Keevitajaid pole Saaremaal palju. Suvel oli Vätta Metalli tööotsimiskuulutus töötukassa kodulehel üleval ja siis konkureerisid sellele töökohale isegi Narva elanikud. Järvpõld rõhutab, et kuna ettevõttel pole korterit pakkuda, ei saanud ta Narva meestega arvestada. Ennekõike oodatakse tööle ikkagi saarlast. “Kui oled hea keevitaja, siis võid ka julgelt palka küsida,” julgustab ettevõtte juht tööle tulema.

Iseloomustamaks veel kuidagi keevitaja ja ka teiste töötajate tegemisi, toob Järvpõld esile silindrite kaalu, mis kõigub kümnest kilost kuni viiekümne kiloni. Keevitaja peab olema tehniliselt taibukas, korrektne ja oskama tööjooniseid lugeda.

5700 silindrit aastas

Möödunud aastal väljastas Vätta Metall tellijaile 5700 silindrit.”Need lähevad põhiliselt põllu- ja metsatöömasinatele, traktorite haakeriistadele. Saame teha just niisuguseid tooteid, mida klient soovib. Otseselt välismaale me ei saada, aga need paigaldatakse masinatele, mida Eestist eksporditakse.”

Firma edasisest arengust rääkides ütleb Järvpõld, et seina veel vastas ei ole. Tellimusi jagub. Firmajuhi sõnul tagab see Vätta Metallile stabiilse arengu ja tootmismahu kasvu.

Ja veel. Hea on ju teada, mitu operatsiooni peab ühe silindri valmistamiseks tegema. Järvpõld loeb üles: “Saagimine, treimine, keevitamine, kus vars ja toru kokku ühendatakse, järgneb komplekteerimine, kus pannakse tihendid peale, ja viimane operatsioon on testimine.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 812 korda, sh täna 1)